KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-9475 Tsiviilasja

) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 402

lg 1 kohaselt, tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

1. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. määruses selgitanud
2. Kohus tuvastas, et poolte lepingus toodud krediidi kulukuse määr 12,300% aastas ei ületa maksimaalset lubatud määra. Eesti Panga andmetel oli 31.05.2019 seisuga (avaldatud 26.06.2019) eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,37% aastas.
3. Hageja on tõendanud, et kostjaga 02.09.2019 laenulepingu nr. xxxx sõlmimisel on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja suhtes. Kohtule on esitatud kostja arvelduskonto väljavõte, mis oli enne lepingu nr. xxxx sõlmimist kliendi krediidivõimelisuse hindamise aluseks (dtl 164-166). Kostja keskmine 6 kuu töötasu oli 1129 eurot. Kostja avaldatu järgi ei olnud tal ülalpeetavaid, perekonnaseisult oli ta lahutatud ning elas vanemate juures (dtl 141, 152). Maakohtule esitatud selgituste ja tõendite alusel võib järeldada, et laenuandja on enne kostjaga laenulepingu sõlmimist veendunud kostja krediidivõimelisuses.
4. Vaidlust ei ole selles, et kostja pole hagejale laenu tagasi maksnud. Laenu põhisumma üle vaidlus puudub. Kuna kostja ei ole hageja ees oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust täitnud, tuleb kostjalt hagejale kooskõlas

§ 101

lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 välja mõista põhivõlg 18 855,16 eurot. 18.

§ 397

sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul on pooled lepingus intressi maksmises kokku leppinud. Lepingu pooled on lepingus kokku leppinud intressi tasumises intressimääraga 11% aastas. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Asjas ei nähtu, et lepingu sõlmimise ajal oleks pooled kokku leppinud intressita laenu andmises. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 645,27 eurot (arvestatuna alates 01.05.2020 kuni ülesütlemiseni 21.07.2020). 19. Hagejal on õigus nõuda lepingust tulenevalt viivist laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 11,00% aastas. Perioodi 22.07.2020 kuni 03.07.2023 on hageja arvestusel viivis 6117,39 eurot. Kostja viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 6117,39 eurot. Hageja on taotlenud alates 04.07.2023 edasise viivise välja mõistmist kooskõlas TsMS § 367. Kohus rahuldab taotluse. 20.

113² lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. 4

1. Kohus tuvastas, et poolte lepingu p 8.2 sätestab, et kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja/või intressi tähtaegselt, on viivitanud tasumisega rohkem kui 20 (kakskümmend) kalendripäeva ja pank on saatnud laenusaajale korduva meeldetuletuse, on laenusaaja kohustatud panga nõudel võlgnevuse menetlemise eest maksma tasu vastavalt hinnakirjale.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista meeldetuletuskirjade tasu summas 50 eurot. Kostjale on saadetud kolm tasulist meeldetuletust (dtl 45-53) ja hageja on kandnud muid makseviivitusega tekkinud kulusid. Kohus leiab, et kostja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
4. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 1400 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt ja mille peab kostja hüvitama.
5. Hageja on märkinud, et tema lepingulise esindaja kulu on 1042,10 eurot (õigusabi on osutatud 6 tundi 10 minutit, hinnaga 169 eurot tund ilma km). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
6. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses, kuid esindaja tunnitasu ei vasta esindaja kvalifikatsioonile. Tegemist on mitteadvokaadist esindajaga. Kohtupraktikas peetakse põhjendatud tunnitasuks sel juhul 100 eurot tund. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p
7. Põhjendatud esindaja kulu on seega 617 eurot.
8. Kokku on hageja põhjendatud kulud 2017 eurot (1400+617), mille peab kostja hüvitama.
9. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
10. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik