2-24-9218/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 16.10.2024 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-24-9218 X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500.00 eurot Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx Hageja lepinguline esindaja:Alla Žulinskaja (e-post: xxx) Kostja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post: xxx) Istungi toimumise aeg ja koht 15.10.2024 Tallinnas Resolutsioon

1. Rahuldada X hagi Y vastu abielu lahutamiseks.
2. Lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ukrainas ja mille kohta on koostatud akt nr xx.
3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
4. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 12.06.2024 esitas X Harju Maakohtule hagi Y vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx Ukrainas ja selle kohta on välja antud abielu tõend nr xxx. Hageja ja kostja elasid perena koos kuni
5. aastani, pärast seda läksid pooled lahku ning hageja kolis eraldi elama.
6. aastal kolis hageja Eestisse, kus elab ja töötab. Hagejal ja kostjal on üks ühine täisealine laps, kes elab samuti Eestis. Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu, kuna hageja ja kostja faktiline ning emotsionaalne kooselu on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi kostjaga ühist peret, kuid kostja takistab abielu lahutamist. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole ettepanekuga lahutada abielu Perekonnaseisuametis, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Hageja tõi 15.10.2024 toimunud kohtuistungil esile, et hageja kolis Eestisse
7. aastal, mõne aja pärast kolis ka poolte ühine tütar ning hiljem ka kostja. Kostja kolis küll hageja juurde, aga tegemist ei olnud abielulise kooseluga. Hagejal on uus elukaaslane alates 08.11.2023, kellega ta soovib abielluda. Hageja ei näe võimalust kostjaga leppida ning palub lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Kostja vastuväited 15.10.2024 kohtuistungil kostja abielu lahutamisega ei nõustunud, kuna soovib leppida. Kostja ei nõustunud hagiavalduses esile toodud faktiliste asjaoludega ning teatas, et pooled elasid alates
8. aastast koos Eestis.
9. aasta sügisel tekkis peres vägivallajuhtum, millest alates elavad pooled lahus. Kostjale on teada, et hagejal on alates novembrist 2023 uus elukaaslane. Kostja leiab, et abielu jätkamine ja abielusuhete taastamine on siiski võimalik. Kostja elamisluba on antud abikaasa kaudu ja see alus võib lahutamise korral ära langeda. Kohtuotsuse põhjendused Abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx Ukrainas ja mille kohta on koostatud akt nr xx (dtl 6-8). Pooled on Ukraina kodanikud. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikkel 27 p 1 alusel kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Sama artikli p 2 kohaselt kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hagiavaldusest ja kohtuistungil antud poolte seletustest nähtuvalt elavad pooled lahus alates
10. aasta sügisest ning neil puudub ühine leibkond. Hagejal on alates 08.11.2023 uus elukaaslane, millest on teadlik ka kostja. Hageja on soovinud poolte abielu lahutada perekonnaseisuametis, kuid kostja ei ole lahutusega nõustunud. Hageja ei pea poolte leppimist võimalikuks. Kostja tõi istungil välja asjaolu, et eelmisel sügisel oli poolte vahel vägivallajuhtum, mille osas algatatud kriminaalasi ei ole tänaseks lahendust leidnud. Kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja soovib abielu lahutada. Kostja abielu lahutada ei soovinud ja palus leppimisaega, kuid hageja ei soovinud leppida. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on abielu jätkamine võimatu, abielu ei ole võimalik säilitada ja tuleb lahutada, kuna hageja ei ole nõus kostjaga leppima ja kooselu taastama. Kohus leiab, et abikaasasid on võimalik leppimisele suunata ainult nende mõlema soovil ja nõusolekul, kuna hageja keeldub kostjaga leppimast, ei ole võimalik suunata pooli nõustamisele. Lisaks on hageja soovinud juba perekonnaseisuametis abielu lahutada, kuid see ei ole õnnestunud kostja vastuseisu tõttu. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et X hagi Y vastu abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus lahutab X ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ukrainas ja mille kohta on koostatud akt nr xx. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik