) § 366 kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Viidatud sättest ja aastatepikkusest kohtupraktikast mittevaralise kahju osas tuleneb seega põhimõte, et kui hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglase äranägemise järgi, siis ükskõik kui suure summa kohus lõpuks välja mõistab, on vastav nõue rahuldatud täies ulatuses. Hageja tõi hagiavalduse punktides 33-37 kohtu ette argumentatsiooni, milline oleks hageja hinnangul õiglane hüvitise summa. Hagejal oli seadusest ja kohtupraktikast tulenev kohustus esitada analüüs tema hinnangul õiglase hüvitise suuruse kohta. Hageja analüüs õiglase hüvitise suuruse kohta ei muuda aga kuidagi hageja selgelt sõnastatud nõuet. Eelnevast tulenevalt on kohus tõlgendanud hageja nõuet ilmselgelt valesti ning rikkunud seeläbi
§-i 366 ja §-i 439. Maakohus on valesti lahendanud ka hagihinna küsimuse. Hageja algselt lähtuski mittevaralise kahju nõude puhul hagihinnast 2000 eurot (vt hagi p 52.3).
lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihinnaks 3500 eurot. Tegemist on eeldusega, kuid nii kannatanu kui ka kahju tekitaja seisukohalt on pelgalt eeldusele tuginemine kahjulik, sest kohtud tuginevad eelnevale kohtupraktikale ning keskmised hüvitised jäävad alla
lg 1 eeldusest ning määras hagihinnaks 4432,55 eurot, mistõttu hagejal tuli riigilõivu juurde maksta. Pärast seda kohus menetluse kestel kordagi hagihinna küsimust ei käsitlenud. Hagihinna muutmine otsusega on vastuoluline. Kui kohtule jäi hageja nõue arusaamatuks, oleks kohus pidanud laskma hagejal seda selgitada. Maakohus eksis hagihinna määramisel ka selles, et luges hagihinna osaks hageja nõutud viivise. Viivist arvestatakse nõudelt, mitte hagihinnalt.
Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse. 7. Hagi oli esitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitise saamiseks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitisena 832,63 eurot ja mittevaralise kahju hüvitisena 700 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), samuti viivise põhinõudelt 1532,63 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Selles osas ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud ning maakohtu otsus on selles osas jõustunud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagihinna määramise, hagi osalise rahuldamata jätmise, samuti menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust vaidlustatud ulatuses (
4 8. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, millises suuruses nõude hageja mittevaralise kahju hüvitamiseks esitas. Maakohus leidis, et hageja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude kindla summana 2000 eurot. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Hageja on hagiavalduses selgelt märkinud, et palub kohtul välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Selline hageja nõue on kooskõlas
§-s 366 sätestatuga, mis võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis jätta nõutava hüvitise summa märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Riigikohus on selgitanud, et kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus rahalise hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning
lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt nt Riigikohtu
). Kohus määrab
lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna siis, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Hageja nimetas hagiavalduses mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 2000 eurot, kogu hagi hinnaks 2932,54 eurot ja tasus nimetatud hagihinnalt riigilõivu 385 eurot. Maakohus määras hagihinna suuruseks 18. septembri 2023 määrusega 4432,55 eurot ja kohustas hagejat tasuma sellelt hagihinnalt riigilõivu kokku 490 eurot. Vaidlustatud otsusega määras maakohus uueks hagihinnaks 3172,55 eurot. Hagihinna määramisel arvestas maakohus mittevaralise kahju nõude suuruseks 2240 eurot (2000 eurot + viivise 240 eurot) ja varalise nõude suuruseks 932,55 eurot (832,63 eurot + viivis 99,92 eurot). Nimetatud hagihinnalt kuuluks tasumisele riigilõivuna 420 eurot. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuivõrd maakohus eksis hageja mittevaralise kahju nõude suuruse määramisel, on maakohus ebaõigesti määranud kindlaks ka hagihinna. Hageja on kasutanud võimalust esitada mittevaralise kahju hüvitamise hagi selliselt, et hagi nõudes palutakse välja mõista kahju hüvitis vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele
järgi, kuid hagi põhjendustes on hageja välja toonud, kui suur õiglane hüvitis tema arvates võiks olla. Sellisel juhul on eelduslikult hagi hinnaks
Kuivõrd sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus hagihinna määrata erinevalt lõikes 1 sätestatust, võiks selline hagejapoolne summa nimetamine olla üks selline asjaolu, mis võimaldaks kohtul hagihinna lõikes 1 sätestatust erinevalt määrata (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik III osa. Kommenteeritud väljaanne lk 647). Hageja nimetatud summa jääb alla eeldusliku hagihinna 3500 eurot, mistõttu on põhjendatud hageja seisukoht hagiavalduses, et hagihinnaks mittevaralise kahju nõudelt võiks kohus käesolevas 5 asjas määrata 2000 eurot. Arvestades ka hageja varalise kahju nõuet määrab ringkonnakohus hagihinnaks 2932,54 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hagihinnalt viivist ei arvestata. Viivist arvestatakse nõudelt (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-17805, p 22). Kuivõrd hagihinnalt 2932,54 eurot tuli maakohtus tasuda riigilõivu 385 eurot, on hageja tasunud riigilõivuna maakohtu nõudel ettenähtust rohkem riigilõivu 105 eurot, mis tuleb hagejale tema taotlusel tagastada
10. Maakohus jättis vaidlustatud otsusega
Maakohus lähtus seejuures ekslikust seisukohast, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tegelikult rahuldas maakohus hagi täielikult, mistõttu tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda
§-st 162 ja jätta kõik menetluskulud maakohtus kostja kanda.
mistõttu jäävad kõik Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3,5 h hinnaga 180 eurot/h, kokku 768,60 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub välja mõista ka prognooskulud ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja selle analüüsi eest 109,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud apellatsiooniastmes on vajalikud ning põhjendatud tehtud kulutuste osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 868,60 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja nõude prognoositavate kulude osas. Need kulud saab hageja kulude tekkimisel esitada vajadusel järgmises kohtuastmes. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.