KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-3010 Haldusasi X riigi õigusabi ta

) § 203 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Sekretäril saata määrus taotluse esitajale. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 01.11.2024 X riigi õigusabi taotlus. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt soovib taotleja vaidlustada 24.10.2024 vangla tegevust, mis seisneb selles, et taotleja pandi lukustatud kambrisse. Taotluse kohaselt on taotlejal osaline psüühikahäire ja talle makstakse töövõimetoetust. Taotleja selgitab, et ei saa ise vaiet kirjutada, kuivõrd muutub rahutuks ja agressiivseks ning pärast ei saa magada. 2.

§ 110lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

§ 110

lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

1. Kohus mõistab riigi õigusabi taotlust viisil, et taotleja soovib saada riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. RÕS § 10 lg 3 1 näeb ette, et riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Kui 3-24-3010 taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine (RÕS § 10 lg 2).
2. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Taotlusele ei ole lisatud isiku majandusliku seisundi teatist. Samas ei takista see taotluse lahendamist, kuivõrd sõltumata taotleja majanduslikust seisundist tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel.
3. Vastavalt RÕS § 7 lg 1 punktile 1 ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust; hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-5805, p 7).
4. Kohus selgitab, et

§ 2

lõigetes 4-6 sätestatud põhimõtetest tulenevalt on halduskohtul kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Samuti peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. Seega aitavad halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjas kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

1. Taotleja on iseseisvalt esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse ning arusaadavalt kirjeldanud selles vaidlusalust probleemi. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi, sh koostama nii vaide kui ka hiljem vajadusel kaebuse halduskohtule. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist on taotleja on varasemalt mitmel korral osalenud kohtumenetluses iseseisvalt. Asjaolu, et vaide või hiljem kaebuse koostamine muudab taotleja rahutuks, ei anna alust riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. On arusaadav, et vaidlusalune küsimus on taotleja jaoks oluline ning mõjutab teda, kuid samas on riigi õigusabi taotluses kirjeldatud arusaadavalt probleemi, olenemata asjaolust, et taotleja väitel muudab sellest kirjutamine teda rahutuks. Puudub alus kahelda, et taotleja ei oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma.
2. Eelmärgitust lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
3. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 2