3-23-3020/6

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

1. aprill 2024, Tartu 3-23-3020 X.X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses
2. oktoobril 2023 ära jäänud perearsti vastuvõtuga X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu
3. jaanuari
4. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
5. Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. jaanuari
7. a määrus muutmata.
8. Jätta X.X. taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
9. Jätta X.X. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kinni peetav isik X.X. Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale tekitati kahju 2000 eurot seetõttu, et teda ei viidud talle teadmata põhjusel
11. oktoobril 2023 varem kokku lepitud perearsti vastuvõtule. Tartu Vangla tekitas kaebajale tervisekahjustuse, alandas tema inimväärikust ja tekitas alusetuid kannatusi. Kaebaja pidi järgmise planeeritud arsti vastuvõtuni manustama valuvaigisteid, mis põhjustasid talle maovalusid.
12. Tartu Halduskohus tagastas
13. jaanuari
14. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. X.X. kaebuse Halduskohtu selgitusel kinnitas vangla
15. detsembri
16. a otsuses nr 1-13/228-3, millega jättis kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata, et kaebajal jäi
17. oktoobril 2023 arsti vastuvõtt ära saatemeeskonna puudumise tõttu. Vangla tunnistas, et kaebaja arsti vastuvõtule viimata jätmine oli õigusvastane ning vabandas kaebaja ees. Vangla tõi samas otsuses välja, et neurokirurg oli määranud kaebajale juba varem konservatiivse ravi ning selle järgi ongi kaebajale ette nähtud valuvaigistid. Kaebajal on diagnoositud krooniline gastriit (pindmine mao limaskesta põletik), mille leevenduseks on ordineeritud ravim Omeprasool, mis takistab valuvaigistite kahjulikku mõju maole. Kuna kaebajal oli ja on jätkuvalt valuvaigistav ravi ning probleemid maoga esinesid juba varem, ei saa lugeda tõendatuks, et kaebaja pidi arsti vastuvõtu ärajäämise tõttu tarbima ravimeid, mis kahjustasid tema tervist (magu). Samuti leidis vangla otsuses, et kaebajal ei tekkinud arsti vastuvõtu ärajäämise tõttu kannatusi, millel oleks inimväärikuse alandamise kvaliteet. Kaebaja oli vaidlusalusel perioodil mitmel korral meditsiiniosakonnaga kontaktis. Lisaks viibis ta
18. oktoobrist kuni
19. novembrini 2023 Tartu Vangla meditsiiniosakonna psühhiaatriaosakonnas ravil ning oli ööpäevaringselt õdede järelevalve all. Kaebajat ei jäetud meditsiinilise abita ja ta sai talle ette nähtud ravi. Kohtu hinnangul oli arsti vastuvõtu ärajäämine õigusvastane. Siiski ei põhjustanud see asjaolu kaebajale tervisekahjustust ning vangla tegevusetusega ei alandatud kaebaja väärikust. Arsti vastuvõtu ärajätmisega ei riivanud Tartu Vangla kaebaja õigusi intensiivselt, asjaolud ei osuta sellele, et tema tervis oleks olnud ohus. Pelgalt tervishoiuteenuse osutamise ootamist ei saa pidada tervise põhiõiguse intensiivseks riiveks. Kaebajale osutati tervishoiuteenuseid
20. oktoobril,
21. novembril ja
22. novembril 2023 ning
23. novembril 2023 toimus perearsti vastuvõtt, mil ordineeriti kaebajale valuvaigisti. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille põhjal oleks usutav, et
24. oktoobril 2023 oleks perearst talle teistsuguse ravimi määranud. Kaebaja maohaiguse tõttu oli talle vajalik ravim määratud juba varem. Kuna kaebajale oli tagatud võimalus saada meditsiiniosakonnalt talle määratud ravimeid, ei tekitanud
25. oktoobril 2023 arsti vastuvõtu ärajäämine kaebajale tervisekahju. Kaebajale oli kogu vaidlusalusel perioodil tagatud juurdepääs meditsiinilisele abile ning osa sellest ajast viibis ta ööpäevaringselt meditiiniosakonna järelevalve all. Puudub teave, et vanglateenistujad oleksid kaebaja meditsiinilisi kaebuseid ignoreerinud või teda muul moel hooletult kohelnud. Juhtumi asjaolud ei viita sellele, et arsti vastuvõtu ärajäämine tekitas kaebajale kahju. Vangla on kaebaja ees arsti vastuvõtu ärajäämise pärast vabandanud ning seda saab pidada kaebajale vangla õigusvastase tegevusetuse tõttu tekkinud üleelamiste heastamiseks piisavaks.
26. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
27. jaanuari
28. a määrus ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse ja rahuldada. Tegemist on avaliku võimu kandja süülise tegevusega. Halduskohtu määrus ei vasta Riigikohtu praktikale, kuna Riigikohus mõistis
29. juuni
30. a määrusega asjas 3-3-1-9-17 kaebaja kasuks vanglalt välja 200 eurot, sest kaebaja jäeti kahel korral arsti planeeritud vastuvõtule viimata. See, et vangla tõstis
31. novembri
32. a vastuvõtu varasemaks, ei ole vangla õigusvastast tegevust õigustav ja vabandav. Kaebus on perspektiivikas ja kuulub rahuldamisele. Vangla jättis kaebaja vastuvõtule viimata kahel planeeritud kuupäeval ja käitus õigusvastaselt. Kaebaja palub mõista vanglalt talle tekitatud kannatuste hüvitamiseks välja 2000 eurot. Kui kohus peab antud summat ebamõistlikult suureks, siis palub kaebaja kohtul vanglalt välja mõista summa, mis kohtu hinnangul on proportsionaalne ja õiglane. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ja määrata endale riigi õigusabi korras esindaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.
34. Kaebaja esitas halduskohtule mittevaralise kahju hüvitamiskaebuse Tartu Vangla vastu. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, leides, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine 2 ebatõenäoline.
35. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu
36. jaanuari
37. a määruse põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Halduskohus selgitas ja põhjendas kaebuse tagastamise asjaolusid täpselt ja põhjalikult.
38. Kaebaja esitatud määruskaebuses pole välja toodud selliseid sisulisi põhjendusi, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta ei nõustu halduskohtu määruses toodud seisukohtade ja järeldustega. Ainuüksi väide, et kaebus on perspektiivikas ja kuulub rahuldamisele, ei ole piisavad argumendid määruskaebuse rahuldamiseks.
39. Halduskohus jõudis Tartu Vanglaga samale seisukohale, et
40. oktoobril 2023 kaebaja arsti vastuvõtule viimata jätmine oli õigusvastane. Tartu Vangla on seda tunnistanud ja kaebaja ees vabandanud. Halduskohus pidas vabandamist piisavaks vangla õigusvastase tegevusetuse tõttu tekkinud üleelamiste heastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga.
41. Kaebaja õiguse, saada
42. oktoobril 2023 arsti vastuvõtule, riive ei olnud intensiivne, kuna kaebajale olid tagatud tema raviks määratud ravimid ja sisuliselt oli ta sel perioodil pideva meditsiinilise jälgimise all. Asjas on tuvastamist leidnud, et kaebajale osutati ajavahemikus
43. oktoobrist kuni
44. novembrini 2023 tervishoiuteenuseid
45. oktoobril,
46. novembril,
47. novembril
48. Lisaks viibis ta
49. oktoobrist kuni
50. novembrini 2023 Tartu Vangla meditsiiniosakonna psühhiaatriaosakonnas, kus oli ööpäevaringse järelevalve all. Usutav ei ole, et kaebaja oleks jäänud talle ette nähtud ravita psühhiaatriaosakonnas viibimise perioodil. Perearsti vastuvõtt toimus
51. novembril 2023 ning kaebaja tervisekaardi väljavõttest ei tulene, et
52. oktoobri
53. a perearsti vastuvõtt pidi olema kaebajal diagnoositud terviseprobleeme täpsustav ning seni määratud ravi muutev.
54. Eeltoodu alusel ei ole ka tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse ja mõistaks vanglalt kaebaja kasuks välja rahalise hüvitise. Kaebaja ei ole samuti väitnud, et tal jäi
55. oktoobril 2023 arsti vastuvõtu toimumata jäämise tõttu ravi saamata või ta kannatas ülemääraselt. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-9-17 leidis Riigikohus, et kaebaja ei pääsenud vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu arsti vastuvõtule enam kui kahe kuu vältel, teda ei toimetatud kahele järjestikusele vastuvõtule ja tuvastamist leidis, et arsti juurde viimata jätmise tõttu jäi kaebajal saamata õigeaegne ravi ning ta pidi seetõttu kõhuvalude käes kannatama. Riigikohus mõistis kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 200 eurot. Käesoleva haldusasja asjaolud ei kattu üheselt väljatoodud Riigikohtu lahendis väljatoodud asjaoludega ja on ringkonnakohtu hinnangul leebemad. Esmalt jäi kaebaja arsti juurde viimata ühel korral; järgmine perearsti vastuvõtt toimus ärajäänud vastuvõtu järgselt 18 päeva pärast; kaebajal ei jäänud määratud ravi vahepeal saamata ja järgmisel arsti vastuvõtul ei määratud talle uut ravi. Isegi kui kaebaja pidi kannatama teatud valude käes, olid need tingitud varem diagnoositud terviseprobleemidest ning talle olid samal ajal kättesaadavad ravimid (valuvaigistid) valu vaigistamiseks ja olukorra leevendamiseks. Seega ei pea ringkonnakohus jätkuvalt põhjendatuks kaebaja kaebuse rahuldamist ja rahalise hüvitise väljamõistmist.
56. Kaebaja taotleb määruskaebuses vabastada enda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus mõistab kaebaja menetlusabi taotlust selliselt, et ta soovib enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses halduskohtule esitatud hüvitamiskaebusega. HKMS § 114 lg 1 järgi esitatakse menetlusabi taotlus sellele kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kuna ringkonnakohtu pädevuses ei ole lahendada sellist menetlusabi taotlust määruskaebemenetluses, siis jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
57. Kaebaja palub määruskaebuses määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kuna kaebaja ei ole
58. jaanuaril
59. a esitatud määruskaebuses ega selle kahes täienduses riigi õigusabi 3 taotlust põhjendanud, siis tuginedes HKMS § 2 lg-le 4 ning vaidluse menetlusetappi arvestades, leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
60. jaanuari
61. a määruse vaidlustamiseks ja enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel.
62. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtus või halduskohtule kaebuse esitamiseks, siis tuleb vastav riigi õigusabi saamise taotlus esitada Tartu Halduskohtule. Praeguses menetlusetapis ei saa ringkonnakohus lahendada kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks enda esindamiseks esimese astme kohtus.
63. Ringkonnakohus leiab, et X.X. taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja esitas vaidlustatava halduskohtu
64. jaanuari
65. a määruse peale põhjaliku ja täiendatud määruskaebuse, milles toob välja oma seisukohad. Kaebaja ei ole kohtumenetlustes osalejana kogenematu ning on varasemalt erinevatele kohtuastmetele kaebusi ja taotlusi esitanud ning suutnud end arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline iseseisvalt kohtule selgitama vaidlusega seotud asjaolusid. Kaebaja suutis esitada halduskohtule arusaadava kaebuse. Samuti ei ole X.X. riigi õigusabi taotluses ringkonnakohtule esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et ta ei ole edaspidi enam kohtumenetluses võimeline oma õigusi kaitsma. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et praeguses menetlusetapis ei ole vajalik kaebajale riigi õigusabi määrata, kuna ta suudab iseseisvalt end kohtus esindada ja oma õigusi kaitsta.
66. Seega ei ole X.X.le riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning kaebaja määruskaebuses sisalduv riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus lisab, et haldusasja toimikus olevate tõendite alusel on vaidluse asjaolud ning kaebaja seisukohad kohtule arusaadavad ning kohus lahendab kaebaja määruskaebuse kirjalikus menetluses. Kuna ringkonnakohus ei korralda kohtuistungit, puudub samuti vajadus määrata kaebajale esindaja, kes teda kohtuistungil esindaks.
67. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus X.X. määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4