KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-22

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X esitas Tallinna Halduskohtule 06.08.2024 kaebuse, milles palus keelata Saku vallal väljastada raieluba Üksnurme külaplats-mänguväljaku ehitusalale (Talve tee L1 maaüksus, katastritunnus 71801:001:2136) või alternatiivselt keelata raietegevus Talve tee 61 kinnistule lähemal kui 25 m ning kohustada Saku valda kaasama Talve tee 61 kinnistu elanikud (sh kaebaja) raieloa andmise menetlusse. Olemasolev kõrghaljastus on müra vähendav puhver, mistõttu oleks raiete mõju kaebajale intensiivne, rikkudes tema õigust tervise ja heaolu kaitsele, kuna ehitusprojekt ei näe ette leevendusmeetmeid (mürahekk). Kaebajal on selle metsatukaga
2. aastast oluline side keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 tähenduses. Samuti on kaebaja eesmärk takistada kohaliku omavalitsuse hoolimatut loodusressursside (sh 45-aastase põlispuistu) hävitamist Talve tee 61 läheduses. Kaebaja palus ka esialgse õiguskaitse korras peatada igasugune raietegevus ja lõpetada kõik raielubade menetlused. 3-24-2281
3. Saku vald selgitas 21.08.2024 vastuses, et X.X-i ja temaga seotud CoDe-Invest OÜ kaebuste alusel on Talve tee L1 kinnistuga seonduvat raietegevust varem arutatud haldusasjade nr 3-22-1693 ja nr 3-24-513 raames (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2023 määrus nr 3-22-1693, p 10; 17.06.2024 määrus nr 3-24-513). Vastustaja kinnitab, et Talve tee L1 kinnistul ei toimu praegu raietegevust ja raielube ei ole väljastatud (sh ei ole Keskkonnametile esitatud metsateatist). Kui kavandatav raietegevus võib puudutada kaebaja huve, siis teavitab vastustaja teda võimalikust raieloa menetlusest. Kaebus on korduv ja seega lubamatu (

§ 43lg 1).

3. Tallinna Halduskohus tagastas 02.09.2024 määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna kaebus haldusasjas nr 3-24-513 tagastati, ei ole sama nõudega uuesti kohtusse pöördumine takistatud (

§ 43lg 2).

Samas tuleb kaebus tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2024 määrus nr 3-24-513, p 8). Praeguses asjas ei ole põhjust asuda keelamiskaebuse lubatavuse osas varasemast erinevale seisukohale (sh mõlema alternatiivse keelamisnõude puhul). Pole alust arvata, et vastustaja teeks toimingu, mis rikub kaebaja õigusi ja mille vastu kaebaja ei saaks ennast vajaduse korral kaitsta raieluba vaidlustades. Kaebusega ei saa kaitsta avalikke huve, sh looduslikku linnustikku (

§ 44lg 1).

Kaebaja väited, et raie võib mõjutada tema õigust või heaolu, on ümber lükatud haldusasjas nr 3-22-1693 tehtud Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 otsusega (p-d 17–18). Kui kavandatava mänguväljaku alal peaks tehtama raiet, mille jaoks tuleb taotleda raieluba Saku Vallavolikogu 08.11.2007 määruse nr 11 „Raieloa andmise tingimused ja kord“ alusel ning selline raie kahjustab kaebaja õigusi, on tal võimalik raieluba vaidlustada. Kaebaja saab oma õigusi seoses mänguväljaku rajamisega jätkuvalt kaitsta haldusasja nr 3-22-1693 raames, mis on ringkonnakohtu menetluses. Kaebaja ei saa esitada kohustamisnõuet enda kaasamiseks võimalikku haldusmenetlusse, mis puudutab raietegevust. Haldusmenetlusse kaasamine on menetlustoiming, mida saab üldjuhul vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga (vt

§ 45lg 3).

Kaebaja saab väljendada vallale oma huvi olla raieloa menetlusse kaasatud ja vald peab kaasamise otsustama haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 alusel. Kohustamisnõue on seega ennatlik. Kaebaja ei saa kaitsta ka teiste isikute õigusi ega nõuda nende kaasamist haldusmenetlusse (

§ 44lg 1).

Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest kuigi võimalikku raiet ei saaks tagasi pöörata, ei ole alust arvata, et kaebusel oleks eduväljavaateid. Raie ei rikuks kaebaja õigusi.

