) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 2 p 3 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele. Kaebajal tuli hiljemalt 04.10.2024 teatada, kas ta näeb jätkuvalt alust menetluse peatamiseks kompromissi otsimiseks. Samuti palus kohus vastata vastustaja väitele, et kaebaja ei ole kompromissi osas vallaga ühendust võtnud. 14. Tallinna Halduskohus uuendas 09.10.2024 määrusega haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1) ning jättis BAULA Arendus OÜ kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Kohus kohustas 20.09.2024 kohtunõudega kaebajat hiljemalt 04.10.2024 teatama, kas ta näeb jätkuvalt alust menetluse peatamiseks. Kohus hoiatas, et kui kaebaja kohtunõudele ei vasta, võib jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohtunõue tehti kaebajale ja tema seaduslikule esindajale 2
lg 1 järgi uuendab kohus peatatud menetluse omal algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna vastustaja vastusest nähtuvalt ei toimu poolte vahel kompromissiläbirääkimisi, tuleb menetlus uuendada.
Hoolimata korduvatest pöördumistest kaebaja poole, ei ole ta kohtule vastanud, sh pärast seda, kui kohus selge sõnaga kohustas kaebajat vastama ja selgitas talle vastamata jätmise tagajärgi. Kaebaja huvipuudust kohtuasja vastu näitab ka see, et kuigi menetlus peatati kompromissi otsimise eesmärgil ja on olnud peatatud umbes kaks aastat, ei ole poolte vahel reaalselt kompromissiläbirääkimisi toimunud, kuid teisalt ei ole kaebaja ka kohtule teatanud, et soovib menetluse uuendamist. Kohus on pärast vandeadvokaat T. Friedenthali teadet saatnud menetlusdokumendid nii kaebaja äriregistri järgsele e-posti aadressile kui ka tema seadusliku esindaja rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile. Samuti võttis kohtuistungi sekretär kaebaja seadusliku esindajaga 08.10.2024 ühendust telefoni teel ja viimane lubas tagasi helistada, kuid ei teinud seda ega võtnud sama päeva pärastlõunal ka enam telefonikõnet vastu.
MS) § 311 1 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril või adressaadi ja tema seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. Menetlusdokument loetakse TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. TsMS § 3111 lg 51 näeb äriühingute puhul ette ka menetlusdokumentide saatmise äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil, kusjuures äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest ning selleks ei ole vajalik kättesaamise kinnitus. Neid sätteid arvestades tuleb lugeda 20.09.2024 kohtunõue kaebajale kättetoimetatuks hiljemalt 27.09.2024 (5 tööpäeva pärast kohtunõude saatmist kaebaja äriregistri järgsele e-posti aadressile). Pärast seda jäi kaebajale piisavalt aega, et kohtunõudele reageerida.
lg 5 p 3 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub
Seega ei kuulu praegusel juhul riigilõiv tagastamisele. Kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral (
Kohtule teadaolevalt ei ole vastustaja menetluskulusid kandnud. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 15. BAULA Arendus OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 23.10.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ja saata haldusasi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Alternatiivselt palub kaebaja taastada
lg-s 2 sätestatud alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks annavad kohtule diskretsiooni. Halduskohus on jätnud arvestamata senise menetluse käigu ning menetluse faasi, kuhu oli menetluse peatamise ajaks jõutud. Mõlemad menetlusosalised olid saanud esitada oma seisukohad vaidluse all olevate asjaolude kohta. Asjas oli toimunud kohtuistung, kus halduskohus selgitas, et annab pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimisteks ning kui kompromissini ei jõuta, määrab kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Seega pidas halduskohus võimalikuks määrata haldusasjas kohtuotsuse tegemise tähtaeg menetlusosalistelt täiendavaid seisukohti küsimata. Asjaolu, et kaebaja jätab kohtule esitamata mõne selgituse, mis ei oma asja sisulise lahendamise seisukohast märkimisväärset tähtsust, ei tohiks kaasa tuua kaebuse läbi vaatamata jätmist. Haldusasja lahendamise seisukohast ei omaks erilist tähtsust kaebaja seisukoht kohtu 20.09.2024 nõudele. Kohtul oli kompromissiläbirääkimiste käik teada vastustaja vastusest. Samuti olid selged kaebaja positsioon ja seisukohad. Halduskohus on rikkunud kaalutlusõigust, mis on kaasa toonud menetlusõiguse normi (
