KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2024, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Kriminaalasja number 1-23-3933 /23259000001/ Kohtunik Anu Ammer

§ 306

, § 309, § 311, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1 O T S U S T A S: ALEKSANDR FJODOROV süüdi tunnistada KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 14 (neliteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 01.01.2023 karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 01.01.2023. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Mõista Aleksandr Fjodorovilt menetluskuluna riigituludesse: - 2050,00 eurot sundraha

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, - 9,93 eurot tunnistaja A.

V. menetlusest osavõtuga seotud sõidukulude katteks

lg 1 p 2 alusel. § 175 1

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tegemisega seotud kulud: - 5358 eurot DNA-ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt nr 23E-GE0087); - 663 eurot Sõrmejäljeekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt nr 23E-SS0004); - 285 eurot Surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt nr 23E-AOS0001/KJ1); - 255 eurot Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus (akt nr 26).

§ 175

lg 1 p 4 alusel Aleksandr Fjodorovi määratud kaitsjatele makstud tasu ja kulud: - 1106,40 eurot vandeadvokaat Anti Aasmaa kaitsjatasu; - 3163,20 eurot vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa kaitsjatasu. Menetluskulu kokku summas 12890,53 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksu kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700001904 ning selgitus: „Aleksandr Fjodorov, 1-23-3933, menetluskulu“ . Kui menetluskulu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse nõue täies ulatuses täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Kriminaalasja juures olevad andmekandjad, s.o CD/DVD plaadid (Isiku läbivaatuse protokollid, DEMS vormikaamera salvestiseed, Häirekeskuse kõnesalvestised, sündmuskoha vaatlusprotokolli fotod, Asitõendi vaatlusprotokollide fotod, Zip-laiendiga fail kõneeristuse protokolli juurde) jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: Pakend 1 (nuga), milline on antud hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 26.04.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr. 23ATH23474; Pakend 3 (viinapits), pakend 4 (viinapits), pakend 5 (viinapudel Старый КНЯЗЬ 0,5l), pakend 6 ( viinapudel, plastik KOCH), pakend 7 (2l plastikpudel Hopfenfelder), pakend 8 (viinapudel Старый КНЯЗЬ 0,5l) ning pakend 9 (viinapudel Laua Viin 0,7l), millised on antud hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 21.02.2023 asitõendi üleandmisevastuvõtmise aktile nr. 23ATH22330. pakend 7 (S. Z. pullover ja bokserid), pakend 8 (S. Z. püksid), millised on antud hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 08.02.2023 asitõendi üleandmisevastuvõtmise aktile nr. 23ATH22047. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel omanikele: Pakend 1 (A.

Fjodorovi jope), pakend 2 (A. Fjodorovi jalatsid), pakend 3 (A. Fjodorovi teksapüksid), pakend 4 (A. Fjodorovi t-särk), pakend 5 (A. Fjodorovi sokid), pakend 6 (A. Fjodorovi dressipluus), pakend 9 (A. Fjodorovi võtmekimp), pakend 10 (A. Fjodorovi NOKIA 2 IMEI 1) xxxx; 2) xxxx) ja pakend 11 (S. Z. NOKIA IMEI 1) xxxx; 2) xxxx), millised on antud hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 08.02.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr. 23ATH

1. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 12.02.
2. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele kättesaadavaks tehtud 18.04.
3. I SÜÜDISTUS Aleksandr Fjodorov on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 01.01.2023 ajavahemikul kell 03:00 kuni kell 05:00 Xxxx lõi tahtlikult minutites mõõdetava lühikese aja jooksul lühikest aega enne surma saabumist noaga järjepidevalt noalöökidest suurt valu tundnud, haavadest verejooksu all kannatanud S. Z. korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, lüües nii näkku, kaela, rindkeresse, kõhtu kui ka jäsemete ja suguelundite piirkonda. Aleksandr Fjodorov tekitas pussitamise kestel teadvusel püsinud S. Z. kokku 29 noahaava, seejuures tapmise toimepanemisel ta vähemalt möönis kannatanule ka piinavalt suure valu tekitamist. Noalöökidega põhjustas Aleksandr Fjodorov tahtlikult S. Z. hulgaliselt tervisekahjustusi, tekitades talle mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torkelõikehaavad mõlemal pool rindkerel, paremal pool kõhu eesseinal, mõlema kopsu ülasagarate ja südame vasaku vatsakese vigastusega; torke-lõikehaavad mõlemal pool näol (2 torke-lõikehaava paremal pool näol on ühise haavakanaliga), paremal pool kaela külgpinnal, mõlemal pool ülajäsemetel (2 torke-lõikehaava paremal küünarvarrel on ühise haavakanaliga), vasakul alajäsemel, suguelundite piirkonnas ja lõikehaava vasaku labakäe IV sõrme pihkmisel pinnal. Mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel, mõlema kopsu ja südame vigastusega, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, põhjustasid S. Z. surma. Seega Aleksandr Fjodorov, lüües kannatanut rohkearvuliselt noaga, milles avaldub tema teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus S. Z. elu suhtes ning mis põhjustas kannatanule suurt füüsilist valu, s.o. tappes teise inimese julmal ja piinaval viisil, pani toime KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Aleksandr Fjodorov ei osanud kohtuistungil vastata, kas ta tunnistab end S. Z. tapmises süüdi või mitte, seletades, et ei mäleta, et oleks kedagi tapnud. Teab, et olid S. Z.ga mitmeid aastaid 3 sõbrad ja ta käis tema juures joomas ning kui jooming pikemaks venis, siis jäi sinna ka ööseks ning selle tarbeks olid tal S. juures oma padi, madrats ja tekk. Xxxx oli S. sünnipäev ja seda tähistasid nad koos alkoholi tarvitades mitmeid päevi järjest alkoholi tarvitades. Mingit vihavaenu nende vahel ei ole olnud. Ka uut aastat planeerisid S. ettepanekul koos vastu võtta. Leppisid kokku, et lähevad Maximasse viina järele. Pärast seda läksid S. juurde.
4. detsembril hakkasid jooma kella 16-17 paiku. Umbes kahe tunniga jõid kahe peale ära umbes pool liitrit viina Starõi Knjaz ning seejärel tegi S. ettepaneku veel viina tuua. Kella 18-19 ajal käis üksinda Maximas. Tõi sama, s.o 0,5- liitrise viina Starõi Knjaz. Viina jõid võrdselt, kuid S. jõi õlut ka peale. Umbes kella 22 paiku hakkasid kõiki telefonitsi õnnitlema. Tema helistas K., A. V. ja R. G.. S. helistas tütrele ning veel mõningatele tuttavatele. Seejärel oli ilutulestik. Pärast S. ütles, et on vaja veel juua ja palus tal võtta köögis külmkapi tagant 0,7liitrise Laua Viina pudeli. Pigem jõid ennast täis, sest pärast kolmandat või neljandat pitsi ta ei mäletanud enam mitte midagi. Ei mäletanud ka seda, et oleks vahepeal S. juurest ära käinud. Järgmisena mäletab, et tõusis madratsi pealt üles ja nägi mingeid inimesi, keda ta ei tundnud. Üks seisis toas, rääkis S. vene keeles, aga teine inimene oli koridoris. Ta vahtis neid, nägi, et ei ole tuttavad. Keeras end teisele küljele ja jäi edasi magama. Kui ta külmatunde peale uuesti üles ärkas, siis nägi S.. Teab, et S. pani alati ukse lukku, kuid siis oli korteri uks lahti ja seepärast hakkaski tal külm. Ta tõusis, läks koridori, võttis nagist oma jope ja pani selga, et end soojendada. Siis nägi oma jope varrukaid, mis olid verega määrdunud. S. oli verine ja hoidis justkui ühe käega diivanist kinni. Ta siis tõusis põlvele toetudes ja puudutas S. unearterit. Läks laua ümbert, võttis S. kaenla alt kinni ja mööda põrandat lohistas teda diivani juurde, et ta toetaks seljaga vastu diivanit. Kuna ta ei leidnud oma telefoni siis võttis S. telefoni ja helistas
5. Ta mäletab, et selgitas neile ja nad ütlesid talle, et kontrolligu ta kas hingab või mitte. Seejärel öeldi, et tõmmaku T-särki ülespoole ja vaadaku, kas tal on mingid haavad seal. Kui talle öeldi, et ta asetaks telefoniekraani ninale-suule lähemale, siis sai aru, et S. on surnud, sest ekraan ei läinud uduseks. Tal on S. Z. trepikoja võti, mille S. talle ise andis. Kui läks S. juurde, siis avas ise trepikoja ukse. Neil oli kokku lepitud signaal, koputus uksele ja siis S. avas talle ukse. S. lukustas alati korteriukse, millel töötas ainult ülemine lukk. Ta ei mäleta S. Z. kõne häirekeskusele, abipalvega, et teda ära viidaks sealt korterist. Ta ei mäleta, et oleks vahepeal üldse korterist lahkunud. Kui S. juurde läks, siis alati võttis jope seljast ja pani nagisse. Ta ei mäleta iga kord, mida ta alkoholijoobes olles teeb. Teised on pärast rääkinud, et keeras kord laua ümber ja viskas viinapitsiga ka teleka katki. Ta ei mäleta neid kordi, kui näiteks S. oleks helistanud ja kutsunud politsei kohale, et ta ei taha tema juurest ära minna ja on ähvardanud teda. Seletas samuti, et ta ei kujuta ette kuidas ta oma haige selja ja haigete kätega oleks saanud S. tappa, kui ekspertiisiaktis on kirjas, et S. tapeti nii seistes, istudes, lamades ja et, kuidas ta siis võis seda teha oma haigete kätega. Veelgi enam, tekitatud oli 29 haava, mist viitab, et ta pidanuks teda siis ühe käega keerama ja teise käega pussitama. Tema aga ei ole terminaator ja ta ei saa käsi õlgadest kõrgemale tõsta. Vastates kohtu küsimusele, et kuidas ta kannatanut oma haige selja ja kätega diivani najale tõstis ja lohistas, vastas, et võttis selleks S. tagant poolt kaenla alt kinni. Kohus kuulas kohtuliku uurimise käigus üle tunnistajad, kes oskasid anda ütlusi Aleksandr Fjodorovi elustiili ja tema käitumise kohta alkoholijoobes, samuti tema ja S. Z. suhete kohta. Tunnistaja A. V. seletas kohtuistungil, et S. Z., keda ta tundis, oli rahulik mees ning ta ei ole näinud, et ta oleks kedagi sõimanud või skandaalitsenud. Kui aga viimane kord koos Aleksandr Fjodoroviga alkoholi tarvitas, siis ühel hetkel Aleksandr lihtsalt võttis ja keeras laua kogu täiega ümber, arvates segaduses, et ta on enda kodus ja hakkas ebatsensuursete sõnadega sõimama ja hakkas seltskonnas olnuid välja ajama, justkui nemad oleksid olnud tema kodus. 4 Ajas Aleksandri pärast seda enda juurest minema. Pigem Aleksandr ei teadvustanud mida ta teeb. Hindas, et see oli üle joomisest, alkoholi üle tarvitamisest. Järgmisel päeval kui Fjodorov helistas, küsis, ta ei mäletanud üldse mitte midagi ja vabandas.
6. detsembril Fjodorov Aleksandr helistas talle õhtul, ei mäletanud täpselt, mis kellaajal, kuid õnnitles uue aasta saabumise puhul. S. Z.d oli kuulda tagaplaanil, ta õnnitles neid samuti uue aasta puhul. Ta sai seega aru, et Aleksandr oli S. Z. juures. Tunnistaja A. S. andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta helistas 2022 aastal häirekeskusesse ja palus politsei abi, et nad Aleksandr Fjodorovi tema juurest ära viiksid. Võtsid koos napsu ja Fjodorov jäi väga purju ning ei tahtnud koju minna. Järgmine kord tegi jälle kõne kui koos napsu võtsid. Sellel korral ütles Fjodorov talle, et lööb ta maha. Tal sõitis purjus peaga katus ära. Käskis koju minna ja selle peale ütles talle, et lööb ta maha noa või kirvega. Hakkas kartma, kuna kirves kohe ahju juures ja helistas politseisse. Kui Aleksandr purjus oli, siis ta pidevalt kukkus ja oli sinikates ning näos oli kriime. Tunnistaja A. K. andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt lõhkus Aleksandr Fjodorov tema juures külas olles tuhatoosi ära. Ta oli ülemäära joobes, asja eest teist taga läks ta ei millestki närvi ja viskas tuhatoosi vastu seina puruks. Siis viimane kord jõid ja Fjodorov vehkis kahvliga ning vist tahtis teda lüüa. Ta reageeris enne ja lõi ise, Fjodorov kukkus maha. Fjodorov pärast mäletas neid juhtumeid ja vabandas. S. Z. oli aga rahulik inimene. Isegi kui ta oli purjus, oli ta rahulik. 