Obsah (6)

§ 4842§ 428§ 430§ 64§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 04.11.2024, Tallinn 2-24-122281 OÜ GS Core hagi K. V. vastu võla nõudes Hagihind 3998,44

§ 4842alusel.

1. Kohus võttis hagi menetlusse 16.08.
2. Hagi on kostjale kätte toimetatud 23.08.
3. Kostja esitas hagile vastuse 09.09.
4. Pooled esitasid 09.09.2024 kohtule kompromissilepingu kinnitamiseks. Hageja selgitas 04.10.2024 ekirjas, et tingimusel, et kohus kinnitab poolte tsiviilajas 2-24-122281 esitatud kompromissi kokkulepitud kompromissisummaga 3900 eurot, loobub hageja menetluskulude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest ulatuses, milles need võiks ulatuda üle kokkulepitud kompromissisumma.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Hageja nõude aluseks on B AS ja kostja vahel 06.02.2017 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 4420 eurot, millest laenuandja pidas kinni 262,99 eurot lepingutasu. Väljamakse tehti summas 4157,01 eurot. Tagasimakseid on tehtud 758,41 eurot. Hageja esitas 2 kohtule hagi eeldusel, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti. Hageja esitas nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud selle kehtivuse ajal kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast. Hageja arvestas põhiosa tagasimaksete hulka ka lepingutasu 262,99 eurot. Eelnevast tulenevalt on põhivõlgnevus 3398,60 eurot (4420 -262,99 – 758,41 = 3398,60). Nõue on hagejale loovutatud 25.05.
2. Arvestades, et hageja on tõendanud, et kostjale maksti välja 06.02.2017 laen summas 4157,01 eurot ning kostja on hageja väitel teinud tagasimakseid kokku 758,41 eurot, on kostjal tagastamata laen summas 3398,60 eurot. Lepingu järgne laenu tagasimaksmise tähtaeg oli 15.02.
3. Seega on leping korraliselt lõppenud ning tagastamata laenusumma on muutunud sissenõutavaks. Hageja ja kostja soovivad kompromissilepinguga luua eeltoodud laenulepingust tulenevate nõuete ja sissenõudmiskulude asemele uue kohustuse selliselt, et kostja tunnistab hageja ees võlga 3900 eurot ning sellega lõpevad hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded. Samuti loobub hageja osaliselt menetluskuludest (osas, milles need koos põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivisega koos ületaksid 3900 eurot). Kuigi kompromissi sõnastusest võiks aru saada nii, et hageja soovib endale jätta tulevikus võimaluse algsest lepingust tuleneva tasumata intressinõude esitamiseks, siis ei oleks see nõue perspektiivikas olukorras, kus vastutustundliku laenamise kohustust rikuti. Seadusjärgne intressimäär hagi aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli 0% ning seega VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt kostja hagejale intressi ei võlgneks. Kohus võtab vastu nõudest loobumise selliselt, et kompromissi summa 3900 eurot sisaldab lisaks põhivõlale ka menetluskulusid ka kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist, ning hageja loobub ülejäänud menetluskulude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõuetest. Kohtule esitatud kompromiss vastab

§ 430

lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. Kohus märgib, et tulenevalt sellest, et 15.09.2024 ja 15.10.2024 tagasimaksete tähtajad on kompromissi kohtu poolt kinnitamise ajaks möödunud, ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas see, kui hageja tugineks nende maksete osas kompromissi punktile, mille kohaselt võib kompromissijärgsete tagasimaksetega viivitamisel alustada sundtäitmist. Samuti ei oleks hageja nõudest loobumisega kooskõlas neilt tagasimaksetelt viivise arvestamine kohtumääruse tegemiseni. Ka kostjalt ei saanud oodata tagasimaksete tegemist olukorras, kus kompromissi ei ole kohtumäärusega kinnitatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kompromissiga kokku lepitu peaks rakenduma alates kompromissi kohtumäärusega kinnitamisele järgnevast esimesest tagasimakse kuupäevast, s.o alates 15.11.2024. 5. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4.

6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

3 7. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 8.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 4