← Eesti

3-24-2407/5

Obsah (10)§ 120§ 2§ 37§ 121§ 43§ 124§ 152§ 47§ 71§ 62

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2407 Määruse kuupäev 16. september 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas Tartu Vanglale
  2. ja
  3. a mitmeid taotlusi temalt
  4. a ära võetud piltide ja kollaažide tagastamiseks. Tartu Vangla jättis
  5. juuli
  6. a vastustega nr 6-24/3933-3 ja 6-24/4434-2 kaebaja taotlused rahuldamata. Kaebaja esitas seoses eelnimetatud vastustega ning temalt
  7. a ära võetud piltide ja kollaažidega vanglale
  8. augustil 2023 avalduse, mis sisaldas vaiet ja kahju hüvitamise taotlust. Tartu Vangla jättis
  9. oktoobri
  10. a vaideotsusega nr 1-11/165-3 kaebaja vaide rahuldamata ja
  11. oktoobri
  12. a otsusega nr 1-13/169-2 tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 3-24-2407
  13. Kaebaja esitas Tartu Vanglale
  14. juulil 2023 taotluse, milles palus talle tagastada
  15. a juulis ära võetud pildid. Tartu Vangla jättis
  16. augusti
  17. a vastusega nr 6-24/2742-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas
  18. septembril 2023 eelnimetatud vastuse peale vaide, mille vangla jättis
  19. veebruari
  20. a vaideotsusega nr 1-11/24/215-2 rahuldamata.
  21. Kaebaja esitas
  22. jaanuaril ja
  23. märtsil 2024 Tartu Vanglale taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses temalt
  24. a ära võetud piltide ja kollaažidega. Tartu Vangla jättis
  25. märtsi
  26. a otsusega nr 1-13/24/16-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  27. Kaebaja esitas
  28. mail 2024 Tartu Vanglale taotluse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt
  29. ja
  30. a ära võetud kollaažide ja piltidega. Kaebaja nõuab esemete tagastamist ning talle tekitatud kannatuste eest rahalise hüvitise maksmist. Tartu Vangla jättis
  31. juuli
  32. a otsusega nr 1-13/24/362-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Kaebaja on esitanud seoses
  33. ja
  34. a piltide ja kollaažide äravõtmisega vanglale ka varasemalt kahju hüvitamise taotlusi, mille vangla on sisuliselt lahendanud
  35. oktoobri
  36. a otsusega nr 1-13/169-2 ja
  37. märtsi
  38. a otsusega nr 1-13/24/16-2, jättes kaebaja taotlused rahuldamata. Uue samasisulise taotluse esitamisega ei saa algatada uuesti uut samasisulist menetlust, mille kohta vangla on juba otsuse teinud. Kaebaja ei ole tuginenud menetluse uuendamise alustele ega taotlenud menetluse uuendamist. Ka vanglale ei nähtu asjaolusid, mis võiksid tingida menetluse uuendamise.
  39. Kaebaja esitas
  40. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat tagastama talle kõik pildid, teha kindlaks, et vangla võttis temalt pildid ja kollaažid ära õigusvastaselt ning kohustada vanglat hüvitama talle mittevaraline kahju. Vangla on põhjustanud kaebajale vaimseid ja hingelisi häireid. Kaebaja kirjeldab erinevaid pilte ja kollaaže, mis on kaebaja hinnangul sõjavastased ning mitte sõda toetavad, nagu väidab vangla. Kaebaja viitab
  41. ja
  42. a vanglas toimunud sündmustele ning nimetab vanglale
  43. a mais ja juulis esitatud avaldusi, mis palub vanglalt välja nõuda. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
  44. Tartu Halduskohus palus
  45. augusti
  46. a kohtunõudega Tartu Vanglal esitada kohtule kaebaja avaldused ja vangla vastused seoses kaebajalt piltide ja kollaažide äravõtmisega.
  47. Tartu Vangla esitas
  48. septembril 2024 kohtule vastusena kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab

§ 37lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist tagastada talle 2022.

ja 2023. a ära võetud pildid ja kollaažid ning

§ 37

lg 2 p 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses eelnimetatud esemete äravõtmisega. Kuivõrd kaebaja viitab kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses talle vaimsete ja hingeliste üleelamiste ning kannatuste põhjustamisele, siis saab kohus aru, et kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust. Kohustamis- ja hüvitamisnõude raames hindab kohus ka Tartu Vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisvalt

§ 37

lg 2 p-s 6 sätestatud tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 9.

§ 121

lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning 2 3-24-2407 varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohtu hinnangul kuulub Juri Kolesnikovi kaebus eelnimetatud alusel tagastamisele osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt

  1. a ära võetud piltide ja kollaažidega. 9.
  2. Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad osaliselt haldusasjas nr 3-24-1046 esitatuga. Kaebaja esitas
  3. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-1046 kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses temalt
  4. a ära võetud piltide ja kollaažidega. Kohus on eelnimetatud haldusasjas teinud
  5. aprillil 2024 Tartu Vanglale kohtunõude ning vangla esitas kohtule
  6. aprillil 2024 muuhulgas Tartu Vangla
  7. märtsi
  8. a otsuse nr 1-13/24/16-2 eelkirjeldatud
  9. a piltide ja kollaažide osas kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Seega nõuab kaebaja haldusasjas nr 324-1046 sarnaselt käesoleva haldusasjaga Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt
  10. a ära võetud piltide ja kollaažidega. Kohus võttis
  11. septembri
  12. a määrusega Juri Kolesnikovi kaebuse haldusasjas nr 3-24-1046 menetlusse. Käesolevas asjas esitatud hilisem kaebus on seega selles osas korduv. 9.
  13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121

lg 1 p 3 alusel Juri Kolesnikovi kaebuse osas, milles ta nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt 2023. a ära võetud piltide ja kollaažidega. Kaebajal on võimalik selles osas oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-24-1046 menetluse raames. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Ülejäänud osas tuleb kohtu hinnangul haldusasja menetlus lõpetada.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg 3 kohaselt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 10.1.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. 10.

