lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Võlgnik ei ole esitanud kohtule seisukohti pankrotiavalduse ega ajutise halduri aruande kohta. Juhatuse liige X on 25.10.2024 edastanud ajutisele haldurile e-kirja, mille kohaselt võlgadest oli juhatusele teada: Widen, EMTA, töötajad, Spetselektroodi AS, Staffrent Metall OÜ ja töövaidlused. Võlgniku majanduslike raskuste põhjustena tõi juhatuse liige esile: ebakvaliteetne õigusabi AB Widen OÜ poolt, kaasatud juhtimiskonsultantide ebakvaliteetne teenus, COVID-19 pandeemia poolt tingitud tarneahelate katkestused ja klientide projektide edasilükkumised, Vene-Ukraina sõja tõttu lõpetas koostöö suurim klient ABB Marine (suurimad kliendid olid Vene ettevõtted), sõltuvus üksikutest klientidest, tööjõukulude, energia ja materjalide järsk hinnakasv, võtmetöötajad ei suutnud ette näha riske ega reageerida majanduslikele muutustele. Osaühingus toimunu osas on alustatud erikontrolli. Pankrotiavaldus vaadati läbi 31.10.2024 toimunud istungil ajutise pankrotihalduri ja võlausaldaja osavõtul. Kohus jättis pankrotiseaduse (
) § 87 lg 4 ja § 26 lg 2 alusel rahuldamata võlgniku seadusliku esindaja 30.10.2024 taotluse istungi edasilükkamiseks seoses haigestumisega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Pankrotiavalduse lahendamine Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Heavy Industry Estonia OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristjan Aava, kes on andnud selleks vastava nõusoleku. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 779 104,71 euro ulatuses. Kui arvestada ka võimalikke laenukohustusi, siis on kohustuste summa ligikaudu 2 miljonit eurot. Teadaolev vara kohustusi ei kata isegi siis, kui eeldada võlgnikul teatud tootmisseadmete jm põhivara olemasolu. Viimati avaldatud 2021. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli materaalise põhivara suuruseks 344 659 eurot. Arvestades võlgniku tegevuse täielikku lõppemist, mida paistab kinnitavat ka seaduslik esindaja oma 25.10.2024 e-kirjas, ei ole eeldatavasti põhivara sellises ulatuses säilinud.
Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga, et maksejõuetuse põhjuseks on käesolevate andmete alusel muu asjaolu
Käesoleval hetkel ei ole kohtul andmeid, mis lükkaksid ümber seadusliku esindaja 25.10.2024 e-kirjas esile toodud maksejõuetuseni viinud põhjused. Küll aga nõustub kohus, et arvestades ajutise halduri esile toodud arvukaid ning seni selguseta majandusliku eesmärgiga tehinguid seotud isikutega, võib hinnang menetluse käigus muutuda.
lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Kui võlgnikuks on juriidiline isik, kehtivad samad kohustused juhtorgani liikmetele ja endistele juhtorganite liikmetele, kes on vabastatud kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed tuleb pankrotihaldurile esitada hiljemalt 15.11.2024. Vastavalt
lg-le 1 kohustab kohus võlgniku praegust ja endist juhatuse liiget ilmuma kohtusse, et anda võlgniku vanne. Nimetatud isikud peavad kohtus vandega kinnitama, et kohtule ja pankrotihaldurile esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Kooskõlas
lg 1 p 1 ja § 90 võib kohus nende kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku või võlgniku praegust ja endist juhatuse liiget trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalus nr 4016 27.11.2024 kell 10.00. Juhatuse liikmete poolt võlgniku vande andmine toimub samas asukohas kell 10.00, vahetult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu, 1 927 eurot ehk 2 350,94 eurot koos käibemaksuga, kuulub väljamõistmisele
lg 1 ja lg 3 alusel taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
Ajutine haldur on kulutanud kokku 11h 45m (tunnihind 164 eurot) pankrotiavaldusega tutvumisele, erinevate päringute tegemisele, võlgnikule päringute koostamise ja edastamisega, saadud info süstematiseerimise, halduri toimiku koostmaise ja kontoväljavõtete kontrollimisele, arvamuse koostamisele. Töömaht on olnud pankrotimenetluse tavapärasest suuremat keerukust arvestades mõistlik ja põhjendatud. Võlausaldaja on 10.09.2024 määruse alusel tasunud 10.09.2024 kohtu deposiiti 3 000 eurot ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Kohus määrab tasu maksmise nimetatud deposiidi arvelt. Võlausaldajal on võimalik taotleda deposiidi ülejäägi tagastamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Võlausaldaja menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja
Tegemist on pankrotimenetluse kuluga. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda, kuna kohtule esitatud andmetel on võlgniku maksejõuetus saabunud hiljemalt juba
lg 1 p 1 alusel pankrotivara arvelt ning
/allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik 1 Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-86-16, p 11; nr 3-2-1-102-16, p 15.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.