TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2623 Määruse kuupäev 30. oktoober 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Y ja Q kaebus Otepää Vallavalitsuse 5. juuni 2024. a korraldus

) § 21 lg 3, § 71 lg 6, § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajatele ning saadetakse teadmiseks Otepää vallale ning Kell ja Mägi OÜ-le. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Otepää Vallavalitsus andis
2. augusti
3. a korraldusega nr 2-3/580 Fatso OÜ-le projekteerimistingimused Pilkuse külas Kellamäe kinnistule (katastritunnus 63602:002:1772) elamu ja kuni kolme abihoone ehitusprojekti koostamiseks.
4. Otepää Vallavalitsus andis
5. juuni
6. a korraldusega nr 2-3/312 Kell ja Mägi OÜ-le ehitusloa Pilkuse külas asuvale Kellamäe kinnistule (katastritunnus 63602:002:1772) elamu püstitamiseks.
7. Otepää Vallavalitsus väljastas
8. juuni
9. a korraldusega nr 2-3/313 Kell ja Mägi OÜ-le ehitusloa Pilkuse külas asuvale Kellamäe kinnistule (katastritunnus 63602:002:1772) garaaži püstitamiseks.
10. Y ja X esitasid
11. septembril 2024 Tartu Halduskohtule ühise kaebuse, milles palusid tuvastada Otepää Vallavalitsuse
12. juuni
13. a korralduse nr 2-3/313 õigusvastasus ning see tühistada. Alternatiivselt palusid nad kohustada Otepää Vallavalitsust sama korraldust tühistama, tuvastada Otepää Vallavalitsuse toimingute õigusvastasus seoses Kellamäe arendusega, keelata Kellamäe arenduseks ehituslubade andmine ning kohustada Otepää Vallavalitsust algatama Kellamäe arenduse osas uute projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlused.
14. Kohus jättis
15. septembri
16. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajatele tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks, täiendava riigilõivu tasumiseks ja vajaduse korral kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
17. Y ja X esitasid kohtule
18. oktoobril 2024 täiendatud kaebuse, milles paluvad tühistada Otepää Vallavalitsuse
19. juuni
20. a korraldused nr 2-3/312 ja nr 2-3/313, tuvastada Otepää Vallavalitsuse
21. augusti
22. a korraldusega nr 2-3/580 antud projekteerimistingimuste õigusvastasus ning keelata Otepää Vallavalitsusel Kell ja Mägi OÜ-le Kellamäe arenduse huvides tehtavad toimingud. Alternatiivselt paluvad kaebajad tühistada Otepää Vallavalitsuse
23. juuni
24. a korraldused nr 2-3/312 ja nr 2-3/313 osaliselt. Täiendatud kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus peatada korralduste nr 2-3/312 ja nr 2-3/313 kehtivus kuni kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni. Samuti paluvad kaebajad ennistada korralduse nr 2-3/312 osas vaidetähtaja ja korralduse nr 2-3/580 osas kaebetähtaja. Lisaks taotlevad kaebajad Keskkonnaameti puudutatud isikuna menetlusse kaasamist. 2 3-24-2623
25. Kell ja Mägi OÜ esitas
26. oktoobril 2024 kohtule taotluse enda menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna. Ühtlasi palub Kell ja Mägi OÜ määrata talle tähtaeg kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele vastamiseks.
27. Otepää vald esitas
28. oktoobril 2024 seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vastustaja taotleb esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
29. Kohus jättis
30. oktoobri
31. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ja andis kaebajatele kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus selgitas, et kui X on Uue-Kaga kinnistu omaniku Q esindaja, tuleb kohtule esitada allkirjastatud volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Ka Y volikiri tuleb esitada allkirjastatult. Samuti tuleb X-il täpsustada, kas ta on soovinud esitada kaebuse ka enda nimel. Kaebajatel tuleb täpsustada, millal nad said Otepää Vallavalitsuse
32. augusti
33. a korraldusest nr 2-3/580 teada, ning vajadusel selgitada, millistel põhjustel nad ei esitanud selle korralduse peale kaebust tähtaegselt. Samuti selgitas kohus, et iga kaebaja peab tasuma riigilõivu nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest.
34. X esitas
35. oktoobril 2024 ärakirja Q volikirjast, Y digitaalselt allkirjastatud volikirja ning ehitisregistri
36. aprilli
37. a automaatteavituse ehitusloa taotluse nr 2311271/00006 menetlemise ja X-i kaasamise kohta ehitusloa menetlusse.
38. Kohus andis
39. oktoobril 2024 kaebajatele uuesti tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks ning juhtis tähelepanu
40. oktoobri
41. a määruses esitatud küsimusele vastamata jätmisele.
42. Kaebajad tasusid
43. oktoobril 2024 täiendava riigilõivu ning esitasid selgituse Otepää Vallavalitsuse
44. augusti
45. a korralduse vaidlustamise asjaolude kohta. KOHTU SEISUKOHT
46. Kaebajad on esitanud kohtule samu dokumente korduvalt. Kuna samasisulised dokumendid koormavad asjatult toimikut, tagastab kohus kaebajatele järgmised dokumendid: 1) dtl 61 –
47. oktoobril 2024 kohtule esitatud Otepää Vallavalitsuse
48. juuni
49. a korraldus nr 2-3/313 (sama dokument on dtl 17); 2) dtl 83 –
50. oktoobril 2024 kohtule esitatud Q volikiri (sama dokument on dtl 19); 3) dtl 85 –
51. oktoobril 2024 kohtule esitatud Y volikiri (sama dokument on dtl 21); 4) dtl 155 –
52. oktoobril 2024 kohtule esitatud fail „Kellamäe 1928.jpg“ (sama dokument on dtl 23); 5) dtl 156 –
53. oktoobril 2024 kohtule esitatud fail „Kekki 1903.jpg“ (sama dokument on dtl 24).
54. Kohus selgitab esmalt välja kaebajad ning kontrollib esindusõigust (I). Seejärel lahendab kohus kaebetähtaja ennistamise taotlused ja teeb nendega seonduvad menetluslikud otsustused (II) ning kontrollib, kas kaebuse saab ülejäänud osas menetlusse võtta (III). Järgnevalt lahendab kohus kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse (IV) ning muud menetluslikud taotlused ja küsimused (V). I 3 3-24-2623
55. X selgitas
56. oktoobri
57. a avalduses kohtule, et ta ei pea vajalikuks esitada kaebust enda nimel, vaid esindab võimalusel volikirja alusel Q-d ja kasutusvalduse alusel Y (dtl 210). Kohus mõistab, et X ei ole kaebaja (

