(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. 2 Kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada hagis märgitud aadressile ega kasutades täiendavaid andmeid, mis on selgunud hilisemalt. Kohtule kättesaadavatest registritest täiendavaid andmeid ei nähtu. Kogutud andmete kohaselt kostjal käesoleval ajal Eestiga seosed puuduvad, kostja viibib tõenäoliselt Soomes, kuid tema täpsem elukoht on teadmata. Menetlusdokumentide kättetoimetamisel teises EL liikmesriigis tuleb lähtuda eelviidatud määrusest 2020/1784. Nimetatud määrus avaliku kättetoimetamise võimalust ette ei näe, sh on määruse preambula p 7 märgitud, et kui adressaadil ei ole kohtu asukohaliikmesriigis teadaolevat aadressi dokumentide kättetoimetamiseks, kuid tal on dokumentide kättetoimetamise jaoks üks või mitu teadaolevat aadressi ühes või mitmes teises liikmesriigis, tuleks dokument edastada sellisesse teise liikmesriiki käesoleva määruse kohaseks kättetoimetamiseks. Seda olukorda ei tohiks käsitada riigisisese kättetoimetamisena kohtu asukohaliikmesriigis. Eelkõige ei tohiks dokumenti adressaadile kätte toimetada fiktiivse kättetoimetamise teel, näiteks avaldades selle kohtu teadetetahvlil või lisades dokumendi kohtutoimikusse. Tulenevalt art 18 on kättetoimetamine postiteenust kasutades võimalik üksnes tähtkirjaga, mis antakse üle kättesaamisteatise või muu võrdväärse dokumendi vastu; art 19 sätestab elektroonilise kättetoimetamise eeldused, e-posti teel kättetoimetamise eelduseks on mh, et adressaat kinnitab dokumendi kättesaamist kättesaamisteatisega, millele on märgitud kättesaamise kuupäev. Vaatamata sellele, et kostja märkis 02.09.2022 dokumentide vastuvõtmisest keeldumisel ise oma kontaktiks XXX (dtl 122), siis kuivõrd kostja nimetatud e-posti aadressile saadetu kättesaamist kinnitanud ei ole, ei saa dokumente lugeda kättetoimetatuks ka e-posti teel. Eeltoodust tulenevalt on kohtu võimalused hagimaterjalide kostjale kättetoimetamiseks ammendunud. Kuna hagejad kohtu määratud tähtajaks täiendavaid andmeid ei esitanud, jätab kohus hagi
Hagejatel võib olla otstarbekas kaaluda hagi esitamist Soome kohtule.
lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulud jäävad hagejate kanda võrdsetes osades. Seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise katsetega tekkis riigil menetluskulu (so tõlkekulu). Sisuliselt on hagejad saanud seoses dokumentide tõlkimisega menetlusabi. Kuivõrd hagejad on alaealised lapsed, vabastab kohus nad riigil tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest (
Kohus märgib, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega tühistab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõud
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.