1. X.X palub 19.09.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 02.09.2024 määrus ja ühtlasi kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja eesmärk on vältida või piirata kontrollimatut raietegevust Talve tee L1 kinnistul, sh raielubade andmist Lars Laj Eesti OÜ-le, kellele see oleks esimeseks eeltööks enne riigihanke nr 277155 raames sõlmitud hankelepingu alusel külaplatsi rajamist. Alal võeti juba
2. aastal maha mõned põlispuud ning lagedaks raiutud alal on tekkinud tuulekoridorid ja tuulepöörised. Talve tee 61 elanikud (sh kaebaja) tuleb kaasata raieloa menetlusse, sest kontrollimatu raietegevusega hävitatakse naaberkinnistu omanikele oluline puukooslus ja linnustik (sh rikutakse nende tervise ja heaolu jaoks oluline taasteala). Olemasolev kõrghaljastus toimib mürapuhvrina, kuid ehitusprojektis ei ole nähtud ette leevendusmeetmeid. Kaebaja on pakkunud välja 2 m kõrguse ja 67 m pika müratõkkeheki rajamise. Raietegevuse järel ei ole kaebaja õiguste tõhus kaitse enam võimalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121lg 4), määruskaebus on tähtaegne 2

§ 204

lg 1) ning vastab piisaval määral

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega, et praegusel juhul ei ole täidetud

§ 45

lg-s 1 sätestatud keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumise ega

§ 45

lg-s 3 sätestatud menetlustoimingu eraldiseisva vaidlustamise tingimused, mistõttu tuli kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

7. Keelamiskaebusega (

§ 37

lg 2 p 3) halduskohtusse pöördumiseks peavad olema täidetud kolm

§ 45lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud eeldust.

See tähendab, et peab olema põhjust arvata: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi; 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, p 11; 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12). Isegi kui Talve tee L1 maaüksusele külaplats-mänguväljaku rajamiseks on tarvis eemaldada vähemalt 3 m kõrgusega ja üle 8 cm läbimõõduga (väiksema läbimõõdu puhul ei ole tegemist raiega – vt metsaseaduse (MS) § 28 lg 1 1) puid või põõsaid, ei toimuks selline raie metsateatise alusel, vaid vastavalt Saku Vallavolikogu 08.11.2007 määrusele nr 11 (vt § 1 lg-d 1 ja 6). Talve tee L1 (kogupindala 9648 m 2) sihtotstarve on 80% transpordimaa ja 20% üldkasutatav maa ning kuigi see sisaldab metsamaa kõlvikut (pindala 2575 m2), on tegemist pargi või haljasalaga (vt maakatastriseaduse § 181 lg 12 p 2), mida ei käsitata MS § 3 lg 3 kohaselt metsamaana ja seega metsaseadust ei kohaldata (vt MS § 4 lg 1). Isegi kui tegemist oleks metsamaaga, ei kohaldataks selle suhtes metsaseadust, sest tegemist on 0,5 hektarist väiksema lahustükiga (vt MS § 4 lg 2 p 1 ja lg 3). Seega ei ole metsateatiste registreerimise keelamist puudutav kohtupraktika (nt Riigikohtu 31.01.2024 määrus nr 3-221389, p 15) praegusel juhul asjakohane. Lisaks on alates 01.07.2024 nähtud MS § 41 lg-s 13 ette, et raiega tohib alustada pärast 10 päeva möödumist metsateatise registreerimisest, mis jätaks puudutatud isikule võimaluse raieluba vajaduse korral vaidlustada. Kui Saku vald peaks väljastama Talve tee L1 maaüksuse suhtes raieloa, on kaebajal võimalik see vaidlustada, kui see rikub tema õigusi. Pole alust arvata, et kaebaja ei saaks raieloa andmisest viivitamata teada, arvestades mh, et tegemist on tema elukohast üle tänava paikneva alaga. Kuna kaebajal oleks tõhus võimalus kaitsta oma õigusi raieloa vaidlustamisel, siis ei ole vaja täiendavalt analüüsida, kas võimalik raietegevus saaks üldse rikkuda kaebaja õigusi. 8. Halduskohus märkis õigesti, et kuna haldusmenetlusse kaasamine on menetlustoiming, siis peavad kaasamiseks kohustamise nõudega kohtusse pöördumiseks olema täidetud

§ 45lg-s 3 sätestatud tingimused.

Võimalik kaasamata jätmine ei saaks rikkuda kaebaja õigusi menetluse lõpptulemusena antavast haldusaktist sõltumata. Isegi kui raieluba puudutab kaebaja õigusi ning ta jäetakse haldusmenetlusse kaasamata, ei tingi see vältimatult tema õigusi rikkuva haldusakti andmist, vaid kaebaja õiguste tegelikku rikkumist saaks hinnata üksnes tagantjärele. Ka juhul, kui lähtuda vaid menetluslike õiguste rikkumisest, peaks ennetava kohustamisnõude esitamiseks olema alust arvata, et haldusorgan ei kavatse kaebajat menetlusse kaasata. Siinsel juhul ei ole Saku vald väitnud, et ta jätaks kaebaja haldusmenetlusse kaasamata, kui kavandatav raietegevus võib puudutada kaebaja õigusi (HMS § 11 lg 1 p 3). 9. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja vastustaja kinnitusel ei ole käimas ühtegi raielubade menetlust, siis on halduskohus jätnud ka esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult rahuldamata, sest kaebajal ei esine

§ 249lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadust. 3