Obsah (5)

§ 175§ 121§ 120§ 249§ 43

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2697 Haldusasi X.X-i kaebus Tallinna Vangla

§ 175

lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga, et poleks võimalik isikut identifitseerida. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (

§ 121lg 4, § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.09.2024 X.X-i (edaspidi ka kaebaja) kaebus kohustada Tallinna Vanglat talle vanglasse saadetud kaustikut kätte andma. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat talle kaustikut kätte andma.
2. Tallinna Halduskohus tegi 27.09.2024 asjaolude selgitamiseks Tallinna Vanglale kohtunõude. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 03.10.
4. Kaebaja tegi kohtumenetluse käigus Tallinna Vanglale 30.09.2024 pöördumise, millega nõudis kaustiku kättesaamist, sest samal päeval oli Tallinna Vangla teinud keelatud asjade akti, millega sisuliselt keelduti kaustikut kätte andmast.
5. Kaebaja esitas vastuväite Tallinna Vangla vastusele ja täpsustuse esialgse õiguskaitse taotlusele. X.X-i põhjendused esialgse õiguskaitse taotlusele on kokkuvõtvalt järgmised.
6. Kaebaja vajab kaustikut õppetöös osalemiseks. Kaustik tuleb kohe kätte anda, sest õppetöö käib. Kaustikut pole võimalik tagantjärgi täita. Kaustiku saatmise luba taotles kõigepealt kaebaja ema, E.P, kellel seda saata ei lubatud. Tema saatis selle ikkagi, kuna vajadus selle järele on kiireloomuline ega kannata oodata. Kui kohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse, on see kohe vanglas võtta ja vähendab pöördumatut kahju. Vastutaja väidab, et kaustik on keelatud ese. See on vale väide. Tallinna Vangla enda viitest nähtub, et on luba kaustik osta poest. Vastutaja esitab valeväiteid, et vaide menetlust ei toimu. On näha, et kaustikut ümbriku avamisel ei antud ja kaebaja esitas samal päeval kell 15:22 vaide toimingu kohta nõudes kaustiku tagastamist. Ühtlasi sätestab vangistusseaduse (VangS) § 28 1 lg 3, et lubatud on saada asju, mis ei ole justiitsministri poolt 30.11.2000 vastu võetud määruses nr. 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi ka VSkE) märgitud. Tallinna Vangla põhjendused esialgse õiguskaitse taotlusele on kokkuvõtvalt järgmised.
7. Tallinna Vangla 27.09.2024 ja 30.09.2024 ettekannetest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et X.X-i nimele väljaspoolt vanglat saabunud postisaadetisest on 30.09.2024 ära võetud kaustik. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi „Delta“ andmetest nähtuvavalt ei ole X.X kaustiku ära võtmisega seonduvalt Tallinna Vanglale ühtegi vaiet esitanud. Ainus kaustikuga seonduv pöördumine on 30.09.2024 nr-ga 5-8/24/19851-1 registreeritud X.X-i taotlus, milles kinnipeetav nõuab ära võetud kaustiku tagastamist - Tallinna Vangla ei ole taotlusele veel vastanud. X.X on Tallinna Vanglas kinnipeetava staatuses. Kinnipeetavatele paki ja kirjaga saada lubatud esemed on sätestatud VSkE § 74 1 lg-tes 1 ja
8. Eelnimetatud sätted ei anna kinnipeetavale õigust saada paki või kirjaga kaustikut. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmete kohaselt omandab X.X vanglas põhiharidust Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi
9. klassis. Tallinna Vangla hariduskorraldajalt laekunud teabe kohaselt on õppevahendid õppivatele kinnipeetavatele tasuta. Küll aga ei saa kinnipeetavad ise valida, milliseid vihikuid nad täpselt soovivad. Õppevahendite vajadust hindab ja vajalikud õppevahendid valib välja kool ning need tellib hariduskorraldaja. Täiskirjutatud vihiku või tühjakssaanud pastaka asemel väljastatakse kinnipeetavale vajadusel uus. VangS § 48 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetavatel vanglas tagatud ka sisseostude tegemise võimalus. Vanglate e-poe hinnakirjast nähtuvalt on kinnipeetavatel võimalik enda rahaliste vahendite arvelt soetada mõni järgmistest kaustikutest (ostulimiit kolm tükki) — jooneline kaustik (48 lehte, 23 joont, Birds) hinnaga 84 senti, ruuduline kaustik (48 lehte, Nature) hinnaga 84 senti, ruuduline A4 kaustik (48 lehte) hinnaga 2,69 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (

§ 120lg 1 p 8).

