KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tallinna Ringkonnakohus Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2870 Haldusasi D.U riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Tao

) § 119 lg 1 kolmas lause). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas kinni peetav süüdimõistetu D.U (taotleja) esitas 10.08.2024 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt ta soovib riigi õigusabi selleks, et esitada Justiitsministeeriumile taotlus Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks Saksamaa Liitvabariigis ja seal karistuse kandmise jätkamiseks.
2. Harju Maakohus jättis 11.09.2024 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX taotleja taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.10.2024 määrusega maakohtu määruse ja saatis taotleja taotluse alluvusjärgselt lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
3. Tallinna Halduskohus jättis 18.10.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest (periood 10.04.‒09.08.2024) nähtuvalt puuduvad tal piisavad rahalised vahendid õigusteenuse eest tasumiseks. 3-24-2870 Taotleja taotleb riigi õigusabi, sest tal endal ei ole raha advokaadi palkamiseks, samuti ei ole tal õigusalaseid teadmisi ning ta ei valda eesti ega saksa keelt, et asjaajamist korraldada. Taotleja soovib üleviimist Saksamaale, sest seal elavad tema kaks last. Riigi õigusabi ei anta keeleoskuse puudumise kompenseerimiseks. Advokaat ei ole tõlk, vaid õigusabi teenuse osutaja. Vajadusel on taotlejal võimalik taotleda haldusasja kohtumenetluses tõlkeabi. Vaatamata õigusalaste teadmiste puudumisele ei vaja taotleja oma õiguste realiseerimiseks tingimata riigi õigusabi. Taotlejal on endal võimalik esitada oma taotlus Justiitsministeeriumile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 508 37 lg 2), kes peab haldusmenetluses kehtivat uurimiskohustust arvestades selgitama välja asjas tähtsust omavad asjaolud, vajadusel küsima taotlejalt täiendavaid tõendeid või selgitusi, selgitama taotlejale menetluses tema õigusi ja kohustusi, suhtlema vajadusel Saksamaa pädeva asutusega ja lahendama taotleja taotluse 30 päeva jooksul taotluse saamisest. Seda, mis põhjusel ta soovib kanda karistust just Saksamaal, oskab taotleja ise ministeeriumile selgitada. Kui taotleja ei ole rahul tema taotluse kohta tehtud otsusega, on tal võimalik esitada selle peale kaebus halduskohtule (KrMS § 50837 lg 4), kus samuti kehtivad uurimis- ja selgitamiskohustus. Seega ei jää taotleja õigused õigusalaste teadmiste puudumisele vaatamata kaitseta. Ka taotleja esitatud riigi õigusabi taotlus ja maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus näitavad, et taotleja on võimeline enda õigusi kaitsma ja oma avaldusi põhjendama. Seega on ta võimeline esitama oma põhjendatud taotluse ka Justiitsministeeriumile. Kui taotlus on puudustega, peab ministeerium juhtima sellele tähelepanu ja andma taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. D.U esitas 15.11.2024 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18.10.2024 määruse peale. Riigi õigusabi andmisest keeldumine rikub taotleja õigust tõhusale õiguskaitsele. Taotlejal on õigus riigi õigusabile. Taotleja ei saa ise esitada Justiitsministeeriumile taotlust karistuse kandmiseks üleviimiseks Saksamaale, sest ta ei oska eesti keelt. Samuti on taotlejal endal problemaatiline leida ja esitada kõiki dokumente. Seni on taotleja pöördumiste koostamiseks kasutanud teise isiku abi, kes on ebapädev ega ole pidevalt kättesaadav. Juriidilise hariduseta isik ei saa ise oma õigusi kaitsta. Riigi õigusabi taotluse saatmine halduskohtule oli alusetu, taotlus tuleb tagastada maakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat selleks, et esitada Justiitsministeeriumile taotlus Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks Saksamaa Liitvabariigis ja seal karistuse kandmise jätkamiseks. Seega soovib taotleja riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et RÕS § 10 lg 31 järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Arvestades, et D.U viibib Tallinna Vanglas, oli riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädev Tallinna Halduskohus. Tallinna 2

§ 110

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). 8. Halduskohus leidis 18.10.2024 määruses õigesti, et vaatamata taotlejal piisavate rahaliste vahendite puudumisele õigusteenuse eest tasumiseks, esineb praegusel juhul RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et taotleja on võimeline ise esitama taotluse Justiitsministeeriumile. See ilmneb ka sellest, et taotleja on olnud võimeline ise esitama ja arusaadavalt põhjendama oma riigi õigusabi taotlust ning maakohtu ja halduskohtu määruste peale esitatud määruskaebuseid. Nagu halduskohus selgitas, kehtib haldusmenetluses uurimispõhimõte (haldusmenetluse seaduse § 6). Nii on Justiitsministeeriumil kohustus välja selgitada asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel. Miks taotleja soovib karistuse kandmist just Saksamaal, oskab ministeeriumile selgitada kõige paremini taotleja ise. Taotluses puuduste esinemisel on Justiitsministeeriumil kohustus juhtida sellele tähelepanu ja andma taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega ei jää taotleja õigused õigusalaste teadmiste puudumisele vaatamata kaitseta. Kui taotleja ei ole Justiitsministeeriumi otsusega taotluse lahendamise osas rahul, on tal õigus esitada otsuse peale kaebus halduskohtule (KrMS § 50837 lg 4). Ka halduskohtumenetluses kehtivad uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (

§ 2

lg-d 4 ja 5), millest tulenevalt peab halduskohus ise leidma asja lahendamiseks õiged õigusnormid ning selgitama menetlusosalisele menetluslikke õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei pea kaebaja kohtule esitatavates avaldustes viitama õigusnormidele ega kohtupraktikale, vaid piisab asja lahendamiseks vajalike faktiliste asjaolude väljatoomisest. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et taotleja ei valda eesti keelt. Vajadusel on taotlejal võimalik taotleda nii haldusmenetluses kui halduskohtumenetluses tõlkeabi. 9. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.10.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3