Obsah (6)

§ 298§ 73§ 83§ 289§ 39§ 29

1-23-3914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-23-3914 (18930000094) Kohtukoosseis Elina Elkind

§ 298lg 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22.

mai

1. a otsus Apellant TVG-Stal OÜ kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska, apellatsioon Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav TVG-Stal OÜ (registrikood: 14220099; asukoht: Masina 22, Tallinn; seaduslik esindaja: Oleg Nurme; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, üks kehtiv väärteokaristus VMS § 301 järgi); prokuratuur, esindaja Põhja ringkonnaprokurör Leelo Soomaa Menetluse vorm Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsus muutmata ja TVG-Stal OÜ kaitsja apellatsioon rahuldamata.
5. Rahuldada TVG-Stal OÜ kaitsja riigi õigusabi tasu taotlus ja määrata Advokaadibüroole Tibar & Partnerid seoses vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt TVG-Stal OÜ-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 263,52 eurot, sealhulgas käibemaks 47,52 eurot.
6. Välja mõista TVG-Stal OÜ-lt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks 263,52 eurot, sealhulgas käibemaks 47,52 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1-23-3914 PÕHIOSA Süüdistus
7. TVG-Stal OÜ-le esitati süüdistus

§ 298lg 3 järgi selles, et Oleg Nurme, olles alates 13.

märtsist 2017 äriühingu TVG-Stal OÜ (ja Nomse OÜ) juhatuse liige, andis tahtlikult TVG-Stal OÜ (ja Nomse OÜ) huvides tegutsedes äriühingute nimel ja huvides koostatud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste vastuvõtmise ning nendes positiivsete otsuste tegemise eest altkäemaksu Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelvalvetalituse teabegrupi teabetöö vanempiiriametnikule ehk ametiisikule Cle. Teo asjaolud olid kokkuvõtvalt järgmised.

2. mail 2019 ajavahemikul kell 09:15-09:26 kohtusid O. Nurme ja C aadressil Sõle 19, Tallinn asuva maja esise ja lasteaia Ojake vahelisel alal sõiduautos Škoda Rapid registreerimisnumbriga XXXXXX. Kohtumise käigus andis O. Nurme Cle mõista, et soovib temalt kui ametiisikult välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste vastuvõtmist ning nendes positiivsete otsuste tegemist. Iga menetlusse võetud taotluse eest lubas O. Nurme tasuda 50 eurot. C andis kohtumise käigus korduvalt O. Nurmele teada, et selline tegevus on ebaseaduslik ning et ta tunneb muret. O. Nurme kinnitas, et tema kellelegi ei lobise ning et tal ei ole vaja kõike enda jaoks untsu keerata. Lepiti kokku, et O. Nurme toob Cle esialgu kuni 10 taotlust.
3. mail 2019 ajavahemikul kell 10:00–10:04 kohtusid O. Nurme ja C aadressil Filtri tee 14, Tallinn asuva Kaitseväekalmistu parklas samas sõiduautos. Kohtumisel andis O. Nurme Cle üle kilekaaned, millesse olid pakitud 6 välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust koos erinevate dokumentidega. Samuti andis O. Nurme Cle üle ümbriku sularahaga kogusummas 300 eurot (6 × 50 eurot) vastutasuna selle eest, et C võtaks menetlusse O. Nurme poolt juhitavate äriühingute TVG-Stal OÜ (ja Nomse OÜ) nimel koostatud taotlused eespool nimetatud välismaalaste lühiajaliseks töötamiseks Eestis.
4. Samadel asjaoludel esitati süüdistus ka O. Nurmele

§ 298

lg 1 järgi ja Nomse OÜ-le

§ 298lg 3 järgi.

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsusega tunnistati TVG-Stal OÜ süüdi

§ 298

lg 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 40 000 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui TVG-Stal OÜ ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust loeti kohtuotsuse tegemisest.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeeriti

§ 289

lg-te 1 ja 3 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise vahendiks olnud sularaha summas 300 eurot, mis on hoiule antud Politsei- ja Piirivalveametile. Samuti mõisteti TVG-Stal OÜ-lt välja menetluskulud, s.o sundraha ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu. Lisaks lahendati menetluskuludega seotud küsimusi. Sama kohtuotsusega tunnistati O. Nurme süüdi

§ 298

lg 1 ja § 3891 lg 1 järgi, OÜ Revelsemo § 3891 lg 3 järgi ning OÜ Nomse

§ 298lg 3 järgi, kuid selles osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