31.12.2022 helistas talle kella 9 paiku õhtul Fjodorov ja õnnitles saabuva aasta puhul. Fjodorov ütles, et ta on S. Z. juures ja nad on kahekesi. Peale südaööd helistas uuesti ja soovis head uut aastat. Kellegi teise häält ta ei kuulnud. Tunnistaja G. L. seletas kohtuistungil, et 31.12 nägi, et tema naaber S. Z. toodi autoga viina. Tema teada elas Aleksandr Fjodorov elab koos S. Z.ga ja 31.12 ta teda lahkumas või sisenemas ei näinud. Vana aasta õhtul läks tema tütar K. L. baari ja poeg A. M. kuusepuu juurde kella 23:30 paiku. A. tuli tagasi 1:30 paiku ja K. kella 04:30 paiku. Kuulis mingi aeg trepikojas müra ja A. rääkis, et naaber S. avas talle ukse ja S. läks oma korterisse tagasi ning Aleksandr Fjodorov lahkus, väljudes uksest. Tunnistaja A. M. seletas, et 31.12 läks kodunt ära kell 00:00 paiku ja tagasi tuli 02:40 ajal ning siis nägi, kui S. Z. seisis trepikoja uksel ja saatis Fjodorovi ära. Ta ei näinud, kas ja kuhu poole Fjodorov lahkus. Kui S. koridoriuksest sisse tulid, siis uks läks kinni. Koos S. tulid üles korteriuste taha. S. korteriuks oli lahti ja seal korteris ei näinud ta kedagi olevat. Natukese aja pärast, s.o tema hinnangul 7 minuti pärast kuulis S. korteris karjeid, siis oli vaikus ja siis kuulis jälle kisa. Kokku kestis see umbes 15 minutit. Õde jõudis koju kella 04 paiku. Tunnistaja K. L. seletas, et käis 01.01.2023 kella 00:30-04:00 ajal baaris. Koju jõudes heitis voodisse 04:30 paiku ja siis kuulis läbi une akna all maja ees venekeelset sõimamist, kus kasutati väljendit „немцев и фашисты надо убивать“ see tähendab tõlkes sakslaseid ja fašiste on vaja tappa. Kes seda ütles ta ei teadnud ja ei osanud arvata ka häält kuuldes. Seda väljendit kuulis kahel korral ja öelduna ühe ja sama isiku poolt. Isik, kes seda ütles, tundus olevat purjus. Tunnistaja A. G. - tema oli aastavahetusel kodus, enne seda käis lastega õues rakette laskmas. On võtnud alkoholi koos Fjodoroviga ja oli juhus, kus istusid rahulikult, rääkisid, jõid ja äkki niisama võttis viinapitsi kätte ja viskas televiisorisse, televiisor läks katki. Ta ei saanud üldse aru, miks Fjodorov nii käitus. Käskis tal koju minna. S. Z.d ei ole kunagi näinud ärritumas või vägivaldselt käitumas. 31.12 helistas S. Z.le ja soovis head uut aastat. 5 Tunnistaja R. K., kes töötab Ida PP Rakvere politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna, andis kohtuistungil ütlusi, et oli 01.01.2023 öösel tööl koos patrullpolitseinik A. A.. Varahommikul, 5:35 paiku said väljakutse Xxxx. Sündmus oli selles, et pidi olema pussitatud meesterahvas ja tema juures on veel üks isik. Kohapeal nägid elutoas surnud meesterahvast diivani najal, pea oli vastu diivanit, jalad kõverdatud vastu maad. Nägu verine, rindkere, särk, kõik olid verised ja tema lähedal kõrval istus tooli peal meesterahvas, kellel oli seljas heledat värvi jope, peas oli müts ja jalas olid tumedad püksid. Jope varrukad olid verised. See meesterahvas ütles, et tema ei tea asjast midagi. Oli tunda, et mees on alkoholijoobes. Meie sündmuskohale jõudsid, siis oli kiirabi juba ka seal. Ootas õues. Kiirabi fikseeris isiku surma. Pani sellel isikul, kes toolil istus, käed raudu. Tulid temaga õue ja jäid uurijat ootama. Väljas olles hakkas see mees neid ebatsensuursete sõnadega sõimama fašistideks ja täpselt ei mäleta mida veel. Mingi hetk tuli teine patrull ja vahetas neid välja kuna vahetus lõppes. Kinnipeetud isiku võtsid kaasa ja toimetasid Rakvere politseijaoskonda. Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid Asitõendi (häirekeskuse kõned) vaatlusprotokoll koos väljatrükiga andmebaasist Aweroc ja häirekeskuse kõnesalvestistega CD-plaadil S. Z. helistas 01.01.2023 kell 01:06:07 häirekeskusesse ja palus abi. Teatab, et tal on külas naaber Aleksandr Fjodorov, kes ähvardab teda ja ei lähe ära. Soovib, et politsei tuleks ja viiks ära. Kell 01:20:35 helistab S. Z. uuesti ja ütleb, et politseid pole vaja, sest inimene läks ära. Kell 05:09:06 helistab S. Z. telefonilt Aleksandr Fjodorov, sest tema enda telefon on kadunud ja teatab, et on toimunud tapmine ja sõber on tapetud. Tema on peamine kahtlusalune, jope üleni verine aga tema ei ole tapnud. Teatab ka seda, et tegi isegi uksed juba lahti, istub ja ootab. Kell 05:23:28 helistab uuesti sama telefoniga. Väidab, et olid kahekesi, aga mäletab, et keegi tuli veel külla, sest ukse ees, seesamune, võtmed, S. tegi ise lahti. Kuni ta magas, ärkas ja tõusis üles ja S. oli juba kõik /kd II, tl 71-86/. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi, fototabeli ja fotodega DVD-plaadil – Xxxx leiti S. Z. vägivallatunnustega surnukeha. Korteriuksel seespool ülemise lukuava sees kahe võtmega võtmekimp. Ust saab avada nii seest kui väljast poolt ainult võtmega, uksel ja lukkudel lõhkumisjäljed ja värsked kahjustused puuduvad. Elutoas nurgadiivani vastas laud, mille peal on musta peaga nuga punast värvi määrdumisega. Diivani ja laua vahel põrandal maas on surnukeha. Surnukeha juures vereloik ja seal juures verine jäljefragment. Põrandal kaks viinapitsi. Surnukeha kõrval 0,5 l Starõi Knjaz viinapudel vedelikuga. Akna all 0,5 l viinapudel Koch VOL
7. Akna all 2 l plastik HOPFEN-Felder pudel vedelikuga. Koridoris tühi 0,5 l viinapudel Starõi Knjaz. Köögi ukse kõrval maas 0,7 l Laua Viina pudel. Elutoas asuvalt laualt leiti musta käepidemega nuga punast värvi määrdumisega ja see võeti kaasa. /kd II, tl 2959/. Asitõendi (nuga) vaatlusprotokoll – nuga on üldpikkusega 21,5 cm, tera pikkus 9,5 cm, käepide 12,0 cm. Noateral pruunikas määrdumine, käepide kulunud. Noatera on õhuke, terav ja veidi kaarjas, kitseneva otsaga /kd III, tl 37-38/. DNA-ekspertiisi akt nr 23E-GE0087 – mille kohaselt punktis 9 loetletud proovidest, sealhulgas noalt (pakend 1; käepidemelt ) aga samuti loetletud riietelt ja jalatsitelt saadi DNA- 6 analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste põhjal ei saa välistada Aleksandr Fjodorovilt ja S. Z.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides /kd III, tl 60-72/. Asitõendi (vormikaamera videosalvestised) vaatlusprotokoll koos väljatrükiga programmist DEMS ja vormikaamera videosalvestistega DVD-plaadil – 3 videofaili. 1 fail kell 05:44:35 ja teine kell 05:49:36 – diivani ja laua vahel S. Z. surnukeha. Akna ääres istub A. Fjodorov, kelle jope verine. Fjodorov ütleb, et mingisugused inimesed olid, võtmed olid ukse ees ja kannatanu ilmselt ise avas ukse mõnele tuttavale. Laua peal on musta käepidemega nuga.
8. fail kell 06:52:23 – A. Fjodorov istub rätsepaistmes maja ukse ees trepi peal seljaga vastu ust, käed on selja taga ja ta ropendab ning sõimab, et te kõik olete natsid ja fašistid ning mitte keegi ei armasta teid. /kd II, tl 60-70/ Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos CD-plaadiga – päringu maht 26.12.2022 kuni 06.01.2023 Aleksandr Fjodorov on helistanud S. Z. 31.12.2022 kell 02:11:23, 11:53:09, 12:23:46, 13:46:
9. S. Z. on helistanud Aleksandr Fjodorovile 31.12.2022 kell 02:15:08, 12:21:18, 12:39:22, 12:50:18, 17:42:
10. A. G. helistas S. Z. 31.12.2022 kell 13:28:
11. A. G.ile helistas I. S. 31.12.2022 kell 14:41:21 ja 23:04:
12. A. G. on helistanud vene mobiiltelefoni numbrile 31.12.2013 kell 15:04:59 ja 01.01.2023 kell 00:02:11, 00:02:35, 00:05:19 ja 00:05:47 ning talle on helistatud kell 00:01:09 ja 00:04:32, ta ei ole vastatud. S. Z. telefonilt on helistatud häirekeskusesse 01.01.2023 kell 01:05:56, 01:20:36, 05:08:51 ja 05:23:
13. A. S. helistas A. Fjodorovile kell 12:03:15 A. V. helistas A. Fjodorovile 31.12.2022 kell 15:06:45 ja A. Fjodorov A. V.le kell 14:43:50 ja 15:06:02 aga kõnedele ei vastatud /kd III, tl 105-110/. Karell Kiirabi AS kiirabikaart – kiirabile teatatud 05:16, kohal 05:
14. xxxx a mees avastatud tapetuna oma kodus sõbra poolt, kes helistaski häirekeskusele. Kiirabi kohalejõudmisel avastatud mehe laip poolistuvas asendis põrandal laua ja diivani vahel. Surm konstateeritud kiirabi poolt kell 05:59 /kd III, tl 39/. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 23E-AOS0001/KJ1, milles esitatud eksperdiarvamuse kohaselt kannatanu surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati hulgalised (kokku 29) mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel, paremal pool kõhu eesseinal, mõlema kopsu ülasagarate ja südame vasaku vatsakese vigastusega; torke-lõikehaavad mõlemal pool näol, paremal pool kaela külgpinnal mõlemal pool ülajäsemetel, vasakul alajäsemel, paremal pool lahkliha ja suguti piirkonnas. S. Z. surma põhjuseks olid mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torkelõikehaavad mõlemal pool rindkerel, mõlema kopsu ja südame vigastusega, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Arvestades varaste koolnumuutuste morfoloogilisi iseärasusi 03.01.2023 kl 10:00 koolnukangestus kõikides uuritavates lihaste rühmades tugev, koolnulaigud peale vajutamisel veidi kahvatuvad, taastuvad väga aeglaselt), võis kannatanu surm saabuda 48-60 tundi enne lahangut (lahang tehtud 03.01.2023 kell 09:50) 7 Toksikoloogiauuringul leiti kannatanu surnukeha verest 3,01 mg/g etanooli, uriinist leiti 3,71 mg/g etanooli. Selline etanooli verekontsentratsioon vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Toksikoloogiauuringul surnukeha verest narkootilisi aineid ei leitud. Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast [§7

§ 3051

lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. 9 Vastavalt

§ 61

hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tõendeid kogumis hinnates, kohtul selline kindel siseveendumus tekkis. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles, et käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus kuriteo toimepanemise ajas ja kohas ehk selles, et 01.01.2023 ajavahemikul kella 03:00 kuni kell 05:00 S. Z. tapeti. Seda tõendavad kõned häirekeskusele, mille kohaselt helistas S. Z. 01.01.2023 kell 01:06:07 häirekeskusesse ja palus abi, teatades, et tal on külas naaber Aleksandr Fjodorov, kes ähvardab teda ja ei lähe ära. Soovis, et politsei tuleks ja viiks isiku ära. Kell 01:20:35 helistas S. Z. uuesti teatades, et politseid pole vaja, sest inimene läks ära. Kell 05:09:06 helistab S. Z. telefonilt häirekeskusesse juba Aleksandr Fjodorov, kes teatab, et on toimunud tapmine ja sõber on tapetud. Avaldas kõnes, et tema on peamine kahtlusalune, jope üleni verine aga tema ei ole tapnud. Teatas ka seda, et tegi isegi uksed juba lahti, istub ja ootab. Kell 05:23:28 helistas ta uuesti S. Z. telefonilt seletades, et olid kahekesi, aga mäletab, et keegi tuli veel külla, sest ukse ees, seesamune, võtmed, S. tegi ise lahti. Kuni ta magas, ärkas ja tõusis üles ja S. oli juba kõik. Nimetatu annab aluse väita, et kell 01:20 paiku on kannatanu veel elus, kuid kella 05 paiku surnud. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi, fototabeli ja fotodega ning sündmuskohale saabunud politseiametnik R. K. vormikaamera salvestusega annavad ülevaate sündmuskoha olustikust ja akna juures istuvast Aleksandr Fjodorovist, kelle jope verine ja kaes seletab, et mingisugused inimesed olid, võtmed olid ukse ees ja kannatanu ilmselt ise avas ukse mõnele tuttavale. Laua peal on nähtav musta käepidemega nuga. Hiljem Aleksandr Fjodorov istub rätsepaistmes maja ukse ees trepi peal seljaga vastu ust, käed on selja taga ning ta ropendab ja sõimab. Tunnistajate G. L., A. M. ja K. L. omavahel sisuliselt kattuvate ütlustega on tõendatud, et kella 01:30-02:30 paiku oli S. Z. veel elus. Aleksandr Fjodorov nähti küll majast lahkuvat, kuid ta pidi sinna varsti naasma, kuna korterist hakkas kostuma kisa. Ka tema enda sõnul viibis Aleksandr Fjodorov korteris ning ise ta ei mäletanudki, et oleks üldse sel ööl korterist lahkunud. Erinevused tunnistajate poolt avaldatud kellaaegades (näiteks K. L. väidab, et kuulis akna all sõimu ja fašistideks sõimamist kella 04:30 paiku, kuid vormikaamera salvestisel sõimleb Fjodorov seda 06:50 paiku, kuigi ei ole välistatud, et karjuti mitu korda), on mõistetavad kuna tegemist on uusaasta ööga, mil inimesed pidutsevad, tarvitavad alkoholi ja tavaliselt ei ole erilist põhjust pöörata täpsetele kellaaegadele. Avaldatud erinevused ei anna alust pidada ütlusi ebausaldusväärseteks. Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus ka kuriteo toimepanemise vahendis ja viisis ehk selles, millega ja kuidas S. Z. tapeti. Elutoas asuvalt laualt leiti musta käepidemega nuga punast värvi määrdumisega ja see võeti kaasa. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse kohaselt on võimalik, et kannatanu surnukehal sedastatud torke-lõikehaavad võisid olla tekitatud sündmuskohal avastatud noaga, millelt DNA-ekspertiisi akt nr 23E-GE0087 kohaselt 10 saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste põhjal ei saa välistada Aleksandr Fjodorovilt ja S. Z.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes sega proovides. Vaidlust ei ole ka saabunud tagajärgedes ja surma põhjuses. Sündmuskohale saabunud Karell Kiirabi poolt tuvastati mehe laip poolistuvas asendis põrandal laua ja diivani vahel. Surm kiirabi poolt fikseeritud kell 05:

1. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 23E-AOS0001/KJ1 kohaselt olid S. Z. surma põhjuseks mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel, mõlema kopsu ja südame vigastusega, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Ainsaks sisuliseks vaidlus küsimuseks käesolevas kohtuasjas on vaidlus teo toimepanija üle. Aleksandr Fjodorov ise väidab, et tema ei mäleta, et oleks oma sõbra tapnud. Ta ei mäletanud ka S. Z. abipalvega kõnet häirekeskusele, et teda ära viidaks sealt korterist. Ta ei mäletanud, et oleks vahepeal üldse korterist lahkunud, kuigi tunnistajad seda otseselt kinnitavad. Samas tunnistas ta, et ei mäletagi iga kord, mida ta alkoholijoobes olles teeb. Teised on pärast rääkinud, et keeras kord laua ümber ja viskas viinapitsiga ka teleka katki. Ta ei mäleta neid kordi, kui näiteks Simagin oleks helistanud ja kutsunud politsei kohale, et ta ei taha tema juurest ära minna ja on ähvardanud teda. Fjodorov on kinnitanud, et süüdistuse kohasest ajavahemikust, mil toimus tapmine, mäletab ta vaid asjaolu, et magades tegi ta vahepeal silmad lahti ja nägi korteris kahte tema jaoks tundmatut inimest. Kes need olid, seda ta ei tea. Üks nendest isikutest vestles S. Z.ga vene keeles tavalisel toonil. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et sel ajal oli ta väga täis olekus, st väga purjus. Ta oli joonud juba pikemat aega, s.o vähemalt alates S. Z. sünnipäevast kaks nädalat kanget alkoholi. Kohus nõustub täiel määral prokuröri seisukohaga selles, et Aleksandr Fjodorovi esitatud versioon tundmatutest isikutest, lahti jäetud korteriuksest ja kellegi teise poolt tema jope verega kokku määrimisest on enda süüst vabastamise soovist kantud väljamõeldis, mis ei haaku muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tuleb tõdeda, et ei ole eluliselt usutav, et ööl vastu
2. jaanuari astuvad suvalised isikud juhuslikult rahumeelse S. Z. korterisse, vestlevad kannatanuga tavalisel toonil ja pussitavad ta siis samas toas viibiva Aleksandr Fjodorovi juuresolekul surnuks nii, et viimane ei kuule midagi ja seejärel lahkuvad, kusjuures ei tulekut ega minekut ei näe ega kuule mitte keegi. Lisaks on Aleksandr Fjodorov ise häirekeskusesse helistades öelnud, et tegi neile korteri ukse lukust lahti, mis viitab üheselt sellele, et uks pidi enne seda kõnet lukus olema ja keegi võõras ei saanud korterisse siseneda ja sealt lahkuda ilma, et keegi oleks ukse lukust lahti ja pärast ka kinni keeranud. Prokuröri sõnul on Aleksandr Fjodorov alles kohtus tulnud välja selle versiooniga, et korteriuks oli lausa avatud asendis ja sisse tulev külm õhk ajas ta ülesse. Aleksandr Fjodorovi kaitsja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtulikul uurimisel uuritud noa ekspertiisiaktist tuleneb, et noal tema kaitsealuse sõrmejälgi ei avastatud. Tõepoolest, sõrmejälgi ei avastatud, kuid DNA-ekspertiisi akt nr 23E-GE0087 kohaselt punktis 9 loetletud proovidest, sealhulgas noalt (pakend 1; käepidemelt ) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste põhjal ei saa välistada Aleksandr Fjodorovilt ja S. Z.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Samuti ei saa kohus nõustuda kaitsja positsiooniga ka selles, et isegi kui tema hinnangul jaatada, et süüdistatav pani kuriteo toime, peaks kohus arvestama karistuse mõistmisel isiku 11 joovet, mis oli selline, mis ei võimaldanud temal tõenäoliselt enda käitumist selgelt tajuda. Ta muutus agressiivseks ja ei andnud enda tegudele tähendust ja ei suutnud tajuda tagajärgi. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 26 kohaselt ei esinenud Aleksandr Fjodorovil teole vastaval ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Ta oli tavalises alkoholijoobes. Aleksandr Fjodorov, seletades, et ta ei kujuta ette, kuidas ta oma haige selja ja haigete kätega oleks saanud S. tappa, ei ole mõistnud, et surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis on kirjeldatud, et vigastuste saamise ajal võis kannatanu, mitte aga süüdistatava asend olla seisev, istuv või selili lamav, kuna vigastuste lokalisatsioon ei välista nende tekitamist sellistes asendites. Sündmuskoha vaatluse kohaselt ja tulenevalt ka fikseeritud verejälgedest, ei ole alust ka väita, et kannatanu poolistuvat kehaasendit oleks olulisel määral muudetud, s.o puuduvad surnukeha lohistamise jäljed. Seega, asjaolu, et süüdistatav ei ole suuteline oma käsi õlgadest kõrgemale tõstma, et takista tekitada noaga arvukaid vigastusi seisvale, istuvale või lamavale kannatanule. S. Z. ja Aleksandr Fjodorov tarvitasid koos alkoholi. S. Z.l tuvastati lahangul raske joove, mis viitab et ta ei pruukinud olla suuteline ei seisvas, tõenäoliselt siiski istuvas või ka lamavas asendis osutama ründele vastupanu. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et olles alkoholijoobes, oli Aleksandr Fjodorovil kalduvus ootamatult muutuda agressiivseks. Aleksandr Fjodorovi ettearvamatut ja agressiivset käitumist alkoholijoobes olles on üksikasjalikult kirjeldanud tunnistajad A. V., A. S., A. K. ja A. G. ning nende ütlusi kinnitavad nii Politseiandmebaasi MIS juhtumite väljatrükid kui ka asitõendi (häirekeskuse kõned) vaatlusprotokoll koos väljatrükiga andmebaasist Aweroc ja häirekeskuse kõnesalvestistega Aleksandr Fjodorovi käitumise kohta. Seega tuleb pidada eluliselt usutavaks ja ka kogutud tõenditega haakuvaks tapmiseni viivat sündmuste käiku, mille kohaselt Aleksandr Fjodorov kella 01:20 ajal S. Z. nõudmisel küll lahkus viimase elukohast, kuid naases sinna tuvastamata aja pärast ning ilmselt seetõttu võis alkoholjoobes meeste vahel tekkida ka sõnelus. Aleksandr Fjodorovi puhul tuvastatud, tema tüüpilise agressivse käitumismustri puhul ei pruukinud vägivalla vallandumiseks konflikti tekkidagi, kuna tunnistajate ütluste kohaselt avaldus tema agressiivsus ka täiesti ilma mingi objektiivse põhjuseta. Samas on tõendatud, et S. Z. oli rahulik, mittekonfliktne ja sõbralik isik, kes kunagi ei ärritunud ja ei olnud isegi alkoholijoobes olles agressiivne, vaid jäi magama. Aleksandr Fjodorov seevastu oli varemgi ähvardanud joomise käigus teisi isikuid tapmisega ja keeldunud nende juurest lahkumast, samuti oli lõhkunud esemeid ja rünnanud teisi isikuid. Näiteks 05.12.2022 helistas A. S. politseisse, et „viige ta siit minema. Korteris on väga ohtlik inimene, käitub eluohtlikult. Üks väga tige ja vastik tüüp. Ta on nihuke tüüp, kes vehib nugade ja kirvestega ja ei tea millega veel. Taustal kostub vene keeles, et tapan su ära“. Ka 01 jaanuari öösel helistas S. Z. häirekeskusesse ja palus abi kuna Aleksandr Fjodorov keeldus tema korterist lahkumast ja ähvardas teda. Aleksandr Fjodorov küll korraks lahkus, kuid kasutades sisenemiseks talle antud võtit tuli ilmselgelt tagasi. Seda, et uks oli lukus, kinnitasid ülekuulatud tunnistajad ning see asjaolu seab