Obsah (4)

§ 637§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2024, Jõhvi Kohtuasja number 2-24-11539 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise suurendamise n

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE 1

1. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Viru Maakohtu 15.mai 2018 kohtumäärusega nr xxx C ja Yi kompromiss alljärgnevas: Y tasub alates 14.05.2018 elatist igakuiselt kokku 100 (ükssada) eurot kuus Xi ja Q ülalpidamiseks. Q sai täisealiseks xx.xx.xxxx. Seoses elukalliduse tõusuga ja ajutise töövõimetusega (hüppeliigese operatsioon) esitan Xi ülalpidamiskulude katteks elatise nõude Yi vastu summas 200 (kakssada) eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja nõuda elatis 200 eurot kuus. II KOSTJA VASTUS
2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja tervislik seisund on peale kompromissi sõlmimist oluliselt halvenenud ja kostjale on määratud osaline Töövõimetoetuse alates 29.03.
3. Töövõime toetuse summa on 328,66 eurot kuus. See on ainuke sissetulek. Kostja terviserikke on jääv ja ei ole võimalik seda ravimise teel parandada. Kostja töötas bussijuhina ja autojuhina, kuid tekkinud terviserikke ei võimalda läbida antud elukutsetel tervisekontrolli ja saada vastava juhtimisõiguse kohta tervisetõendit. Kostja sissetulek on alla elatus miinimumi. Kostja kasvatab alaealist last W, kes on sündinud xx.xx.xxxx. Kostjal on kohustus last samuti ülal pidada ja kanda tema ülalpidamise kulutusi. Hageja esindaja on viidanud oma ajutisele tervise probleemile, mis on kostjale teadaolevalt juba lahenenud. Kostja on võimaluste piires toetanud Hagejat ka nii, et on ostnud talle riideid, kuid kostjal ei ole säilinud ostu kviitungeid ja ei saa seda tõendada. III KOHTU PÕHJENDUSED
4. Arvestades hagi hinda 900 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib nõuda kohtus üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Tuvastatud on, et 15.05.2018 kohtumäärusega nr xxx on vanemate vahel kinnitatud kompromiss millega järgi kostja tasus hagejale elatist 100 eurot kuus.

1. Kohus leiab arvestades eelmise kohtulahendi aega, so. 2018 on eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud muutnud, kuid need ei ole elatise suurendamise aluseks. Elatise suurendamiseks ei anna alust lapse ema hüppeliigese operatsioon. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal sündinud xx.xx.xxxx veel üks laps W. Kostja esitatud Eesti Töötukassa tõendist nähtub, et kostjale on 10.05.2021 määratud osaline töövõime tähtajaga 20.04.2021 – 14.05.
2. Kostja pangakonto väljavõttest tuleneb, et kostja ainus sissetulek on töövõimetustoetus 328,66 eurot kuus. Seega on kostja majanduslik olukord, sh. võime sissetulekut teenida oluliselt halvenenud. Lisaks on kostjal sündinud veel üks laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

§ 174

lg 1 ja 2).

§ 164

lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 2 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 3