Obsah (8)

§ 663§ 659§ 466§ 654§ 162§ 178§ 175§ 447

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-3002 Kohtua

) § 168 lg 3 või § 172 lg 1 teisest lausest tulenevalt tema enda kanda. Kohus pidas taotlust põhjendamatuks, kuna käesoleval juhul tehakse lahend (kinnitatakse kompromiss) selles vaidlusküsimuses, mille lahendamisse korteriühistu oli kaasatud, puudutatud isiku I kasuks. Seega jättis maakohus korteriühistu menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

1. Korteriühistu esitas 05.07.2024 menetluskulude nimekirja ja taotles menetluskulude hüvitamist kokku 736,25 eurot, mis vastab 7,75 tunnile osutatud õigusabile maksumusega 95 eurot tund. Lepingulise esindaja teostatud toimingud on järgnevad: 1) avaldusega tutvumine, asjaolude selgitamine, esmane konsultatsioon (2,5 h); 2) arutelu kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine, seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (5 h); 3) menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine (0,25 h). Käibemaksu hüvitamist korteriühistu ei taotlenud. 2 2-24-3002
2. Puudutatud isik I vaidles korteriühistu menetluskulude nimekirjale vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohtu 30.07.2024 määrusega rahuldati korteriühistu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks (maakohus on lahendi resolutsioonis ekslikult märkinud, et avaldus rahuldati osaliselt), määrati puudutatud isiku I poolt korteriühistule hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 736,25 eurot ning mõisteti puudutatud isikult I korteriühistu kasuks välja menetluskulude hüvitis 736,25 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude tuleb tasuda viivist alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni (VÕS § 113 lg 1 teine lause).
4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on korteriühistul kulunud 30.04.2024 seisukoha koostamisele 7,5 tundi (2,5 + 5). Arvestades korteriühistu 30.04.2024 menetlusdokumendi mahtu ja sisu ning selle lisatud ja seega eelnevalt esindaja poolt analüüsitud tõendite mahtu, pidas kohus ajakulu põhjendatuks ja mõistlikuks. Põhjendatud on ka 0,25 tunni ulatuses ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele. Korteriühistu lepingulise esindaja tunnihind 95 eurot on turuolukorraga kooskõlas ja mitteadvokaadist esindaja puhul põhjendatud. Seega on korteriühistu kokku kandnud põhjendatud menetluskulu maakohtus 736,25 eurot, mis kuulub puudutatud isikult I väljamõistmisele.
5. Kohus ei nõustunud puudutatud isikuga I, et korteriühistu ei ole esitanud asjakohaseid väiteid ega põhjendusi. Asjaolu, et menetlus lõppes kompromissiga avaldaja ja puudutatud isiku I vahel, ei muuda ainetuks ega asjakohatuks korteriühistu selgitusi, seisukohti ja tõendeid. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega mitte määrata korteriühistu menetluskulusid kindlaks suuremas summas kui 95 eurot. 10.
7. Korteriühistu oli menetlusosalisena kaasatud üksnes tsiviilasja nr 2-24-3433 menetlusse ning korteriühistu kaasati menetlusse tõenäoliselt üksnes tulenevalt

§-st

1. Kuna korteriühistu vastu ei olnud nõuet esitatud ja ta kaasati menetlusse formaalsel põhjusel, siis oli korteriühistu vajalik ja põhjendatud menetluskulu üksnes avaldusega tutvumine ja konsultatsioon. Pärast avaldusega tutvumist oleks olnud põhjendatud ja mõistlik asuda seisukohale, et korteriühistul puudub vajadus avaldusele vastata või piirduda lühida formaalse vastusega. Seejuures avalduse mahtu arvestades ei saa lugeda põhjendatud ajakuluks avaldusega tutvumisele ja esmasele konsultatsioonile enamat kui 1 töötundi, mis teeb rahalises arvestuses 95 eurot. Vastuse koostamisele kulunud 5 töötundi oli ilmselgelt põhjendamatu arvestades asjaolu, et vastuses (30.04.2024 seisukohas) ei ole menetluse eset arvestades korteriühistu esitanud mitte mingeid asjakohaseid väiteid ega põhjendusi. Asjakohased said olla üksnes vaidlusealuse kanalisatsioonitoru, mis täideti ehitusvahuga, paigaldamise asjaolud. Selle asemel esitas korteriühistu üldisi väiteid, mis ei omanud tsiviilasjaga puutumust. 10.
2. Maakohtu määruse resolutsiooni p-s 1 on märgitud, et korteriühistus avaldus rahuldatakse osaliselt. See on ebaõige, kuna kohus määras kindlaks ja mõistis välja menetluskulud korteriühistu poolt taotletud summas. 3 2-24-3002
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik I vaidlustas maakohtu määruse osas, millega rahuldati korteriühistu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja puudutatud isikult I väljamõistmiseks 95 eurot ületavas osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

13. Ringkonnakohus leiab, et parandada tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p-s 1 esinev ilmne ebatäpsus ning lugeda õigeks, et maakohus rahuldas korteriühistu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 14. Selguse huvides esitab ringkonnakohus juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 15. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kui korteriühistu menetluskulude puudutatud isiku I kanda jätmine oli puudutatud isiku I hinnangul ebaõiglane (

§ 162

lg 4), oleks puudutatud isik I pidanud sellekohased vastuväited esitama menetlusetapis, milles menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotus määrati kindlaks Harju Maakohtu 20.06.2024 määrusega (jõustunud 13.07.2024).

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (vt RKTKm, 21.06.2021, 2-1513627, p 17). Puudutatud isik I Harju Maakohtu 20.06.2024 määrusega kindlaks määratud menetluskulude jaotust vaidlustanud ei ole ning menetluskulude kindlaksmääramise menetluses puudutatud isik I seda enam teha ei saa. 16.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus korteriühistu lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. See, et puudutatud isik I maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks ega ole iseenesest aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kuna seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (vt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega. 4 2-24-3002 Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. 01.04.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-3433 määras kohus korteriühistule tähtaja avaldusele vastamiseks. Seega on 30.04.2024 seisukoha koostamise puhul tegemist põhjendatud toiminguga. Samuti, arvestades korteriühistu 30.04.2024 seisukohas esitatud väiteid, ei ole tegemist selgelt asjakohatu menetlusdokumendiga. Samuti on põhjendatud toiminguks menetluskulude nimekirja koostamine (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15).
2. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses väljatooduga, et maakohus on määruse resolutsiooni p-s 1 ekslikult märkinud, et rahuldab korteriühistu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-s 1 esinev viga tuleb parandada ja lugeda õigeks, et maakohus rahuldas korteriühistu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, st rahuldas täies ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta lahendi sisu (

§ 447

lg 2), kuna korteriühistu on taotlenud menetluskulu 736,25 eurot väljamõistmist ning maakohus on resolutsiooni p 1 järgi korteriühistu taotletud summa puudutatud isikult I välja mõistnud. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu määruse resolutsioonis viga parandada, kuna välja mõistetud summa suuruse osas ringkonnakohus resolutsiooni ei paranda, vaid märgib üksnes, et korteriühistu avaldus rahuldatakse. 19.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 20.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 5