← Eesti

2-24-4356/8

Obsah (8)§ 440§ 444§ 168§ 174§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maak

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 1 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 1. Neway Real Estate OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 18.03.2024 hagiavalduse (täpsustatud 10.06.2024) Coop Pank AS (kostja) vastu lepingu sõlmimise kohustamise nõudes. Hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat andma tahteavaldus hagejaga makseteenuse lepingu sõlmimiseks järgmistel tingimustel:

  1. a)Coop Pank AS avab Neway Real Estate OÜ-le konto maksetehingute teostamiseks ja raha hoidmiseks ning osutab makseteenuseid vastavalt Coop Pank AS-i üldtingimustele, arvelduslepingu tüüptingimustele, internetipanga lepingu tüüptingimustele ja teistele lepingule kohalduvate Coop Pank AS-i tüüptingimustele ning Coop Pank AS-i hinnakirjale;
  2. b)leping kehtib tähtajatult. Lisaks eeltoodule palus hageja asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. 2. Kostja esitas kohtule 12.08.2024 vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt ei ole tal vastuväiteid hagi menetlusse võtmise kohta ning kostja võtab hagi õigeks. Kostja märgib, et vastuse esitamise kuupäeva seisuga on hagejale konto avatud. Maakohtu põhjendused 3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 12.08.2024 dokumendis. 4.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.

§ 168

lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et tsiviilasja asjaolusid arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagis väljatoodu ning kohtule hagiavalduse lisadena esitanud tõenditest nähtuvalt asub kohus seisukohale, et kuigi kostja on kohtumenetluses hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda

§ 168lg 6 alusel.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 2 Hageja esitas 26.06.2024 kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning lepingulisele esindajale makstud tasu. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3500 eurot tasuda riigilõiv summas 420 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 420 eurot. Lisaks riigilõivule on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud. Hagejale on vandeadvokaadist lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta, s.o 219,6 eurot koos käibemaksuga) kokku mahus 7 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär tasuna mõistlik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas vandeadvokaadist esindaja puhul turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas (nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 19). Hagejale on menetluses osutatud õigusabi teenust kokku 7 tunni ulatuses. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus peab põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Arvestades, et kohus on pidanud põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tunnitasumääraks 180 eurot (käibemaksuta, s.o 219,6 eurot käibemaksuga) ning põhjendatuks ja vajalikuks menetlustoiminguid kokku mahus 7 tundi, määrab kohus hageja lepingulise esindajaga seotud kulu suuruseks 1 537,2 eurot (7 x 219,6). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 957,20 eurot (riigilõiv + lepingulise esindaja kulud), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista. 7.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega 3 menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 9. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.