Obsah (5)

§ 97§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-466 Tsiviilasi R.G ja N.G hagi O.U vastu elat

§-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Vaidlust pole selles, et O.U on R.G ja N.G isa, kellel on oma alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustus. 4.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Kostja ei ela hagejatega koos alates

1. aastast. Hagejate esindaja väitel oli tal kostjaga kokkulepe elatise maksmiseks nende ühisele kolmele alaealisele lapsele kokku 350 eurot 3 kuus, mida kostja maksis kuni
2. aasta novembrini. Sellest ajast ei ole kostja elatist maksnud, v.a üks elatisemakse summas 300 eurot septembris
3. Kostja ei vaidlustanud vanemate kokkulepet elatise maksmise kohta ega hagejate väidet, et kostja on maksnud
4. aasta novembrist kuni hagi esitamiseni 10.01.2024 hagejatele elatist ühel korral summas 300 eurot septembris
5. Kohus tuvastas asjas 28.05.2024 toimunud istungil, et pärast septembris 2023 tehtud makset ei ole kostja kuni istungi toimumiseni elatist üldse maksnud. Seega ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. 5.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Ajavahemikul 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli indekseeritud baassumma suuruseks 249,78 eurot. Alates 01.04.2024 on baassumma suuruseks 272,76 eurot. 6.

§ 101

lg 4 näeb ette, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Ajavahemikul 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli nimetatud summa suuruseks 50,55 eurot. Alates 01.04.2024 on baassummale lisanduva 3% suuruseks 54,96 eurot. 7.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohus arvestab elatise arvutamisel järgmist. R.G sai 18-aastaseks xxxxx ning talle jätkatakse lapsetoetuse maksmist kuni hageja 19-aastaseks saamiseni koos õppimisest tulenevate erisustega tulenevalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 ja

1. Hagejate eest saab lapsetoetust O.A, kelle peres on kokku pärast R.G täiealiseks saamist 2 alaealist last. Lapsetoetus nii R.G-le kui N.G-le on 80 eurot kuus. O.A saab lasterikka pere toetust, mille suurus alates 01.01.2024 on 450 eurot ning mida tasutakse vastavalt PHS § 21 lg 1 isikule, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Seega jätkatakse O.A-le lasterikka pere toetuse maksmist kuni R.G 19-aastaseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni vastavalt PHS § 17 lg-tele 1 ja
3. Kumbki hageja ei viibi kostja juures, seega ei tule kohaldada

§ 101lg 6 sätestatud elatise summa proportsionaalset mahaarvamist.

Sama paragrahvi lõikes 7 märgitud olukorda ei esine. 9. Arvestades

§ 101

lg-s 1–6 sätestatut, peab kostja maksma hagejatele igakuist elatist hagi esitamisest arvates arvestuslikult järgmiselt: R.G: 10.01.2024–31.03.

1. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud 4 seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 262,83 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 222,83 eurot. Alates 01.04.2024-07.06.
2. Baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 290,22 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 250,22 eurot. N.G: 01.10.2024–31.03.
3. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 262,83 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 222,83 eurot. Alates 01.04.2024 kuni ajani mil lõpeb O.A-le lapserikka pere toetuse maksmine. Baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 290,22 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 250,22 eurot. Alates ajast, mil lõpeb O.A-le lapserikka pere toetuse maksmine. Sama arvutuskäigu alusel nagu eelnevalt toodud arvutuskäik alates 01.04.2024, kuid enam ei arvestata mahaarvamisel lapserikka pere toetuse osa. Arvestatakse elatise baassumma indekseerimist vastavalt

§ 101

lg 3 sätestatule ning

§ 101lg 4 sätestatut, s.o elatise summa on muutuv suurus.

10. Tulenevalt

§ 102

lg-test 1 ja 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus märgib, et hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud minimaalses määras, mille puhul puudub üldjuhul vajadus asuda kulutusi tõendama. Kohus loeb tõendatuks, et hagejate ülalpidamiseks kulub minimaalselt kahekordne

§ 101lg 1–7 kohaselt arvutatud summa.

Kostja vaidleb nõutavale elatisele vastu ning on põhjendanud vastuväidet sellega, et tal ei ole normaalset palka. Kostja töötasu on tema kinnitusel 980 eurot kuus ning tal on korter, kus ta ise ei ela ning mida ta kavatseb müüa või välja üürida. Kostja pakub elatisemakseks mõlemale hagejale kokku 150 eurot kuus.

1. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (2-16-2343, p 13). Kostja avaldatust järeldab kohus, et kostja tegelikkuses ei ole teinud kõike endast olenevat selleks, et teenida ülalpidamiskohustuse täitmiseks suuremat sissetulekut. Asjas uuritust ei järeldu, et kostjal oleksid mingid olulised takistused teise või täiendava töö leidmiseks. Kostja ei ole avaldanud, et ta oleks töövõimetu või esineks tal mõni töötamist 5 takistav haigus. Ka ei ole andmeid selle kohta, et kostjal oleks teisi ülalpeetavaid. Kohus leiab, et kostjal on võimalik otsida ja leida täiendavaid sissetulekuid selleks, et hagejatele elatist tasuda. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand, registriosa nrxxxx, asukohaga xxxxlinnas. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta korteris ei ela. Seega on kostjal võimalik müüa või välja üürida talle kuuluvat korterit, mida ta ise elamiseks ei vaja ning kasutada saadud sissetulekut elatise maksmiseks. Kohus andis 28.05.2024 kohtuistungil kostjale tähtaja 27.06.2024 esitada kohtule andmed korteri väljaüürimise, sh üüri suuruse kohta. Kostja ei esitanud nõutud andmeid ei kohtuistungil antud tähtaja jooksul ega ka lõplikeks seisukohtadeks antud tähtaja jooksul. See asjaolu kinnitab kohtu järeldust, et kostjal kas puudub huvi oma sissetulekute suurendamiseks või ei pea ta käesolevat kohtumenetlust, laste ülalpidamiskohustust ning elatise maksmise nõuet enda jaoks oluliseks.
2. Kuivõrd kostja ei ole toonud välja ega tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust

§ 101

lg 2 mõttes elatise vähendamiseks, ei pea kohus

§ 101alusel arvutatud elatise vähendamist põhjendatuks.

1. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates jaanuarist
2. Iseenesest on

§ 108

tulenevalt võimalik tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamine kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (3-2-1-35-16 p 19). Vaidlust ei ole küll selles, et hagejate seaduslik esindaja on kostja poole elatise nõudega pöördunud, kuid kohtule ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejate seaduslik esindaja oleks kostjalt alates jaanuarist 2023 järjepidevalt elatist nõudnud. Kuni hagi esitamiseni tasumata elatise nõue on hagis toodud arvestuste kohaselt mõlema hageja peale kokku 3900 eurot, mille arvutamisel lähtuvad hagejad kostjaga

1. aastal sõlmitud kokkuleppest 350 eurot kuus 3 alaealise lapse elatiseks. Kohus märgib, et kostja ei ole sellise kokkuleppe sõlmimist iseenesest vaidlustanud, kuid kohtul on kostja vastuväiteid tema sissetuleku suuruse kohta arvestades alust arvata, et tagasiulatuva elatise tasumine käiks kostjale üle jõu ja paneks ta raskesse majanduslikku olukorda. Kohus ei pea mõistlikuks olukorda, kus käesoleva lahendi jõustumisel tekib kostjal olulises summas võlgnevus enne hagi esitamist arvestatud elatise eest. Selle tulemuseks võib olla kostja võimetus kohustust kohe tasuda ning täitemenetluse alustamine koos täiendavate kuludega, mis võib raskendada kostja võimekust jooksva igakuise elatise tasumiseks. Kohus ei pea eeltoodud põhjustel tagasiulatuva elatisnõude rahuldamist põhjendatuks.
2. Kohus rahuldab hagi alates hagi esitamisest, s.o alates 10.01.2024 ning jätab rahuldamata tagasiulatuvas osas.
3. Poolte esitatud andmetel on kostja tasunud elatist menetluse jooksul järgmiselt: 150 eurot 31.05.2024, 200 eurot 10.07.2024 ning 300 eurot 09.08.
4. Kuivõrd pooled ei ole täpsustanud, millise lapse osas elatist makstakse ning 31.05.2024 makse on tehtud enne 6 R.G täisealiseks saamist, siis arvestab kohus 31.05.2024 makstud summa mõlema hageja suhtes tasutuks 50% elatise ulatuses ning 10.07.2024 ja 09.08.2024 tehtud ülekanded N.G-le tasutud elatiseks. Need summad tuleb vastavalt mõlema hageja osas käesoleva otsusega kostjalt väljamõistetud elatisest maha arvata. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hagejatel ega kostjal menetluses esindajat ei olnud, seega ei tekkinud neil eeldatavalt ka menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 7