) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Ülejäänud osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada (pooled on
Plus Capital (hageja) esitas 29.01.2024 Pärnu Maakohtusse hagi U.U (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1022,57 eurot, intressi 64,94 eurot, viivised 897,71 eurot ning võla sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja nõue tuleneb Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järgmistest lepingutest: 02.05.2020 järelmaksuleping nr 1542058, 16.05.2020 liitumisleping nr 9477190 ja 18.05.2020 seadmekindlustuse leping. 2. Pärnu Maakohus jättis 29.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3. Hageja esitas 24.05.2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. 4. Ringkonnakohus tegi 01.07.2024 otsuse, millega võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, otsustas
alusel asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal ning tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu järelmaksulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 887,98 euro, viivise 167,94 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja edasiulatuva viivise nõudes ning liitumis- ja seadmekindlustuse lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 114,69 euro, viiviste 106 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Samuti osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. 3 5. Pooled esitasid 25.09.2024 ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissi ning taotluse menetluse lõpetamiseks. Hageja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 315 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6.
lg 4 esimese lause kohaselt, kui pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas kassatsioonkaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud ringkonnakohus. Pooled esitasid kompromisslepingu enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist, mistõttu lahendab kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise taotluse ringkonnakohus. 7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused
lg 1, § 431 lg 2, § 670 lg 4 teise lause ja § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 8.
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks (
Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. 9. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 10. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja
11. Hageja esitas taotluse, milles palub tagastada talle hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 315 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 350 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Seega on hageja oma taotluses pidanud silmas kogu menetluses tasutud riigilõivu.
lg 3 näeb ette, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega kuulub hageja taotlus
lg 2 p 1 alusel rahuldamisele üksnes poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu ehk 140 euro tagastamiseks. Hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole ehk 175 euro tagastamiseks jääb rahuldamata. 4 12.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et loobuvad edasikaebeõigusest. Tulenevalt
lg-st 8 võib maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Seega saab praegusel juhul esitada riigilõivu tagastamata jätmise peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.