3-24-2939/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2939 Määruse kuupäev

1. oktoober 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Andrus Liivandi esialgse õiguskaitse taotlus avavangla üldtingimuste tagamiseks RESOLUTSIOON Jätta Andrus Liivandi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Andrus Liivandi esitas
3. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist tagada viivitamatult taotlejale avavangla üldtingimused või alternatiivselt lubada taotlejal liikuda iseseisvalt omal kulul ühistranspordiga Tartu Vanglast Viru Vangla avavanglaosakonda. Taotleja märkis, et tema menetlustoiming leidis aset
4. oktoobril 2024 (kell 10-13), mistõttu puudub alus taotleja kinnipidamiseks ja liikumisvabaduse piiramiseks. Taotlejal on planeeritud Viru Vanglas
5. oktoobril 2024 hambaarst,
6. oktoobril 2024 Jõhvi linnas kiriku külastamine ning
7. oktoobril 2024 kell 13.30 Jõhvis Eesti Töötukassa vastuvõtt.
8. Tartu Halduskohus jättis
9. oktoobri
10. a määrusega A. Liivandi esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja.
11. A. Liivandi esitas
12. oktoobril 2024 vastuse, milles teatas, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest on riigilõiv tasutud.
13. Tartu Vangla esitas
14. oktoobril 2024 seisukoha A. Liivandi esialgse õiguskaitse taotlusele koos kohtueelse menetluse dokumentidega. Tartu Vangla on seisukohal, et A. Liivandi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. A. Liivandi on paigutatud karistuse kandmiseks Viru Vangla avavanglasse ja see on tema karistuse kandmise kohaks. Kuivõrd A. Liivandit ei ole ümber paigutatud ühe vangla avavanglaosakonnast teise vangla avavanglaosakonda ning ta toimetati Tartu Vanglasse ajutiselt üksnes menetlustoimingu tegemiseks, siis ei ole Tartu Vanglal kehtivast õigusest tulenevalt võimalik tagada A. Liivandile liikumisvabadust soovitud ulatuses. Kuna menetlustoiming, millel osalemiseks A. Liivandi Tartu Vanglasse toimetati, on läbi, siis esimese planeeritud saatmisega etapeeritakse A. Liivandi tagasi Viru Vanglasse. A. Liivandi saadetakse tagasi Viru Vanglasse
15. nädalal toimuva esimese saatmisega ehk
16. oktoobril
17. Samuti ei selgu esialgse õiguskaitse taotlusest, millised pöördumatult kahjulikud tagajärjed saabuvad taotlejale, kui neid kohtumisi viidatud ajal ei toimu. Kiriku külastamisvõimaluse ärajäämine ei saa vangla hinnangul kaasa tuua selliseid pöördumatult kahjulikke tagajärgi, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vanglale ei ole äratuntav ka see, milline pöördumatult kahjulik tagajärg A. Liivandile saabuks Eesti Töötukassas planeeritud vastuvõtu edasilükkumisega. A. Liivandi karistusaja lõpp saabub
18. septembril
19. Tavapärase tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlus võimalus avaneb A. Liivandil alles
20. a juunis. Seega ei viita miski ka selliste menetlustega seonduvalt aegkriitilisusele ja vangla hinnangul ei saa ka Eesti Töötukassas planeeritud vastuvõtu edasi lükkumisega kaasneda pöördumatult kahjulikke tagajärgi, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Lisaks ei ole üksuse juhi kinnitusel A. Liivandile
21. oktoobril 2024 hambaarsti vastuvõttu planeeritud ning järgmine hambaarsti aeg ei ole veel teada. KOHTU SEISUKOHT
22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
23. Kuna Tartu Vangla
24. oktoobri
25. a vastusest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Tartu Vanglale
26. oktoobril 2024, mis on veel vangla menetluses, ning taotleja on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud nõutava riigilõivu, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
27. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist tagada viivitamatult taotlejale avavangla üldtingimused või alternatiivselt lubada taotlejal liikuda iseseisvalt omal kulul ühistranspordiga Tartu Vanglast Viru Vangla avavanglaosakonda.
28. Kohus leiab, et kuivõrd avavanglas kehtib leebem režiim kui kinnises vanglas, siis võib kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, kuid vaatamata sellele, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
29. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.
30. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus 2 avavangla üldtingimuste järele või ülekaalukas vajadus liikuda iseseisvalt omal kulul ühistranspordiga Tartu Vanglast Viru Vangla avavanglaosakonda.
31. Esmalt märgib kohus, et kinnipeetavatel ei ole subjektiivset õigust kanda karistust avavanglas. Samuti arvestades seda, et taotleja puhul on tegemist Viru Vangla kinnipeetavaga, kes viibib Tartu Vanglas seoses toimunud kohtuistungiga (s.o ajutiselt), siis puuduvad õiguslikud alused, mis võimaldaks taotleja paigutamist Tartu Vangla avavanglasse. Taotleja paigutamine avavanglasse karistuse edasiseks kandmiseks on ette nähtud olukorraks, kus taotleja viibib Viru Vanglas, ning seda ei saa laiendada olukordadele, kus taotleja viibib muus kinnipidamiskohas.
32. Samuti märgib kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub ülekaalukas vajadus ka seetõttu, et taotleja poolt väidetud hambaarsti vastuvõttu tegelikkuses ei olnud planeeritud ning arvestades taotleja karistusaja lõppu ja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse võimaluse avanemise hetke, siis on A. Liivandil võimalik Eesti Töötukassas planeeritud vastuvõtt seoses töökoha otsimise ja taotleja staatuse muutmisega edasi lükata selliselt, et see taotleja elukorraldust oluliselt ei mõjutaks. Samuti on kohtule usutav, et
33. oktoobri
34. a hommiku puhul ei saa olla tegemist taotleja ainsa ja viimase võimalusega külastada Jõhvis asuvat kirikut. Taotlejal on võimalik oma usulisi vajadusi rahuldada ka muul moel kui
35. oktoobril 2024 kirikus isiklikult kohal olles.
36. Lisaks arvestab kohus asjaolu, et taotleja etapeeritakse Viru Vanglasse
37. oktoobril 2024, kus ta saab jätkata karistuse kandmist Viru Vangla avavanglas. Et Tartu Vangla sõnutsi toimub esimene saatmine
38. oktoobril 2024 ning enne seda vanglatevahelisi etapeerimisi ei toimu, siis koormaks enne
39. oktoobrit 2024 toimuv taotleja erakorraline etapeerimine Viru Vanglasse ka ülemääraselt Tartu Vanglat.
40. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus A. Liivandi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3