§ 2lg 3 teine lause).

Kohus loeb kaebajateks Q, kes on Uue-Kaga kinnistu (katastritunnus 63602:002:1430) omanik, ning Y, kes on VaheKellamäe kinnistu (katastritunnus 55701:001:0990) omanik. X on esitanud kohtule ärakirja Q volikirjast (dtl 212 ja 213) ning Y volikirja (dtl 226). Kohus ei pea praeguses menetlusetapis vajalikuks nõuda Q volikirja originaali esitamist (

§ 31

lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg 2) ning lubab X-i Q ning Y esindajana menetluses osaleda. II 16.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus lähtub kaebajate tahte väljaselgitamisel täpsustatud kaebusest, mis esitati kohtule

1. oktoobril
2. Kaebajad taotlevad Otepää Vallavalitsuse
3. juuni
4. a korralduste nr 2-3/312 ja nr 2-3/313 tühistamist, Otepää Vallavalitsuse
5. augusti
6. a korraldusega nr 2-3/580 antud projekteerimistingimuste õigusvastasuse tuvastamist ning Otepää Vallavalitsusel Kell ja Mägi OÜ-le Kellamäe arenduse huvides toimingute tegemise keelamist. Alternatiivselt paluvad kaebajad tühistada Otepää Vallavalitsuse
7. juuni
8. a korraldused nr 2-3/312 ja nr 2-3/313 osaliselt. Seega on kaebajad esitanud tühistamis-, tuvastamis- ja keelamiskaebuse (

§ 37lg 2 p-d 1, 3 ja 6).

Kohus ei käsita alternatiivselt esitatud nõuet eraldi nõudena, sest korralduste osaliselt tühistamise nõue on hõlmatud korralduste täies ulatuses tühistamise nõudega. 17.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotlused. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (

§ 124lg 2).

Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka ettevalmistavas menetluses (s.o enne eelmenetlust) ning lõpetada kaebetähtaja ennistamata jätmise korral menetluse kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

17.1.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti (

§ 47lg 2).

Otepää Vallavalitsus tegi

1. juuni
2. a korraldused nr 2-3/312 ja 2-3/313 kaebajatele teatavaks
3. juuni
4. a e-kirjaga (dtl 198). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitasid Q ja Y
5. juulil 2024 Otepää Vallavalitsuse
6. juuni
7. a korralduse nr 2-3/313 peale vaided (dtl 176 ja 185). Otepää Vallavalitsus ühendas 4 3-24-2623
8. juuli
9. a kirjaga vaidemenetlused (dtl 191) ning jättis
10. augusti
11. a korraldusega nr 2-3/466 Q ja Y vaided rahuldamata (dtl 77). Kaebajad esitasid Otepää Vallavalitsuse
12. juuni
13. a korralduse nr 2-3/313 peale tühistamiskaebuse
14. septembril 2024, seega tähtaegselt (

§ 47lg 2).

17.

1. Kaebajad esitasid Otepää Vallavalitsuse
2. juuni
3. a korralduse nr 2-3/312 peale tühistamiskaebuse
4. oktoobri
5. a kaebuses. Kohtule teadaolevalt ei vaidlustanud nad nimetatud korraldust enne kohtusse pöördumist vaidega. Seega pole korralduse nr 2-3/312 peale esitatud tühistamiskaebus tähtaegne (

§ 46

lg 1).

§ 38

lg 5 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kaebajad on esitanud kohtule Otepää Vallavalitsuse

1. juuni
2. a korralduse nr 2-3/312 vaidetähtaja ennistamise taotluse. Kuna vaide tähtaega saab ennistada üksnes vaideorgan (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 77 ja § 79 lg 1 p 3), mõistab kohus, et kaebajad on esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast tähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes (

§ 71lg 2).

Kaebajad on

1. oktoobri
2. a kaebuses selgitanud, et nad ei lisanud korraldust nr 2-3/312 vaidesse, sest neil ei õnnestunud seda vallavalitsuse kirjast kohe leida. Kaebetähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused, ehk siis asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise mõjutada ei saanud ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus saab siiski arvesse võtta ka menetlusosalise võimet asjadest aru saada ja oma käitumist juhtida. Kaebajad ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses esitanud objektiivseid põhjuseid korralduse nr 2-3/312 peale tühistamiskaebuse tähtaegselt esitamata jätmise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt edastas Otepää Vallavalitsus korralduse nr 2-3/312 kaebajate esindaja e-posti aadressile
3. juunil 2024 (dtl 198). Nii kirja pealkirjas kui ka sisus on osutatud, et edastatavaid korraldusi on mitu. Manuste pealkirjadest on näha ka korralduste sisu („Kell ja Mägi OÜ-le ehitusloa andmine (Kellamäe elamu)

§ 46

lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Seega tulnuks kaebajatel esitada tuvastamiskaebus hiljemalt

1. augustil
2. Kaebajad on märkinud, et nad said projekteerimistingimustest teada
3. aprillil 2024 (dtl 210), kuid nad ei ole vaatamata kohtu juhistele selgitanud, millistel põhjustel nad ei esitanud tuvastamiskaebust varem (vt kohtu
4. oktoobri
5. a määruse p 7 (dtl 207); kohtujuristi
6. oktoobri
7. a kiri (dtl 232). Kuna kaebajad pole kohtule kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid esitanud, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas kaebetähtaja eiramiseks oli mõjuv põhjus (

§ 38lg 5 ja § 71 lg 1).

Seepärast jätab kohus Otepää Vallavalitsuse

1. augusti
2. a korraldusega nr 2-3/580 antud projekteerimistingimuste osas kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 17.
3. Kuna Otepää Vallavalitsuse
4. juuni
5. a korralduse nr 2-3/312 ja
6. augusti
7. a korralduse nr 2-3/580 osas ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ning kaebetähtajad ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus Otepää Vallavalitsuse
8. juuni
9. a korralduse nr 2-3/312 peale esitatud tühistamiskaebuse ja Otepää Vallavalitsuse
10. augusti
11. a korralduse nr 2-3/580 peale esitatud tuvastamiskaebuse osas haldusasja menetluse

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, sest tegemist oleks korduva kaebusega (

§ 155lg 6 ja § 43 lg 1 p 2).

III 18.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 19. Kaebajad on esitanud kaebuses nõude, et kohus keelaks Otepää Vallavalitsusel anda Kellamäe kinnistu arenduseks ehituslubasid ja teha nimetatud arenduse huvides toiminguid. 19.1.

§ 45

lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu üle on üldjuhul järelkontroll. Keelamisnõue riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 tähenduses ja selle kohtulikku realiseerimist võimaldav keelamiskaebus (

§ 37

lg 2 p 3 tähenduses) on erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole lubatud isikul asuda oma õigusi kaitsma enne nende tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul üksnes 6 3-24-2623 juhul, kui tal on põhjust arvata, et haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste tõhus kaitsmine pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17-749/24, p 11). Muudel juhtudel saab isik oma õigusi kaitsta pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Kaebajad ei ole täpsustanud, milliste haldusaktide või toimingute eest nad õiguskaitset vajavad. Samuti pole nad esile toonud asjaolusid, mis annaksid põhjust arvata, et Otepää vald asuks nende õigusi lähiajal rikkuma. Ka kohtule pole äratuntav, et kaebajad vajaksid ennetavat õiguskaitset. 19.2.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kaebajatel puudub

§ 45

lg 1 alusel kaebeõigus, tagastab kohus keelamiskaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

1. Kohtu hinnangul tuleb kaebajatele tagastada ka Otepää Vallavalitsuse
2. juuni
3. a korralduse nr 2-3/313 peale esitatud tühistamiskaebus.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus rõhutab esmalt, et nimetatud tühistamiskaebus hõlmab üksnes Otepää Vallavalitsuse korraldust nr 2-3/313, millega anti Kell ja Mägi OÜ-le ehitusluba Kellamäe kinnisasjal garaaži püstitamiseks. Kaebajad ei saa nimetatud tühistamiskaebusega kaitsta kõiki oma subjektiivsete õiguste riiveid, mida nad seostavad Kellamäe arendusega, vaid üksnes osas, milles kaebajate õigusi riivab korraldus nr 2-3/313. Seepärast jätab kohus tähelepanuta kaebajate väited, mis puudutavad elamule antud ehitusluba ning reoveekanalisatsiooni septiku ning reovee imbväljaku ehitusteatiseid (EHR koodid 221455621 ja 221456440). Samuti ei saa kaebajad ehitusloa peale esitatud kaebusega kaitsta end eraõigusliku isiku ebaseadusliku jälitustegevuse eest. Väide, et ehitusloa taotleja on esitanud ehitusloamenetluses valeandmeid, ei osuta eraldivõetuna kaebajate õiguste riivele, sest praeguses asjas on vaidluse all valla tegevuse õiguspärasus. Ehitusloa taotlemisel valeandmete esitamine võib tähtsust omada juhul, kui haldusorgan peaks kaaluma ehitusloa kehtetuks tunnistamist omal initsiatiivil (vt HMS § 67 lg 4 p 6). Samuti on oluline ära märkida, et tühistamiskaebuse rahuldamiseks ei piisaks ehitusloa objektiivsest õigusvastasusest (RVastS § 3 lg 1). Kaebajad saavad ehitusloa vaidlustamise asjas kaitsta üksnes oma subjektiivseid õigusi (

§ 44

lg 1), kuid mitte avalikku huvi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-22-1312/15, p 9). 20.