Kaebuse tagastamise alused on sätestatud

§ 121lg 1 ja 2.

Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (

§ 120

lg 2).

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on 2 vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tallinna Vangla vastusest selgub, et kaebaja pole vaiet esitanud vaid kaebaja on esitanud taotluse, mida Tallinna Vangla veel lahendanud ei ole. Isegi kui hinnata, et kaebaja on siiski 30.09.2024 esitanud vaide, sest kaustikut talle kätte ei antud, ei ole vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaeg tänaseks veel möödas. VangS § 1 1 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kokkuvõtvalt on kaebus esitatud ennatlikult ja tuleb tagastada, sest läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. 8. Kaebaja on koos kaebusega esitanud ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse eesmärgiks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus, kindlustades vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus muu hulgas andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.06.2006 otsuse nr. 3-3-1-54-06 p 12). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (RKHK 02.03.2006 määrus nr. 3-3-1-3-06 p 8). Kohus on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebuse esitamisele eelnev kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Samas sätestab

§ 249

lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal, kuid sellisel juhul saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist haldusorganile. Isegi kui hinnata, et kaebaja esitas haldusorganile 30.09.2024 vaide, on käesolev kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitatud 27.09.

1. Samas lähtuvalt menetlusökonoomia põhimõttest ja kaebaja õiguste paremast kaitsest, hindab kohus, kas võib siiski esineda olukord, kus esialgset õiguskaitset rakendamata võib kaebaja õiguste kaitse hilisema kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
2. Nagu eelnevalt märgitud, on esialgse õiguskaitse eesmärgiks ära hoida olukord, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebuse esitajale enam tulemuslik, ehk kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks. Riigikohtu halduskolleegium on oma kohtumääruse nr 3-21-2241 p 15 selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (

§ 249lg 1 esimene lause).

Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed ehk esineb reaalne kahjulik tagajärg kaebajale, mida tuleb kiiresti tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid/kahjulikke tagajärgi ei kaasne, on tegu esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega (Tartu Ringkonnakohtu 23.12.2023 otsuse nr. 3-23-2409 p 9). Kaebaja toob välja, et talle on kaustikut vaja õppetöös ja hiljem kaustikut täita võimalik ei ole. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kõigepealt on Tallinna Vangla välja toonud, et õppevahendid õppivatele kinnipeetavatele tasuta ja vajalikud õppevahendid õppivatele kinnipeetavatele vajadusel antakse. Õppevahendite vajadust hindab ja vajalikud õppevahendid valib välja kool ning need tellib hariduskorraldaja. Täiskirjutatud vihiku või tühjakssaanud pastaka asemel väljastatakse kinnipeetavale vajadusel uus. Lisaks on kaebajal võimalik vihikuid soetada ka vangla e- poest. Näiteks on kinnipeetava vabakasutuskontol vabu vahendeid käesoleva määruse tegemise seisuga 15 eurot, mille eest on võimalik vihik soetada. Konkreetse kaustiku 3 puudumine ei takista kaebajal õppetöös osalemast. Kaebajal on võimalik soovi korral hiljem kui kaustikut puudutav vaidlus kaebajale positiivselt laheneb, kaustikusse vahepeal teise vihikusse kirjutatu ümber kirjutada. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine olukorda, kus kaebaja õiguste kaitse võib hiljem osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu jätab kohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. 10. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43lg 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. Kohus asendab

§ 175

lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga, et poleks võimalik isikut identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 4