Apellatsioon

1. Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsuse peale esitas tähtaegselt apellatsiooni TVG-Stal OÜ kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska, kes palub tühistada Harju Maakohtu
4. mai
5. a otsus osaliselt, s.o TVG-Stal OÜ süüditunnistamises

§ § 1-23-3914 298 lg 3 järgi ning mõista ta selles kuriteos õigeks. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1. Oluline on teha vahet, mis alusel välismaalase lühiajalist Eestis töötamist soovitakse registreerida. TVG-Stal OÜ soovis registreerida töötajaid, kes oleks Eestisse tulnud töölähetusega. Lähetatud töötaja registreerimine on küll kohustuslik, kuid registreerimisest ei saa Politsei-ja Piirivalveamet keelduda, sest sellist alust lähetuse korral XXX. Kuivõrd tunnistaja C selgitas kohtus antud ütlustes, et tal olnuks õigus ja võimalus nimetatud avaldused registreerida, siis midagi ebaseaduslikku poleks selles olnud.
2. Maakohus leidis, et ebaseaduslikuks teeb toimingu asjaolu, et O. Nurme andis üle 300 eurot ja seda ei saa käsitada riigilõivuna. Vastavalt VMS § 41 lg 1 p-le 5 tuleb välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise eest tasuda riigilõivu.
3. mail 2019 kehtinud RLS § 275 kohaselt kuulus tasumisele riigilõiv 48 eurot iga esitatud taotluse eest. Kuna O. Nurme soovis kokku 6 isiku töötamise registreerimist, olnuks see summa 288 eurot. Süüdistuse kohaselt heidetakse isikule 300 euro üleandmist, seega andis ta üle vaid 12 eurot rohkem, mistõttu XXX usutav, et tegemist on altkäemaksuga. O. Nurme on järjepidevalt kinnitanud, et üleantud raha oli mõeldud riigilõivu tasumiseks.
4. Alternatiivselt tuleb kõne alla TVG-Stal OÜ viibimine vältimatus keelueksimuses. PPA ametnikud põhjustasid olukorra, kus O. Nurme pidi leidma inimese, kes avaldused registreeriks. C andis ise mõista, et ta saab ja tohib lühiajalise töötamise avaldusi registreerida. Kuna O. Nurmel oli juba Cga pikemaajalisem kontakt, siis lootis O. Nurme, et C registreerib avaldused nii nagu seadus ette näeb. Kuna PPA töötajad keeldusid ebaseaduslikult avalduste lahendamisest ja O. Nurmele antud teave ei olnud kooskõlas seaduse mõttega, tuleb seda käsitada O. Nurme eksitusse viimisena ja eksituses hoidmisena. Seega oli TVG-Stal OÜ poolt keelueksimuses

§ 39lg 1 mõttes.

Isegi selles olukorras pole võimalik O. Nurme poolt raha üleandmist käsitada altkäemaksuna, sest registreerimise eest tulnuks ikkagi maksta riigilõivu ja pole usutav, et PPA ametnik tasuks selle oma vahenditest.

1. Maakohus ei ole kontrollinud, kas TVG-Stal OÜ-l oli üldse kohustus töötajate registreerimiseks või oli selline kohustus lähetaval äriühingul ehk Q Sp. z.o.o.
2. Kaitsja palub jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda, sest O. Nurme avaldas Nomse OÜ kaitsjale, et ei soovi apellatsiooni esitamist. 1-23-3914 Prokuröri seisukoht
3. KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul esitas prokurör vastuse, mille kohaselt apellatsioon esitati tähtaegselt ning apellatsioonile esitatavaid kirjalikke vorminõudeid XXX rikutud. Samas peab ringkonnakohus kontrollima, kas O. Nurme kui TVG-Stal OÜ juhatuse liige ja seaduslik esindaja on teadlik ja soovib apellatsiooni esitamist. Kaitsja viitab apellatsioonis ise sellele, et O. Nurme avaldas OÜ Nomse kaitsjale, et ei soovi apellatsiooni esitamist. Menetlus ringkonnakohtus
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. augusti
6. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse, otsustati vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses ja võimaldati apellatsioonimenetluse pooltel esitada kohtule seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni
7. septembrini
8. Ringkonnakohus selgitas TVG-Stal OÜ seaduslikule esindajale, et tal on võimalik loobuda kaitsja apellatsioonist. Prokuratuuri apellatsioonivastus
9. Prokurör esitas
10. septembril 2024 kirjaliku seisukoha, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõtvalt järgmiselt.
11. Esmalt ei ole

§-s 298 sätestatud süüteokoosseisu täidetuse seisukohalt oluline, kas tegu, mille tegemist ametiisikult taotletakse, on ebaseaduslik.