1. Kaebajad on kaebuses väitnud, et Kellamäe arendus kahjustab I kategooria kaitsealuse linnuliigi (väike-konnakotka) elupaika; ehitustegevuse tagajärjel võib kaitstavate elupaigatüüpide pindala väheneda ning seetõttu oleks tulnud ehitusloamenetluses algatada Natura eelhindamine ja keskkonnamõju hindamine. Nimetatud väited ei seostu kaebajate subjektiivsete õigustega, vaid looduskaitselise avaliku huviga. 20.1.
2. Kaebajad saaksid kaitsta oma õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Sama paragrahvi 7 3-24-2623 teises lõigus on täpsustatud, et oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et füüsiline isik saab nõuda Natura ala kaitset KeÜS § 23 alusel juhul, kui tal on alaga eriline seos, ehk siis ala mõjutamine vaidlusaluse tegevusega peab kahjustama tema tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-18-913/85, p 20). Kaebajad ei ole esile toonud, et vaidlusalune ehitusluba riivaks nende tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt. Uue-Kaga ja Vahe-Kellamäe kinnistud, millega Kellamäe kinnistu piirneb, ei ole hoonestatud. Uue-Kaga kinnistu omanik elab tema esindaja kinnitusel Austraalias (dtl 210). Ka Vahe-Kellamäe kinnistu omanikuks olev kaebaja pole väitnud, et ta viibiks sageli oma kinnistul või et tal oleks alaga muu oluline seos. Lisaks on vaidlusalune garaaž planeeritud Kellamäe kinnistu õueala kagunurka, samas kui Vahe-Kellamäe kinnistu piirneb Kellamäe kinnistuga läänest. Seepärast ei pea kohus usutavaks, et Kellamäe kinnistule garaaži ehitamine saaks riivata kaebajate tervist või heaolu olulisel määral. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajatel õigus nõuda KeÜS § 23 lg 1 alusel Natura ala kaitset. 20.1.
3. Kuna kaebajad ei saa kaitsta avalikku huvi ning neil ei ole KeÜS § 23 lg 1 lausel kaebeõigust, jätab kohus kaebajate looduskaitselised väited tähelepanuta. 20.
4. Kohtu hinnangul ei riiva garaaži ehitamiseks antud ehitusluba kaebajate subjektiivseid õiguseid intensiivselt. 20.
5. Kaebajad väidavad omandiõiguse rikkumist põhjusel, et Uue-Kaga kinnistul ühe taastamisele kuuluva hoone ja Kellamäele kavandatud arenduse ja selle juurde kuuluva taristu vahekaugus ei pruugi vastata kehtivatele kujade- ja tuleohutusnõuetele ning Kellamäe arendus võib osutuda takistuseks ajaloolise talukoha taastamisel Uue-Kaga kinnistul. Samuti väidavad kaebajad, et Otepää loodusparki hoonete ehitamine ja sellega seotud intensiivne liiklus halvendab vaadet naaberkinnistutelt ning võib seega vähendada naaberkinnistute väärtust. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada kaebajate omandiõiguse riivet intensiivseks. Kaebajad on silmas pidanud Kellamäe kinnistu hoonestamist tervikuna, mitte üksnes garaaži mõju nende kinnistutele. Kujade ja tuleohutusnõuete eiramise osas on kaebajate väited hüpoteetilised, sest nende kinnistutel ei asu hooneid. Võttes arvesse, et garaaž rajatakse üksikelamu tarbeks, ei saa pidada tõenäoliseks, et garaaži kasutamisest tingitud liikluskoormuse suurenemine riivaks ülemääraselt kaebajate omandiõigust. Ka ehitusaegset tavapärasest intensiivsemat liikluskoormust tuleks kaebajatel taluda. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda nende kinnistutelt avaneva vaate või olemasoleva miljöö säilimist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-29-10, p 22). Väide kaebajate kinnistute väärtuse vähenemise kohta on jäänud paljasõnaliseks. 20.3.
