3-24-2870/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2870 Haldusasi D.U riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
2. Võtta asjale juurde dokument „Kriminaalasja nr x-xx-xxxx digitoimiku väljavõte“.
3. Jätta D.U riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. ASJAOLUD
4. Tallinna Vanglas kinni peetav süüdimõistetu D.U (taotleja) esitas 10.08.2024 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt ta soovib riigi õigusabi selleks, et esitada Justiitsministeeriumile taotlus Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks Saksamaa Liitvabariigis ja seal karistuse kandmise jätkamiseks.
5. Harju Maakohus jättis 11.09.2024 määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx taotleja taotluse rahuldamata.
6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.10.2024 määrusega maakohtu määruse ja saatis taotleja taotluse alluvusjärgselt lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
7. Ringkonnakohtu määrus koos riigi õigusabi taotlusega jõudis halduskohtusse 17.10.
8. KOHTU PÕHJENDUSED
9. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 3-24-2870
10. Taotleja viibib vanglas. Tema vanglasisese isikukonto väljavõtte (periood 10.04.09.08.2024; dtl 19-20) kohaselt on tal 09.08.2024 seisuga kontol 44,43 eurot. Arvestades talle laekunud sissetulekuid (693,77 eurot), kohustuslikus korras tehtud kinnipidamisi (nõuete ja vabanemisfondi kokku 485,65 eurot) ja aktsepteeritavas suuruses põhjendatud kulutusi (elektri- ja teleteenuse arved kokku 8,7 eurot, poes käimised kuni 41 euro ulatuses kuus1), puuduvad tal piisavad rahalised vahendid õigusteenuse eest tasumiseks.
11. RÕS § 7 lg 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
12. Maakohus2 leidis, et taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. Halduskohus sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus viitas Euroopa konventsioonile, kuid Euroopa Liidu Nõukogu 27.11.2008 raamotsuse nr 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil3, art 26 lg-st 1 nähtub, et see raamotsus asendab alates 05.12.2011 erinevaid samasisulisi konventsioone. Seega tuleb isiku üleandmise kriteeriumide tuvastamisel lähtuda raamotsusest. Raamotsuse art 4 lg 1 p c võimaldab süüdimõistetu üleandmist taotleda mis tahes liikmesriiki, mis ei ole süüdimõistetu kodakondsusjärgne ega elukoha riik, kui liikmesriigi pädev asutus on nõus kohtuotsuse ja tunnistuse edastamisega sellesse liikmesriiki. Seega ei saa välistada taotleja õigust taotleda enda üleviimist karistuse kandmiseks Saksamaale.
13. Taotleja taotleb riigi õigusabi, sest tal endal ei ole raha advokaadi palkamiseks, samuti ei ole tal õigusalaseid teadmisi ning ta ei valda eesti ega saksa keelt, et asjaajamist korraldada. Taotleja soovib üleviimist Saksamaale, sest seal elavad tema kaks last.
14. Kohus selgitab, et riigi õigusabi ei anta keeleoskuse puudumise kompenseerimiseks. Advokaat ei ole tõlk, vaid õigusabi teenuse osutaja. Vajadusel on taotlejal võimalik taotleda haldus- ja kohtumenetluses tõlkeabi.
15. Vaatamata õigusalaste teadmiste puudumisele ei leia kohus, et taotleja vajab oma õiguste realiseerimiseks tingimata riigi õigusabi. Taotlejal on endal võimalik esitada oma taotlus Justiitsministeeriumile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 50837 lg 2), kes peab haldusmenetluses kehtivat uurimiskohustust arvestades selgitama välja asjas tähtsust omavad asjaolud, vajadusel küsima taotlejalt täiendavaid tõendeid või selgitusi, selgitama taotlejale menetluses tema õigusi ja kohustusi, suhtlema vajadusel Saksamaa pädeva asutusega ja lahendama taotleja taotluse 30 päeva jooksul taotluse saamisest. Seda, mis põhjusel ta soovib kanda karistust just Saksamaal, oskab taotleja ise ministeeriumile selgitada. Kui taotleja ei ole rahul tema taotluse kohta tehtud otsusega, on tal võimalik esitada selle peale kaebus halduskohtule (KrMS § 50837 lg 4), kus samuti kehtivad uurimis- ja selgitamiskohustus. Seega ei jää taotleja õigused õigusalaste teadmiste puudumisele vaatamata kaitseta. Ka taotleja esitatud riigi õigusabi taotlus ja maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus näitavad, et taotleja on võimeline enda õigusi kaitsma ja oma avaldusi põhjendama. Seega on ta võimeline esitama oma põhjendatud taotluse ka Justiitsministeeriumile. Kui taotlus on puudustega, peab ministeerium juhtima sellele tähelepanu ja andma taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada. 1 Riigikohtu 12.04.2016 otsuse asjas nr 3-3-1-35-15 ja 15.06.2016 määruse asjas nr 3-3-1-36-16 kohaselt tuleb kinnipeetavate puhul lugeda HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud vältimatuteks kulutusteks kulutusi, mis ulatuvad ligi 5%-ni töötasu alammäärast ühes kuus (
16. a 41 eurot). 2 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kriminaalasja nr x-xx-xxxx digitoimiku väljavõte“, lk
17. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02008F090920090328&qid=1729235790275#src.E
18. 2