← Eesti

2-24-9500/11

Obsah (8)§ 29§ 23§ 28§ 22§ 108§ 30§ 150§ 65

2-24-9500 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 14. oktoober 2024. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-9500 Tsiviilasi Roseni Restoran OÜ (likv

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Roseni Restoran OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks Roseni 11, Roseni 9, Roseni 9a ja Roseni 13 kinnistutel olevate ruumide üürimine ning nimetatud ruumides restorani ja baari opereerimine, sh toitlustusteenuse ja alkoholi jaemüügi korraldamine. Käesolevaks hetkeks on tekkinud olukord, kus võlgnikul puuduvad igasugused varad, kuid ettevõttel on kohustusi kokku summas 387 841,07 eurot. Seega on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik palub võtta pankrotiavaldus menetlusse ning nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur. 27.06.2024. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 2.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

  1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 390 717,18 eurot, vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt
  2. aasta alguses, mil üürileandja AS-ga Landeste lõpetati üürileping Mere pst 6e üüripinna kasutamiseks ja üürileandja teostas üürileandja pandiõigust võlgniku, kui üürniku varade suhtes, mille järgselt võlgnikul igasugune vara puudus.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustikust tulenevalt on võlgniku juhatusel lojaalsuskohustus, hoolsuskohustus, raamatupidamise korraldamise kohustus ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolud, mis viitaksid, et juhatuse liikmed võiksid alla rikkunud oma lojaalsuskohustust. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

4. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Selgeid vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi ajutise haldur ei ole tuvastanud. 2 5. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 6.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 7.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 8. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 400 eurot (lisandub käibemaks 308 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 150

lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katteks 1 708 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Kristo Tederi kasuks. Võlgniku osanik on nõustunud osaliselt tasuma ajutise halduri tasu. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab võlgnikult ning võlgniku osanikult TsMS § 146 lg 1 p 2 ja

§ 150lg 4 alusel solidaarselt võlgnikuga ajutise halduri kasuks välja 902,80 eurot. Pank

S § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 9. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 3 ja

§ 65

sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2024 820 eurot, millest 1/5 on 164,00 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 140,00 eurot. Ajutine haldur palub riigi vahenditest välja mõista 805,20 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 10. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Õiguslahendused OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.