  1. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse kohustamisnõude osas Tartu Vangla
  2. oktoobri
  3. a vaideotsusega nr 1-11/165-3 ja
  4. veebruari
  5. a vaideotsusega nr 1-11/24/215-
  6. Osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt
  7. a ära võetud piltide ja kollaažidega, on ta kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud
  8. oktoobri
  9. a otsusega nr 1-13/169-
  10. Kuigi ta on selles osas mittevaralise kahju hüvitamist nõudnud vanglalt ka
  11. mai
  12. a taotluses, siis jättis vangla tema kahjunõude
  13. juuli
  14. a otsusega nr 1-13/24/362-2 õiguspäraselt läbi vaatamata. Vangla märgib õigesti, et on kaebaja
  15. augusti
  16. a samasisulise kahju hüvitamise taotluse juba varasemalt
  17. oktoobri
  18. a otsusega nr 1-13/169-2 lahendanud. Kaebaja nõuab mõlemas kahjunõudes vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt
  19. a ära võetud piltide ja kollaažidega ega ole hilisemas kahjunõudes toonud välja asjaolusid, mis 3 3-24-2407 võiksid tingida nt haldusmenetluse uuendamise. Uue samasisulise taotlusega ei saa algatada uut sisulist menetlust. 10.
  20. Kohtul puudub täpne teave selle kohta, millal kaebaja Tartu Vangla
  21. oktoobri
  22. a vaideotsuse nr 1-11/165-3,
  23. veebruari
  24. a vaideotsuse nr 1-11/24/215-2 ja
  25. oktoobri
  26. a otsuse nr 1-13/169-2 kätte sai, kuid arvestades, et kõige hilisem otsus on tehtud ligikaudu pool aastat enne praeguse kaebuse esitamist, on selge, et kaebaja on ületanud 30-päevast kaebetähtaega. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et kaebaja viitab ise Tartu Vangla
  27. oktoobri
  28. a vaideotsusele nr 1-11/165-3 ja
  29. oktoobri
  30. a otsusele nr 1-13/169-2 juba
  31. novembril 2023 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-23-2524 esitatud kaebuses ja vangla
  32. veebruari
  33. a vaideotsusele nr 1-11/24/215-2 kohtule
  34. märtsil 2024 haldusasjas nr 3-24-656 esitatud kaebuses. 10.4.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. jaanuari
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
  3. juuni
  4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
  5. mai
  6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). 10.
  7. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuivõrd kaebaja on kaebetähtaega oluliselt ületanud ning asjaolusid arvestades ei saa käesoleval juhul esineda mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Ka kohtupraktikas on leitud, et sellisel juhul ei ole otstarbekas teha kaebajale ettepanekut kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks (Tartu Ringkonnakohtu
  8. aprilli
  9. a määrus asjas nr 3-24-188, p-d 6-7; Tartu Ringkonnakohtu
  10. novembri
  11. a määrus asjas nr 3-22-2185, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu
  12. veebruari
  13. a määrus asjas nr 3-21-2053, p 12). Kaebaja on mitmetes varasemates kohtuasjades kirjeldanud vangla õigusvastast tegevust seoses temalt
  14. ja
  15. a ära võetud piltide ja kollaažidega ning nõudnud esemete tagastamist ja kahju hüvitamist (haldusasjad nr 3-22-2548, 3-23-1989, 3-23-2524, 3-24-656 ja 3-24-1046). Seega on kaebaja olnud võimeline juba varasemalt käesoleva vaidluse esemega seonduvalt kohtusse pöörduma. Asjaolu, et kõik tema kaebused ei ole olnud sisuliselt menetletavad, ei õigusta praegu kaebetähtaja ennistamist. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu
  16. septembri
  17. a määrus asjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi
  18. oktoobri
  19. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgmisel ning tal ei esinenud tegelikke takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks. 10.
  20. Kohus lõpetab

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab temalt

  1. ja
  2. a ära võetud piltide ja kollaažide tagastamist ning seoses temalt
  3. a ära võetud piltide ja kollaažidega mittevaralise kahju hüvitamist. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 4 3-24-2407

  1. Kohus märgib täiendavalt, et Tartu Vangla
  2. märtsi
  3. a otsusest nr 1-13/24/16-2 nähtuvalt ei ole kaebajalt
  4. a ära võetud pildid ja kollaažid ka säilinud, mistõttu nende kaebajale tagastamine ei ole niikuinii enam võimalik. Tartu Halduskohus on kaebajale eeltoodut selgitanud juba
  5. juuni
  6. a määruses asjas nr 3-24-
  8. Kuna kohus tagastab osaliselt Juri Kolesnikovi kaebuse ja lõpetab ülejäänud osas haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
  9. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 13.
  10. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2246, 3-24-2072, 3-24-2001, 3-24-1885, 3-24-1832, 3-24-1754 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (

§ 2lg-d 4 ja 5).

13.

  1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Juri Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
  2. Kohus võtab

§ 62

lg 2 alusel asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-656 juurest Juri Kolesnikovi

  1. septembri
  2. a vaide ja Tartu Vangla
  3. veebruari
  4. a vaideotsuse nr 1-11/24/215-2, kuivõrd tegemist on asja õigeks lahendamiseks vajalike dokumentidega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.