6. Kaebajate hinnangul puudub Kellamäe kinnistule aastaringne juurdepääs: talveperioodil on Kellamäe kinnistu omanik põhjustanud Vahe-Kellamäe järsul lõigul tõsiseid kahjustusi ja ohuolukordi (tee lõhkumisi, ummistusi, kinnijäämisi, puude ja pinnase kahjustusi jms). Kuna juurdepääs Kellamäe kinnistule on lahendatud Vahe-Kellamäe, mitte aga Uue-Kaga kinnistu kaudu, saab juurdepääsu tagatus mõjutada üksnes Vahe-Kellamäe kinnistu omaniku õigusi. Kaebuse kohaselt on Vahe-Kellamäe kinnistule seatud Kellamäe kinnistu omaniku kasuks servituut. Vahe-Kellamäe kinnistu omaniku õiguste riived, millele kaebuses on osutatud, ei puuduta vaidlusalust ehitusluba, vaid Vahe-Kellamäe kinnistu omaniku asjaõigusi. 8 3-24-2623 Asjaõigusi on võimalik kaitsta maakohtus. Sama kehtib ka kaebuses esitatud väidete kohta, mille kohaselt pole Kellamäe kinnistul enam tagatud ajaloolise tee kasutamine, Kellamäe kinnisvara arendus kahjustab juurdepääsuteed Uue-Kaga kinnistule üle Vahe-Kellamäe kinnistu ning Kellamäe kinnistult pumbatakse reovett Uue-Kaga kinnistule. 20.3.
7. Kaalukaks ei saa pidada ka kaebajate väidet võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta. Kaebuse kohaselt paiknes vana talukoht, millest sõltub kaitsealal ehitusloa andmine, nii Kellamäe kui ka Uue-Kaga kinnistul, kuid vallavalitsus keeldub Uue-Kaga kinnistule ehitusluba andmast. Kohtu hinnangul on Uue-Kaga kinnistu omanikul võimalik kaitsta oma õigust võrdsele kohtlemisele siis, kui ta vaidlustab valla otsust, millega vald keeldub tema kinnistule ehitusluba andmast. 20.
8. Kohus peab kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. 20.4.
9. Vaidlusaluse ehitusloaga hõlmatud maa-ala asub Otepää looduspargis (kaitsealal). Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 kohaselt ei või kaitsealal anda ehitusluba ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta. Otepää looduspargis kaitseb avalikku huvi kaitseala valitsejana Keskkonnaamet (Vabariigi Valitsuse
10. detsembri
11. a määrusega nr 135 vastu võetud „Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 3). Samuti nähtub kaitse-eeskirja § 17 lg 2 p-st 1, et kaitseala valitseja nõusolekul on Pilkuse piiranguvööndis ehitiste püstitamine lubatud ning põlisel metsamaal ja poollooduslikul kooslusel on ehitiste püstitamine lubatud üksnes algsetel taluõuekohtadel. Nimetatud normid võivad kaitsta lisaks avalikule huvile ka kaebajate omandiõigust. Asja materjalidest ei nähtu, et Otepää Vallavalitsus oleks nimetatud normide vastu eksinud. Vallavalitsus on kaitse-eeskirja § 6 p 6 järgides saanud enne ehitusloa andmist Keskkonnaametilt nõusoleku (dtl 204) ning ka kaebajate väitel asus Kellamäe kinnistul varem talukoht. 20.4.
12. EhS § 44 p 4 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Nagu kohus eespool selgitas, ei osuta teadaolevad asjaolud kaebajate subjektiivsete õiguste intensiivsele riivele. Seepärast ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebajatele kaasneks garaaži ehitusloa tõttu ülemäärane püsiv negatiivne mõju. 20.4.
13. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vallavalitsus teinud ehitusloamenetluses korralduse sisulist õigsust mõjutavaid menetluslikke vigu. Kaebajad olid vaidlusaluse ehitusloa andmise menetlusse kaasatud, neile oli tagatud õigus avaldada oma arvamust ning – nagu nähtub korraldusest nr 2-3/313 – vallavalitsus ka põhjendas kaebajate väidetega mittenõustumist (HMS § 56 lg 1).
14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Otepää Vallavalitsuse
15. juuni
16. a korralduse nr 2-3/313 peale esitatud tühistamiskaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras (sh kaebetähtaegu järgides) pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9 3-24-2623 IV