kahtluse alla ka suvaliste isikute sisenemise, kuna keegi ei ole võõraid isikuid sisse lasknud. Samuti viibis pärast tapmist korteris ainult süüdistatav ja temal seljas olev jope on verine, samuti leitakse verd tema teistelt riietelt ja ka jalanõudelt, mis kinnitab samuti, et Aleksandr Fjodorov tappis S. Z.. Kui tapja oleks korterist lahkunud, oleks ilmselgelt temast teele jäänud verised jäljed, veretilgad jms. Selliseid verejälgi sündmuskohal aga ei ole. Samuti, kui tapja 12 oleks korterist lahkunud, siis oleks ta suure tõenäosusega tapmiseks kasutatud noa kaasa võtnud, mitte jätnud lauale politseid ootama. Seega on kohtu hinnangul kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et 01.01.2023 ajavahemikul kell 03:00 kuni kell 05:00 Xxxx lõi Aleksandr Fjodorov tahtlikult minutites mõõdetava lühikese aja jooksul, lühikest aega enne surma saabumist, noaga järjepidevalt noalöökidest suurt valu tundnud, haavadest verejooksu all kannatanud S. Z. korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, lüües nii näkku, kaela, rindkeresse, kõhtu kui ka jäsemete ja suguelundite piirkonda. Aleksandr Fjodorov tekitas pussitamise kestel teadvusel püsinud S. Z. kokku 29 noahaava, seejuures tapmise toimepanemisel ta vähemalt möönis kannatanule ka piinavalt suure valu tekitamist. Noalöökidega põhjustas Aleksandr Fjodorov tahtlikult S. Z. hulgaliselt tervisekahjustusi. Mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel, mõlema kopsu ja südame vigastusega, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, põhjustasid S. Z. surma. Kohtu hinnang kuriteo kvalifikatsioonile Tapmine on suvalise teokirjeldusega kuriteokoosseis, see tähendab, et selle toimepanemine on võimalik mistahes teoga, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Mõrv on tapmise raskem koosseis ehk kvalifikatsioon, selle järgi subsumeeritakse tapmine, kui esineb üks või mitu käesoleva paragrahvi lg 1 punktides loetletud asjaolu ning puuduvad §-de 115 ja 116 tunnused. Mõrvatunnused moodustavad koosesinemisel kogumi ja subsumeerimisel tuleb neile kõigile viidata. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Otsese tahtluse tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element: tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Tahtluse tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastustest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, süüdlase käitumist enne ja pärast teo toimepanemist. Tegemist oli korduvate ja arvukate noalöökidega ohvri pihta. S. Z.l tuvastati 29 noahaava ja seda nii näos, kaelas, rindkeres, kõhus kui ka jäsemete ja suguelundite piirkonnas. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles, et korduvad löögid kinnitavad, et tegemist ei olnud pelgalt valu tekitamise sooviga, vaid surmavate vigastuste tekitamise tahtlusega, kuivõrd iga järgnev löök suurendab nii eluohtliku tervisekahjustuse ja ka surma saabumise tõenäosust märkimisväärselt. Noalöögid sellistesse elutähtsatesse piirkondadesse nagu rindkere ja kõht, kus asuvad mitmed elutähtsad organid, tõendavad omakorda välise teopildi alusel tapmistahtluse esinemist. Tekitades teadlikult kannatanule ohtraid kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse 13 kehapiirkondadesse, ja jättes ta peale seda sinnasamasse, teadis süüdistatav kindlalt, et kannatanu sureb. Asjaolu, et löögid toimusid minutites mõõdetava lühikese aja jooksul lühikest aega enne surma, kinnitab omakorda seda, et kasutatud vägivald oli sedavõrd intensiivne ja ulatuslik, et Aleksandr Fjodorov sai väga hästi aru, et sellise tegevuse tagajärjel ohver sureb. Tema tahtlust tõendab ka teo toimepanemise vahend ehk nuga, mis tekitab juba iseenesest raskemaid tagajärgi. Tõenditega kohtuliku uurimise käigus tõendatud teo toimepanemise viisi ja süüdistatava käitumist aluseks võttes oli tegu toime pandud kavatsetusega. Seda kinnitavad tapmiseks valitud vahend, löökide rohkus ja kiirus ning sihipärasus. Tõendatud on ka see, et Aleksandr Fjodorov kujutas ette põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel ja tema tahtlus hõlmas ka selle. Ta lõi ohvrit terariistaga korduvalt elutähtsatesse piirkondadesse, ohver ja sündmuskoht olid rohke veremäärdumisega. Seega sai tema väga hästi aru, milline tagajärg saabub. Tapmine piinaval või julmal viisil (p 1) on normatiivne (§ 16 komm 8.4) ja alternatiiv-aktiline koosseis. See moodustub tapmise põhikoosseisust ja kahest normatiivsest tunnusest, mis iseloomustavad tapmise toimepanemise asjaolusid. Tegemist on alternatiivsete tunnustega, mida ei ole õige samastada. Piinav viis iseloomustab tapmistegu ja kuulub seega objektiivsesse koosseisu, julm viis on aga laiem mõiste. See võib lisaks tapmisteole iseloomustada ka tapmise motiivi, eesmärki ja tapmisega kaasnevaid tegusid, mis kõik kuuluvad toimepanijaga seotud tunnuste hulka. Süüdistuses ja kohtuotsuses tuleb põhistatult näidata, kas tapmisviis loetakse julmaks või piinavaks (RKKK 3-1-1-114-06 p 8.3). Põhimõtteliselt on võimalik, et ühes ja samas tapmisteos väljenduvad nii piinav kui julm viis, ent ka sel juhul tuleb süüdistuses ja kohtuotsuses näidata, milliseid asjaolusid peetakse piinavaks ja milliseid julmaks (RKKK 1-15-10119/80 p 19). Tapmine on piinav, kui see põhjustab kannatanule elupuhuselt suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi või vaimseid kannatusi (RKKK 1-15-10119/80 p 18). Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva, happe või muu vahendi kasutamine, mis ei suuda põhjustada kohest teadvusekaotust. Riigikohus on pidanud piinavaks peas ning rindkeres asuvat 33 torke- ja lõikehaava, mis valmistasid kannatanule vähemalt 10–15 minutit suurt valu (RKKK 3-1-1-125-96). Ka elusa ohvri põletamine on käsitatav piinava viisina (RKKK 3-1-1-31-97). Samuti võib tapmise piinaval viisil moodustada ohvri surnuks peksmine, sel juhul tuleb arvestada löökide tugevust, hulka ja kestust, kohta kehal, kuhu löögid olid suunatud, tekitatud vigastuste hulka ja laadi ning valutunde kestust (RKKK 3-1-1-106-97). Muud füüsilised vaegused on nt õhupuudus, nälg, janu, talumatu kuumus ja külmatunne, elektrilöögid jne. Piinaval viisil tapmisena on seega käsitatavad ka sellised teod nagu surnuks näljutamine, külmuda laskmine, aeglane lämmatamine jne, samuti mürgitamine aeglaselt toimiva vaegusi tekitava mürgiga. Psüühiliste kannatustena on näiteks käsitletav tapmisteoga meelega viivitamine lootusetustunde võimendamiseks (RKKK 1-15-10119/80 p 18). Piinavaks või julmaks hinnatavate asjaolude suhtes peab süüdlasel olema tahtlus, kusjuures piisab kaudsest tahtlusest. Ohvri piinamine või julmutsemine ei pea olema süüdlase eesmärk; piisab, kui ta peab ohvri kannatusi või brutaalset surma võimalikuks ja möönab seda. 14 Hinnangu andmisel sellele, kas tegemist on tapmisega julmal viisil või mitte, tuleb lähtuda eksperdi pool tuvastatust, ehk sellest, et kõikide noalöökide saamise ajal oli S. Z. elus. Tapmisega piinaval viisil oli tegemist, sest kannatanu oli talle vigastuste tekitamise ajal teadvusel ja noalöögid põhjustasid talle suurt valu ja piina. Tapmine oli kohtu hinnangul piinav, kuna see põhjustas kannatanule elupuhuselt suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi või vaimseid kannatusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva ehk noa kasutamine. Piinavaks saab pidada näo, kaela, rindkere, kõhu, jäsemete ja suguelundite piirkonnas asuvat 29 torke- ja lõikehaava, mis valmistasid kannatanule suurt valu ja verejooksu haavadest ning mille saamise ajal oli kannatanu teadvusel. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, aga ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Julmus väljendub tapmisteo välises pildis (vt ka Riigikohtu 09.11.
