Obsah (11)

§ 139§ 375§ 170§ 168§ 663§ 667§ 371§ 173§ 696§ 372§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-12769 Kohtu

) § 477 lg 1, § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10).

1. Kohtule esitatud avaldusega soovitakse algatada eeltõendamismenetlus ja saada selle käigus Meta Platforms Ireland Limited postituse kommenteerimise alale kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldavat teavet. Kokku soovib avaldaja saada teavet 62 kommentaari kohta, mille on kirjutanud erinevate nimede või varjunimedega isikud. Kuna avaldaja on taotlenud kommentaare kirjutanud 62 isiku tuvastamist, siis on tegemist 62 iseseisva nõudega eeltõendamismenetluse algatamiseks ning igalt nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv 70 eurot. Avaldaja on kohtule esitatud avalduselt tasunud riigilõivu 70 eurot.
2. Antud juhul on iga kommentaari autor potentsiaalselt eraldi isik, kelle tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldaja eeltõendamismenetluses koguda taotleb.

§ 139

lg 2 ning RLS § 3 ja § 59 lg 17 mõttes tuleb käesoleval juhul üheks lõivustatud toiminguks lugeda eeltõendamismenetluse raames ühe isiku (kommentaari autori) suhtes eeltõendamismenetluse läbiviimist ehk andmete väljanõudmist puudutatud isikult ja nende edastamist avaldajale. 8. Tulenevalt

eeltõendamismenetluse regulatsioonist ja Riigikohtu selgitustest kohtuasjas nr 2-21-5736 ei ole eeltõendamismenetlus lihtsalt formaalne andmete väljanõudmise menetlus. Kohtu kohustuseks on tagada vastaspoole kaitse sõltumata sellest, kas vastaspool on kohtule juba teada. Tõendite kogumisel tuleb asjaomased tõendid enne nende muudele menetlusosalistele kättesaadavaks tegemist edastada tulevasele vastaspoolele või isikule, kelle isikuandmeid tõend sisaldab, ja anda talle võimalus esitada enda seisukoht tõendite kogumise, avaldamise ja eeltõendamismenetluse lubatavuse suhtes, esitada vastuväiteid tema isikuandmete avaldamise kohta ja vaidlustada tema vastuväidete kohta tehtud kohtumäärust. Seega on iga kommentaari autori tuvastamine sisuline menetlus. Kohtul oleks sel põhjendusel võimalik

§ 375

lg 1 alusel ka avaldaja nõuded eraldada iseseisvateks menetlusteks ja nõuda igas asjas eraldi riigilõivu tasumist. 2 2-24-12769 9.

§ 170

lg 3 sätestab, et eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel. See tähendab seda, et kui avaldaja identifitseerib eeltõendamismenetluses kommentaari autori ning esitab tema vastu isiklike õiguste rikkumisest tuleneva nõude (hagi), siis võetakse mh arvesse ka eeltõendamismenetluses tasutud riigilõivu. Ka sellest sättest tuleneb kaudselt, et iga isiku identifitseerimiseks algatatav eeltõendamismenetlus on iseseisev nõue (menetlustoiming), mis nõuab eraldi riigilõivu tasumist. Avaldaja tõlgendusest lähtudes tuleks 62 isiku suhtes eeltõendamismenetluse läbiviimisel riigilõiv 70 eurot jagada tulevaste menetluste vahel 62-ga. Ei ole loogiline ega kooskõlas seaduse mõttega, et riigilõivu osas sõltuks selle kulu suurus järgmistes menetlustes sellest, kas avaldaja taotles ühes avalduses ühe või kuuekümne kahe isiku osas eeltõendamismenetluse läbiviimist. 10. Avaldaja on 20.09.2024 teatanud, et ei soovi eeltõendamisemenetluse läbiviimist vaid ühe kommentaari autori tuvastamiseks ning juhul, kui kohus peaks leidma, et avaldaja vastuväide ei kuulu rahuldamisele, palub avaldaja, et kohus jätaks avalduse menetlusse võtmata. Seega jätab kohus avaldaja avalduse tervikuna menetlusse võtmata. 11. Kooskõlas

§ 168lg-ga 1 jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks.
2. Avaldaja on esitanud taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Sellise taotluse läbivaatamise eest tuleb RLS § 59 lg 17 kohaselt tasuda riigilõivu 70 eurot. Avaldaja on selle summa tasunud. Eeltõendamismenetlus ei ole hagiasi ega hagita asi, vaid eraldi menetluse liik. Seadusandja on ette näinud, et sellise menetluse alustamise taotluse läbivaatamise riigilõiv on 70 eurot. Seejuures ei ole ette nähtud, et riigilõivu tuleks tasuda eraldi iga asjaolu eest. Kohtupraktika kohaselt tuleb eeltõendamismenetluse taotluselt tasuda riigilõivu 70 eurot sõltumata taotluses esitatud nõuete kogusest või ulatusest. Maakohus ei ole asja lahendamisel arvestanud Tartu Ringkonnakohtu praktikaga asjas nr 2-21-
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning saata asi maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 16. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest põhjendusel, et avalduselt ei ole tasutud piisavas määras riigilõivu (

§ 371lg 1 p 10).

1. Maakohtu hinnangul on iga kommentaatori kohta nõutav teave oma sisult iseseisev nõue, millelt tuleb tasuda eraldi riigilõivu 70 eurot. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
2. Eeltõendamismenetlus ei ole hagi ega hagita menetluse liik. Eeltõendamismenetlus on eraldi menetlus, mis toimub kas osana põhimenetlusest või sellega paralleelselt sarnaselt hagi 3 2-24-12769 tagamisega (

I komm

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

§ 170

lg 1 kohaselt kannab eeltõendamismenetluse kohtukulud isik, kelle taotlusel menetlus algatati. 22.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole määrus

§ 372

lg 5 koostoimes

§ 477lg 1 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 4