KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2418

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kehtna Vallavalitsus andis 02.07.2024 korraldusega nr 158 loa avaliku ürituse „Treeningpäev“ korraldamiseks. Üritus toimus Paluküla ja Lau küla vahelisel teelõigul Kehtna vallas 06.07.2024 kella 10.00-st kuni kella 15.00-ni. Ürituse raames toimus liikluseks suletud teelõigu läbimine autodega katsete näol (alguspunktist lõpp-punktini). Ürituse korraldajaks oli Käru Tehnikaklubi MTÜ.
2. V.Q esitas 24.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kehtna Vallavalitsuse 02.07.2024 korralduse nr 158 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt läbib Paluküla ja Lau küla vaheline teelõik kaebajale kuuluvat Sepahindreku kinnistut. Tee sulgemisega ja kinnistule ligipääsu takistamisega piirati kaebaja omandipõhiõigust. Kaebaja sai Keskkonnaametilt 05.08.2024 teavituse II kategooria kaitsealuse liigi metsise elupaigast Sepahindreku kinnistul. Ralliautodega kihutamine on vastuolus looduskaitselise avaliku huviga. Kuna Kehtna 3-24-2418 Vallavalitsus kaebajat taotluse esitamisest ja menetlusest ei teavitanud, puudus tal võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Tulenevalt vastustaja poolt kaebaja selgitustaotlusele sisuliselt vastamata jätmisest ja käitumisest (taotluse salastamine, korralduse ja ürituse väga väike ajavahe) võib eeldada, et vastustaja ei kavatse ka tulevikus kaebajat teavitada ja menetlusse kaasata. Vastustaja on rikkunud kaebaja õigust heale haldusele. Ei ole põhjendatud piirata kaitsealal elava isiku õigust esitada kaebus looduskaitselistel eesmärkidel, kui isiku kinnistul on kaitstava liigi elupaik.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 04.09.2024 määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Tuvastamiskaebuse esitamisele näeb kehtiv menetlusseadustik ette piirangud. Tuvastamisnõude esitamine peab olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (vt

§ 38

lg 4), st vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine peab kaebajat edaspidi tema õiguste kaitsmisel mingil viisil aitama. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14.02.2023 otsus nr 3-19-2164, p 17). Kaebajal ei esine erilist preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Vaidlustatud haldusaktiga andis Kehtna vald loa Paluküla ja Lau küla vahelisel teelõigul avaliku ürituse korraldamiseks 06.07.2024 (kell 10.00 kuni 15.00). Tegemist oli ühekordse loaga ning vastava haldusakti andmisest ei saa teha järeldusi, et vastustaja annaks ka edaspidi samas asukohas sellise ürituse korraldamiseks loa. Samuti ei nähtu kaebusest, et Käru Tehnikaklubi MTÜ oleks varem vastustaja loal korraldanud konkreetsel teelõigul üritust „Treeningpäev“ (st, et üritus toimuks regulaarselt samas kohas). Küsimus sellest, kas ja keda peaks avaliku ürituse korraldamiseks loa andmise menetlusse kaasama (võimaldama arvamuse ja vastuväidete esitamist), otsustatakse igakordselt konkreetse taotluse saamisel ja menetlemisel. Üksnes kaebaja oletus, et Kehtna vald võib tulevikus samuti anda lubasid konkreetsel teelõigul avalike ürituste korraldamiseks kaebajat teavitamata ja menetlusse kaasamata, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Praegusel juhul ei esine reaalset ohtu, et vastustaja asuks tulevikus kaebaja õigusi rikkuma. Halduskohtu poole saab pöörduda üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks (

§ 44

lg 1), mitte keskkonnakaitselistel eesmärkidel ning ka tuvastamiskaebuse esitamise preventiivne huvi ei saa olla seotud avalike huvide kaitsmisega. Kuna vaidlustatud korraldus anti 02.07.2024, ei saanudki vastustaja 06.07.2024 toimuva ürituse korraldamiseks loa andmisel arvestada pärast seda (s.o 05.08.2024) kaebajale edastatud teavitusega tema kinnistul metsise elupaiga ulatuse muutumise kohta. Puudub põhjus arvata, et vastustaja edaspidi avalikeks üritusteks lubade andmisel ei võtaks arvesse konkreetsel alal kehtivaid looduskaitselisi piiranguid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. V.Q palub 04.09.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.09.2024 määrus ja saata asi uueks otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Preventiivse tuvastamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud. Vastustaja on ka varem andnud loa ralliautodega Paluküla-Lau teelõigul kihutada. Paluküla-Rämasoo teel toimus 05.05.2023 ja 06.05.2023 Raplamaa rahvaralli kiiruskatse. Vastutaja on ka varem jätnud kaebaja teavitamata ja menetlusse kaasamata. Keskkonnaameti poolt kaebajale 05.08.2024 2

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 203

lg 1, § 204 lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus. Kaebaja on esitanud kaebuse Kehtna Vallavalitsuse 02.07.2024 korralduse nr 158 õigusvastasuse tuvastamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul halduskohtus vaid juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguste kaitseks (

§ 44

lg 1 ja § 38 lg 4) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud.

§ 45

lg 2 näeb piiranguna ette, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

1. Riigikohtu praktikas on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust seostatud esmajoones erilise preventiivse huvi olemasoluga, mis annab kaebajale põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1).
2. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi. Kaebajale kuulub Raplamaal Kehtna vallas Palukülas asuv Sepahindreku kinnistu (katastritunnused 29202:003:0361 ja 29202:003:0362). Sepahindreku kinnistut läbib Paluküla ja Lau küla vaheline teelõik. Kaebuses väidetakse, et vaidlustatud korraldusega antud loa alusel 06.07.2024 toimunud rallikatsete ajaks tee sulgemise ja kaebaja kinnistule ligipääsu piiramisega on piiratud kaebaja omandipõhiõigust. Kaebaja on määruskaebuses selgitanud, et vaidlustatud korraldusega antud loa näol ei ole tegemist ühekordse juhtumiga. Nii on varem antud Kehtna Vallavalitsuse 11.04.2023 korraldusega nr 112 luba avaliku ürituse „Rapla ralli 2023 – Eesti meistrivõistlused“ korraldamiseks Kehtna vallas, mille raames toimusid Rämasoo-Paluküla teel Raplamaa rahvaralli kiiruskatsed 05.05.2023 ja 06.05.
3. Kaebajat ei ole ühelgi korral ürituste toimumiseks loa andmise menetlusse kaasatud. Vastustaja on 06.11.2024 vastuses määruskaebusele ülalmärgitud lubade andmist ja kaebaja menetlusse kaasamata jätmist kinnitanud. Eelneva põhjal ei saa ringkonnakohtu hinnangul välistada, et 3

§ 45

lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (Riigikohtu 18.09.2014 otsus nr 3-3-1-31-14, p 20). Tuvastamiskaebuse esitamise ajal puudus kaebajal efektiivne õiguskaitsevahend, kuna vaidlustatud korraldus anti 02.07.2024 ja üritus toimus juba 06.07.

1. Seetõttu puuduvad kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Tuvastamiskaebus aitaks selle rahuldamise korral kaasa kaebaja õiguste kaitsele.
2. Eelneva põhjal tagastas halduskohus kaebaja kaebuse ebaõigesti

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 04.09.2024 määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4