3. a lahend kohtuasjas nr 1-15-10119). Oluline on siinkohal tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teoviisi julmusel peab olema vahetu seos tapmisteoga. Riigikohus on selgitanud, et julm teoviis avaldub tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha suhtes. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.11.
4. a otsuse kriminaalasjas nr 1-15-10119 p 16). Ka käesolevas asjas tuleb ennekõike kõne alla tapmise viis ja vigastuste väline pilt. Aleksandr Fjodorov tekitas S. Z. arvukaid vigastusi, kokku 29 noahaava ja kõik kannatanu vigastused olid tekitatud elupuhuselt. Julmaks muudab teoviisi aga ennekõike see, et torke-lõikehaavad olid mõlemal pool näol (2 torke-lõikehaava paremal pool näol on ühise haavakanaliga), paremal pool kaela külgpinnal, mõlemal pool ülajäsemetel (2 torke-lõikehaava paremal küünarvarrel on ühise haavakanaliga), vasakul alajäsemel ja suguelundite piirkonnas. Kohus nõustub prokuröri sellise käsitlusviisiga ja hindab Aleksandr Fjodorovi teoviisi julmaks. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 26 kohaselt Aleksandr Fjodorovil ei esinenud psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite teole vastaval ajal. Ta oli tavalises alkoholijoobes. Aleksandr Fjodorovil ei esine käesolevalt psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Aleksandr Fjodorovile ei ole käesoleval ajal meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine. Aleksandr Fjodorovile ei ole käesoleval ajal meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise ravi kohaldamine muus vormis kui haiglaravina. Aleksandr Fjodorov ei kujuta oma psüühilise seisundi poolest ohtu endale ega teistele. Aleksandr Fiodorovil ei esine vastunäidustusi viibimisele tugevalt kontrollitud tingimustes. Analüüsides eelkäsitletud tõendeid ja kõiki asjaolusid kogumis, on ka kohtu hinnangul Aleksandr Fjodorovile inkrimineeritud kuritegu täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega, mis lubavad üheselt järeldada, et Aleksandr Fjodorov on temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Inkrimineeritava kuriteo pani Aleksandr Fjodorov toime tavalises alkoholi joobeseisundis ja ta on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning kandma vastutust. 15 Hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, on kohus seisukohal, et Aleksandr Fjodorov on pannud toime mõrva ehk teise inimese julmal ja piinaval viisil tapmise, s.o KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 31-1-52-13, p 19, 3-1-1-58-13). Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süü suuruse, karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega, õiguskorra kaitsmise huvidega, samuti võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Aleksandr Fjodorovi iseloomustab tung alkoholi järele ja ta on alkoholi mõju all olles toime pannud raske isikuvastase süüteo. Arvestades toimepandud süüteo raskust ja selle toimepanemise tehiolusid, tuleb pidada ainuvõimalikuks mõistetavaks karistuseks vangistuslikku karistust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vangistuslik karistus, siis pööratakse see reegelina ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Aleksandr Fjodorovi puhul selliseid asjaolusid ei esine. Karistusregistri andmete kohaselt puuduvad Aleksandr Fjodorovil kehtivad karistused puuduvad ja ta on kriminaalkorras karistamata isik. Kohus nõustub prokuröriga, et Aleksandr Fjodorovi süüd tuleb hinnata suurena. Tema süü suurust mõjutab esmalt teoga rünnatud õigushüve, s.o kaasinimese elu. Aleksandr Fjodorov pani süüteo toime ilmselge eluvõtva tegevusega. Lisaks süüle, peab karistuse mõistmisel 16 arvestama ka kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju ning seda, et ühiskonna poolt eeldatakse, et tapmise eest saab range karistuse. KarS § 114 lg 1 sanktsioon näeb ette 8-20 aastase- või eluaegse vangistuse. Seega selle sanktsiooni keskmine määr on 14 aastat. Aleksandr Fjodorovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab üksmeelselt, et Aleksandr Fjodorovi tuleb karistama vangistusega ja seda sanktsiooni keskmises määras, arvestades kannatanu suhtes rakendatud vägivalla intensiivsust. Süü kõrval arvestatab kohus ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Käesolevas kohtuasjas ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Küll aga on Aleksandr Fjodorov välja mõelnud eluliselt mitteusutava ja teiste tõenditega mittehaakuva versiooni enda süüst vabastamiseks, mis iseloomustab tema suhtumist toimepandud teosse. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavale Aleksandr Fjodorovile tuleb mõista karistuseks 14 aastat vangistust, millise karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.01.
5. V ASITÕENDID Kohus võtab seisukoha asitõendite suhtes alljärgnevalt: Kriminaalasja juures olevad andmekandjad, s.o CD/DVD plaadid (Isiku läbivaatuse protokollid, DEMS vormikaamera salvestiseed, Häirekeskuse kõnesalvestised, sündmuskoha vaatlusprotokolli fotod, Asitõendi vaatlusprotokollide fotod, Zip-laiendiga fail kõneeristuse protokolli juurde) jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: Pakend 1 (nuga), milline on antud hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 26.04.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr. 23ATH23474; Pakend 3 (viinapits), pakend 4 (viinapits), pakend 5 (viinapudel Старый КНЯЗЬ 0,5l), pakend 6 ( viinapudel, plastik KOCH), pakend 7 (2l plastikpudel Hopfenfelder), pakend 8 (viinapudel Старый КНЯЗЬ 0,5l) ning pakend 9 (viinapudel Laua Viin 0,7l), millised on antud hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 21.02.2023 asitõendi üleandmisevastuvõtmise aktile nr. 23ATH22330. pakend 7 (S. Z. pullover ja bokserid), pakend 8 (S. Z. püksid), millised on antud hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 08.02.2023 asitõendi üleandmisevastuvõtmise aktile nr. 23ATH22047. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel omanikele: Pakend 1 (A.