1. Kaebajad esitasid
2. oktoobril 2024 taotluse, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras Otepää Vallavalitsuse
3. juuni
4. a korralduste nr 2-3/312 ja nr 2-3/313 kehtivuse kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Vastustaja on esitanud kaebajate taotluse kohta seisukoha ning palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus peab võimalikuks lahendada kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ilma Kell ja Mägi OÜ-lt arvamust küsimata (

§ 252lg 1).

23.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset üksnes juhul, kui taotlejat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

1. Kaebajad on esialgse õiguskaitse taotluse põhistusena märkinud, et kaebuses osutatud keskkonnakahju ning kõlbamatust juurdepääsust tulenevad võimalikud isikukahjud ei ole tagasipööratavad ega kompenseeritavad. Samamoodi nagu tühistamiskaebuse puhul, saavad kaebajad kaitsta esialgse õiguskaitse raames üksnes oma subjektiivseid õigusi, mitte avalikku huvi. Seepärast võtab kohus arvesse üksnes kaebajate õiguste riiveid. Kohus mõistab kaebajate avalduse põhjal, et nad soovivad ära hoida Kellamäe kinnistul ehitustegevusega alustamist või sellega jätkamist eelkõige selleks, et ehitustegevuse käigus ei kahjustataks Vahe-Kellamäe kinnistul asuvat juurdepääsuteed. Kuna Kell ja Mägi OÜ-l ei ole talle kuuluval Kellamäe kinnistul ehitustegevusega alustamiseks avalik-õiguslikke takistusi ning Keskkonnaamet on andnud talle suunise teha mürarikkaid ehitustöid ajavahemikus
2. september kuni
3. märts, saab pidada ehitustegevusega alustamist tõenäoliseks. Vaatamata sellele, et Kell ja Mägi OÜ-l ei ole praeguseks tekkinud usaldust korralduste nr 2-3/312 ja nr 2-3/313 kehtima jäämise suhtes (HMS § 67 lg 4 p 1), võib ehitiste valmimisel kaebajate õiguste kaitse (sh endise olukorra taastamine) oluliselt raskendatuks osutuda. Samuti saab pidada tõenäoliseks, et sügis- ja talveperioodil võib intensiivne ehitustegevusega seotud liiklus kahjustada Vahe-Kellamäe kinnistul asuva juurdepääsutee seisukorda. Seepärast möönab kohus kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadust.
4. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab vaide perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb vältida põhivaidluse äraotsustamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seepärast peaksid kaebajatel olema esialgse õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad argumendid ning kaebusel peaksid olema head eduväljavaated. Kaebuse eduväljavaated on vähesed, sest kohus lõpetas Otepää Vallavalitsuse
2. juuni
3. a korralduse nr 2-3/312 peale esitatud tühistamiskaebuse osas kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse ning tagastas Otepää Vallavalitsuse
4. juuni
5. a korralduse nr 2-3/313 peale esitatud tühistamiskaebuse

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

Praeguses asjas on kaalul eelkõige kaebajate ja Kell ja Mägi OÜ omandiõiguse kaitse. Kuigi kohus jaatas kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadust, ei ole kaebajad veenvalt esile toonud ega põhistanud, 10 3-24-2623 et neid ähvardaksid ehituslubade tõttu lähiajal väga tõsised tagajärjed. Seepärast ei ole alust pidada kaebajate omandiõiguse teostamist ehituslubade adressaadi õigustest kaalukamaks. 27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

§ 249lg-te 1 ja 3 alusel rahuldamata.

V 28. Kaebajad taotlevad Keskkonnaameti puudutatud isikuna menetlusse kaasamist. 28.1.

§ 24

lg 1 p 3 võimaldab kohtul kaasata arvamuse andmiseks menetlusse haldusorgani, kes on andnud kooskõlastuse haldusmenetluses, millest vaidlus tekkis. Asja materjalidest nähtuvalt andis Keskkonnaamet 15. aprillil 2024 nõusoleku Kellamäe katastriüksusele ehituslubade väljastamiseks. Kohus ei pea Keskkonnaameti menetlusse kaasamist

§ 24alusel siiski põhjendatuks.

Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ega lahenda asja sisuliselt, puudub haldusmenetlusse kaasatud haldusorgani arvamuse küsimiseks vajadus. 28.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebajate taotluse Keskkonnaameti menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
2. Kohus lahendab lõpetuseks Kell ja Mägi OÜ taotluse tema menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna. 29.1.

§ 20

lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kohus võib kolmanda isiku kaasata menetlusse selle igas staadiumis (

§ 21lg 1).

29.

1. Kaebusega on vaidlustatud projekteerimistingimusi ja ehituslubasid, mis annavad õiguse ehitada Kellamäe kinnistule elamu ja garaaži. Kellamäe kinnistu kuulub kinnistusraamatu andmetel Kell ja Mägi OÜ-le. Vaatamata sellele, et kohus ei võta käesoleva määrusega kaebust menetlusse, ei ole asja menetlus lõppenud, mistõttu võidakse asjas edaspidi otsustada Kell ja Mägi OÜ õiguste üle. Samuti peab kohus oluliseks, et Kell ja Mägi OÜ-l oleks ülevaade tema õigusi puudutava kohtuasja seisust. 29.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Kell ja Mägi OÜ taotluse ning kaasab ta menetlusse kolmanda isikuna. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse, ei ole kolmandal isikul alust esitada kaebusele vastust (

§ 122lg 2 p 4).

Kui kaebaja peaks esitama määruskaebuse ning ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse, on kolmandal isikul õigus määruskaebusele vastata (

§ 188lg 1 p 1 ja § 203 lg 2).

30. Kumbki kaebaja tasus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu 40 eurot (

104 lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg-d 1 ja 6). Kuna kohus tagastas kaebuse osaliselt

§ 121

lg 2 alusel ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ei tagasta kohus tasutud riigilõivu (

§ 104lg 5).

11 3-24-2623 31. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 12