← Eesti

2-24-122842/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 101lg 7)).

  1. Punktides 2 ja 3 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 101

lg 5; kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, kui perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ei ole ettenähtud teisiti. 5. Määrata kindlaks punktis 2 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused -

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale I 2-24-122842 makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot;

§ 101lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause).

6. Määrata kindlaks punktis 3 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused -

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale II makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot;

§ 101

lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause) ning vähendada saadud summat 15% võrra (

§ 101lg 7).

  1. Rahuldada hagejate taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks osaliselt.
  2. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja A. V. on kohustatud maksma igakuise elatise iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4) hiljemalt 10.

kuupäevaks.

  1. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  2. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. endi kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
  4. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 01.09.2024 kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hagejate märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
  5. Hagejad palusid mõista kostjalt välja elatise alates nõude esitamisest. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmise algushetkeks saab pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse 2 2-24-122842 esitamise hetke, milleks on 13.06.2024 (vt ka Kõve, V. jt, TsMS III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 265).
  6. Alates 01.04.2024 on

§ 101alusel arvutatud elatis hageja I osas 287,72 eurot.

Eelnimetatud summa arvutamisel on arvestatud ühe elatise vähendamise alusega lapsetoetusega (

§ 101lg 5).

Hageja II elatise suurus alates 01.04.2024 on 244,56 eurot ning nimetatud summa arvutamisel on arvestatud

§ 101

lg 5 ja 7 sätestatud elatise vähendamise alusega, kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Elatisemäär muutub iga aasta

  1. aprillil (esimest korda
  2. aprillil
  3. aastal), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seadus § 17 lg 3) suuruse muutumisest. Kohus määrab kindlaks elatise suuruse arvutamise alused.

  1. Hagejad palusid kohustada kostjat tasuma igakuise elatise hagejate arvelduskontole iga kuu
  2. kuupäevaks. Viidatud taotlus on käsitletav kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena vastavalt TsMS § 445 lg-le
  3. Kohus rahuldab taotluse osaliselt, kuivõrd hagejate soov maksta elatist lapse pangakontole ei ole põhjendatud. Riigikohus on 16.01.2013 määruses asjas 3-2-1-159-12 selgitatud, et põhjendatud on määrata elatise maksmise viis kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema pangakontole. Kuna hagejad alaealistena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine nende seadusliku esindaja pangakontole. Kohtule ei ole teada hagejate seadusliku esindaja pangakonto number, mistõttu kohus ei määra, millisele kontole tuleb elatis maksta. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt kostja on kohustatud maksma igakuise elatise iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4) hiljemalt 10.

kuupäevaks.

  1. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
  2. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
  3. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte 3 2-24-122842 nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
  4. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
  5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
  6. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
  7. detsembri
  8. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.