Halduskohus ei ole ammendavalt kasutanud alternatiivseid võimalusi kaebajale 20.09.2024 kohtunõude kättetoimetamiseks ning kaebajalt vastuse saamiseks. Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, nagu puuduks kaebajal huvi haldusasja menetluse vastu. Kaebaja seaduslik esindaja ei räägi eesti keelt. Ei saa eeldada, et ta sai 08.10.2024 istungisekretäriga toimunud telefonikõnest aru. Kaebaja seaduslik esindaja viibib alaliselt väljaspool Eesti Vabariiki (alaline elukoht Šveitsis) ning tal ei ole võimalik avada digitaalselt allkirjastatud dokumente, sh ei olnud kaebaja esindajal seetõttu võimalik avada kohtu 20.09.2024 nõuet, kuna tegemist oli digikonteineris dokumendiga. See, kui menetlus on olnud ligi kaks aastat peatatud ning kaebaja ei ole kohtule teatanud, et ta sooviks menetluse uuendamist, ei tähenda, et kaebajal puuduks huvi kohtuasja kui terviku vastu. Sellest võinuks järeldada vaid seda, et kaebajal ei ole huvi kompromissiläbirääkimiste jätkamise vastu, kuna need ei ole olnud edukad. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu ei oleks poolte vahel kompromissiläbirääkimisi üldse toimunudki. Läbirääkimiste toimumist või vähemalt nende algust tõendavad menetlusosaliste 01.07.2022 ja 02.09.2022 taotlused. Tuginemine TsMS § 3111 lg-le 3 on ebaõige. Halduskohus ei saanud arvestada kohtunõude vastuvõtmist kaebaja eelmise lepingulise esindaja poolt, kes oli halduskohtule 12.08.2024 selgesõnaliselt väljendanud, et tal puudub kaebaja esindamise õigus. Seega ei saa omada õiguslikku tähendust see, et eelmine lepinguline esindaja võttis kohtunõude 25.09.2024 mingil põhjusel vastu. Asjaolu, kas kaebaja eelmine lepinguline esindaja sai kohtunõuet vastu võtta või mitte, ei ole kaebaja kontrolli all, sest kaebaja ei saa anda ega lõpetada ligipääsu etoimikus. Seega ei ole tegemist ka TsMS § 311 1 lg-s 3 sätestatud olukorraga, kus dokumendi avab infosüsteemis isik, kellel saaja võimaldab dokumente näha. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ka TsMS § 3111 lg-t 51, leides, et kaebajale tuleb kohtunõue lugeda kättetoimetatuks hiljemalt 27.09.2024. Kuna halduskohus luges TsMS § 3111 lg 51 alusel kaebajale kättetoimetatuks 20.09.2024 kohtunõude, mille kohus tegi kaebajale kättesaadavaks üheaegselt nii infosüsteemi (e-toimiku) kaudu ning saatis samaaegselt e-posti teel, siis ei ole tegemist korduva kättetoimetamise katsega. Kaebaja eelmise lepingulise esindaja antud kinnitus kohtunõude kättesaamise kohta ei ole käsitatav infosüsteemi järgi kättetoimetamisena, mistõttu oleks tulnud saata kaebaja äriregistri järgsele e-posti aadressile uus teade. H.A pärast uue teate saatmist oleks saanud halduskohus õiguspäraselt rakendada TsMS § 3111 lg-s 51 sätestatut ning lugeda kaebajale 20.09.2024 kohtunõue 5 tööpäeva järel e-kirja saatmisest kättetoimetatuks. Haldusasja materjalidest ega vaidlusalusest määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks teinud korduva kättetoimetamise katse. 4
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 5), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
17. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 18.
lg 2 p 3 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele või puudub kohtuistungilt
§-s 144 sätestatud tingimustel.
lg 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse, mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist.
Puudus siiski alus jätta kaebus läbi vaatamata põhjendusega, et kaebaja ei vastanud kohtu esitatud küsimustele. Seda eelkõige põhjusel, et enne menetluse peatamist halduskohtu 12.09.2022 määrusega oli asja menetlus jõudnud sellisesse etappi, kus asja oli kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Kaebaja võis mõistlikult eeldada, et kompromissiläbirääkimiste nurjumise korral teeb kohus asjas otsuse. Halduskohtu seisukoht, et tema küsimusele ja kohtunõudele vastamata jätmine toob kaasa juba menetlusse võetud 5
Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning nende kuritarvitamine pole ühelgi juhul lubatud (
See hõlmab ka menetlusosaliste tegevust kohtuga suhtlemisel (vt ka Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p 16). Olukorras, kus menetlus on peatatud poolte taotluse alusel peaaegu kaheks aastaks läbirääkimiste pidamiseks, kuid reaalselt pole neid pärast menetluse peatamist toimunud, samuti arvestades asjaolu, et kaebaja kinnitas 02.09.2022 menetluse peatamise taotluses (dtl 254), et võtab endale kohustuse teavitada kohut sellest, kui Harku mõisa tammeallee taastamise projekt on valminud ja menetluse peatamise alus peaks ära langema, kuid ei ole seda teinud, võis kaebaja tegevus põhjustada kohtumenetluse tarbetut venimist. Sellises olukorras võib tekkida küsimus kaebaja menetlusõiguse kuritarvitamisest. Asja kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (
See ei anna siiski siinses asjas alust jätta kaebus läbi vaatamata, sest kaebaja ei olnud tegelikkuses kaotanud huvi asja edasise menetlemise vastu ja kohus ei olnud vastupidist nõuetekohaselt kindlaks teinud. 23. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine ei olnud õiguspärane, puudub vajadus lahendada määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust menetluse taastamiseks. Ringkonnakohus selgitab siiski, et kui kaebajal esines mõjuv põhjus (vt
), mis takistas tal kohtunõuet määratud tähtaja jooksul täita või taotleda kohtunõudele vastamise tähtaja pikendamist, oli tal
lg 2 alusel võimalik 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse. Menetluse taastamise taotlus tulnuks esitada halduskohtule. 24. Eeltoodud asjaoludel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.