Fjodorovi jope), pakend 2 (A. Fjodorovi jalatsid), pakend 3 (A. Fjodorovi teksapüksid), pakend 4 (A. Fjodorovi t-särk), pakend 5 (A. Fjodorovi sokid), pakend 6 (A. Fjodorovi dressipluus), pakend 9 (A. Fjodorovi võtmekimp), pakend 10 (A. Fjodorovi NOKIA IMEI 1) xxxx; 2) xxxx) ja pakend 11 (S. Z. NOKIA IMEI 1) xxxx; 2) xxxx), millised on antud hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 08.02.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr. 23ATH22047. 17 VI MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitabd süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 2,5 palga alammäära, s.o 2050,00 eurot.

§ 175lg 1 p 2 alusel 9,93 eurot tunnistaja A.

V. menetlusest osavõtuga seotud sõidukulude katteks.

§ 175

lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatavate poolt hüvitamisele määratud kaitsjatele määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas menetluses on selleks 1106,40 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt õigusabi osutamise eest ja 3163,20 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest

§ 175

lg 1 p 3 alusel kuulub süüdistatava hüvitamisele eurot DNA-ekspertiisi maksumus, Sõrmejäljeekspertiisi maksumus, Surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus ja Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus kokku summas 6561,00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Kaja Inno Rahvakohtunik Margit Tiidemaa Rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2024 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumsjs 22. jaanuari 2024 otsus. 22.01.2024 kohtuotsus 1-23-3933 jõustus osaliselt 01.11.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 18