← Eesti

2-22-5900/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-5900 Menetlustoiming võlgniku kohust

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 2

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb

§ 175

lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 5.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 27.03.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 25.03.

  1. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kaks aruannet – tähtaegadega 25.03.2023 ja 25.09.
  2. Usaldusisik on esitanud ühe aruande. Pärast vanglast vabanemist ei ole võlgnik usaldusisikule ega kohtule andmeid oma tegevuse kohta esitanud. Samuti ei ole ta vastanud usaldusisiku kirjadele. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 6.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu ja laekumised eraisikutelt, mis ei ole ületanud mittearestitava sissetuleku määra. Võlgniku vahekontole oli laekunud raha kokku 843,62 eurot, mis maksti võlausaldajatele välja 10.04.2024 ja 30.04.2024. Kuna pärast vanglast vabanemist ei ole võlgnik usaldusisikule ega kohtule andmeid oma tegevuse kohta esitanud, siis ei ole olnud võimalik hinnata ka kohustuste täitmist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.

  1. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole peale vanglast vabanemist esitanud usaldusisikule andmeid oma tegevuse kohta. Usaldusisikul ega kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle kuna selle kohta puudub info. Kohus leppis võlgnikuga kokku ärakuulamise aja, kuid võlgnik istungile ei ilmunud ega esitanud kohtule ka tõendeid mitteilmumise põhjuste kohta. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
  2. Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

3 9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E.V. kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma

§ 173lõigetes 2 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 10. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 11.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda E.V.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka E.V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 12.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab E.V. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Annika Rau vabastada ka usaldusisiku kohustustest. Menetluskulude jaotus

  1. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
  2. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
  3. 20.05.2024 määrusega määras kohus kindlaks E.V. usaldusisiku Annika Rau tasu suuruse summas 120 eurot ning andis E.V.-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. E.V. on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud temale määratud kohustusi, jättes usaldusisikule ja kohtule esitamata aruanded enda tegevuste, sissetulekute ja vara kohta. Kuna kohus on otsustanud keelduda E.V.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, siis tuleb E.V.-lt TsMS § 189 lg 1 p 4 ja 190 lg 4 alusel välja mõista usaldusisiku tasu summas 120 eurot riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.