Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE AS PlusPlus Capital esitas 14.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.V. vastu 618,95 euro nõudes. Kohus tegi 20.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 27.09.
TKM Grupp loovutas 27.03.2023 kostja vastu suunatud nõude hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli viivisemäär 0,065 % päevas. Hageja arvestab arvelt nr 448212 viivist 11.01.2023 kuni 06.11.2023 (hagiavalduse esitamise aeg) summas 97,28 eurot. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt 498,86 määras 0,065% päevas. Hageja vastas kostja vastusele, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks nõude tasumist esialgsele kreeditorile või hagejale. TKM Finants AS on kinnitanud, et loovutas nõude hagejale ning kohustus on kostja poolt täitmata. Hageja jäi hagiavalduse juurde ning palub see rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja teatas 04.01.2024 e-kirjaga, et tema teada on võlgnevus tasutud ja palub mitte antud nõuet menetleda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. kohtule esitatud Hageja on esitanud kostja vastu põhinõude 498,86 eurot, lisaks hagi esitamise seisuga (s.o 06.11.2023) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude summas 97,28 eurot (arvestades viivise määraks 0,065% päevas), sissenõudekulude väljamõistmise nõude summas 30 eurot ning hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o. 07.11.2023) sissenõutavaks muutuva viivise nõude kuni põhinõude 498,86 eurot täieliku tasumiseni, arvestades viivise 2
Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (
Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (
Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (
Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (
Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohus tuvastab, et kostja ja TKM Grupp sõlmisid lepingu, mille kohaselt TMK Grupp võimaldas kostjale ostulimiidi 500 euro kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates kauplustes maksepäeva edasi lükates. Kostja ostulimiidi saamist ei vaidlusta. Kostja vastuväited on üksnes selle kohta, et ta on võlgnevuse tasunud. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab saada TKM Gruppi kuuluvatest kauplustest kaubad kohe kätte valides makseviisiks tasumise kuukaardi alusel ja tasuda sooritatud jooksva kuu ostude eest arvega järgmise kuu alguses. Jooksva kuu ostude eest kohustus kostja tasuma arvega järgmise kuu alguses. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise kuu – või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr ning antud lepingu puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. TKMF tegutses majandustegevuse raames, võimaldas osta kostjal kaupu kalendrikuu vältel ning esitas järgmisel kuul kostjale arve ostetud kaupade eest. Seega kohus leiab, et TKMF ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei lisandunud täiendavaid lisatasusid (sh intressi). Antud lepingu puhul ei esine ka arvelduskrediidilepingu tunnuseid
Kostjale võimaldati arve tasumise tähtaeg üksnes 7 päeva alates arve saamisest. Seega ei saanud lepingule rakenduda ka
Seega hageja põhinõue on kohtu hinnangul hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kostja ei täitnud kostja ja TKM Grupi vahel sõlmitud Partner kuukaardi lepingust tulenevaid kohutusi. Leping öeldi rikkumise tõttu
Hagejal on õigus
lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisena põhivõlgnevuse tasumist summas 498,86 eurot. Põhivõlgnevuse suurus on tõendatud kostjale esitatud arvega nr 448212. Hageja tugineb viivisenõudes lepingule, mille kohaselt on viivisemäär 0,065 % päevas. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut
Sama paragrahv loeb kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh täitmisega viivitamist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud
tähenduses, siis on võlausaldajal õigus ühe õiguskaitsevahendina
lg 1 p 6 alusel nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
MS § 367 kohaselt õigus nõuda ka kostjalt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. Seega kohus mõistab kostjalt G.V. AS PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065 % põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 498,86 eurot) päevas alates 28.09.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 30 eurot vastavalt lepingu tingimuste p-le 5.30, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Kohtule tõendina esitatud lepingus puudub p 5.30 ning samuti lepingupunktid üleüldiselt. Samas isegi kui hageja viidatud punkt lepingus oleks, ei kinnitaks see sissenõudekulude põhjendatust hageja viidatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (
) § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Õiguskirjanduses on selgitatud, et erinevalt
§-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 580). Hageja ei ole toonud hagiavalduses välja, et tal oleks tekkinud meeldetuletuskirjadega seoses kahju vaid on nimetanud ainult abstraktsed meeldetuletuskirjade maksumused lähtuvalt
Hageja selgitas, et volitas võlgnevust sisse nõudma ja meeldetuletuskirju teenusena kohale toimetama PlusPlus Baltic OÜ, kuid nimetatu ei nähtu esitatud tõenditest. Samuti nähtub tõenditena esitatud nõudekirjadest, et kuigi võlgnevust nõutakse lähtuvalt hagiavalduse aluseks olevast lepingust on nõudesumma märgatavalt suurem kohtus nõutust. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja väitel sissenõutavaks muutunud võlgnevus (498,86 + 97,28 + 30) 626,14 eurot, samas kui esitatud meeldetuletustes on juba 14.07.2023 märgitud nõudesummaks 642,09 eurot ning 29.08.2023 708,13 eurot. Meeldetuletustega nõutud summad on seega ka hageja enda arvates osaliselt põhjendamatud, sest vastavas suuruses nõuetele hageja hagiavalduses ei viidanud. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole seega põhjendatud. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1,4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb 4
MS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.