1. Süüdistatav O. Nurme andis
2. detsembril 2023 toimunud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on ta juba enne
3. a maid korduvalt esitanud PPA-le välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlusi ja sai taotlustele ka positiivseid vastuseid. O. Nurme oskas seejuures kirjeldada ka taotluse esitamise menetlust. Seega oli ta teadlik sellest, kuidas toimub taotlemise menetlus. PPA ametniku C ütlustest nähtub, et O. Nurme pöördus C poole, kuna tal tekkisid probleemid välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlustele positiivsete vastuste saamisega.
4. VMS § 31 lg 1 kohaselt on isik kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. VMS § 31 lg 2 kohaselt kui isik ei esita haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil XXX võimalik neid saada mõistliku pingutusega või mõistliku aja jooksul, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata. O. Nurme kirjavahetusest Põhja Prefektuuri töötajatega nähtub, et PPA ametnikud on küsinud O. Nurmelt täiendavat informatsiooni, kuna O. Nurme esitas erinevate äriühingute esindajana korduvalt taotlustes puudulikke andmeid või ei olnud taotlustele lisatud vajalikke dokumente. Kui O. Nurme leidis, et tema äriühingute suhtes tehtud varasemad otsused olid ebaseaduslikud, siis oli tal võimalus pöörduda kohtusse vaidlustades PPA otsuseid, kuid selle asemel pöördus ta PPA ametniku poole sooviga, et tema probleem lahendataks ebaseaduslikul viisil.
5. Käesolevas kriminaalasjas esitati O. Nurmele ja TVG-Stal OÜ-le süüdistus vastavalt

§ 298lg-te 1 ja 3 järgi.

Nimetatud kuriteokooseisu puhul ei ole oluline, millisel alusel välismaalase lühiajalist Eestis töötamist sooviti registreerida või kas registreerimistaotluse esitamise kohustus oli äriühingul TVG-Stal OÜ (juhatuse liige O. Nurme) või äriühingul Q Sp. z.o.o. (O. Nurme kohtuistungil antud ütluste kohaselt on O. Nurme äriühingu juhatuse 1-23-3914 liige ja osanik). Tuvastatud on asjaolu, et O. Nurme andis

1. mail 2019 Cle üle neli välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust (koos passikoopia, foto ja lepingutega), milles tööandjaks on märgitud TVG-Stal OÜ, tööandja esindajana on märgitud O. Nurme ning millest kolmel taotlusel renditööd kasutavaks ettevõtteks/välisriigi tööandjaks on märgitud Q Sp. Z.o.o. ja ühel B Sp. Z.o.o. Taotlused andis O. Nurme Cle üle eesmärgiga saada nendele taotlustele positiivsed otsused. PPA ametniku C poole pöördus O. Nurme põhjusel, et varem oli tal esinenud probleeme välismaalastest töötajate registreerimisel ning ta uskus, et C saab talle positiivsed otsused ehk „lahendused“ hankida. Seega O. Nurme otsustas oma probleemi taotluste menetlemisel ja neile „lahenduste“ saamisel lahendada ebaseaduslikul viisil.
3. mai
4. a kohtumine on jäädvustatud jälitustoimingu protokollis, millest nähtub täpselt, mida kokkusaamisel öeldi ja mis kinnitab altkäemaksu andmises kokkuleppimise fakti ja seda, et O. Nurme sai väga hästi aru, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Samuti on tõendatud, et O. Nurme andis Cle ümbriku 300 euroga koos välismaalaste Eestis töötamise registreerimise taotlusega. Selle tegevusega täitis O. Nurme otsese tahtlusega altkäemaksu andmise koosseisu ja kuna ta tegutses OÜ TVG-Stal huvides, siis vastutab selle eest ka juriidiline isik. O. Nurme kinnitas ülekuulamise käigus, et Cle üle antud taotlustel märgitud töötajad oleksid asunud tööle TVG-Stal OÜ-s ja Nomse OÜ-s. Mõlemad äriühingud kasutasid oma tegevuses võõrtööjõudu. O. Nurme tunnistas ise, et tal oli vaja töötajad registreerida, sest muidu oleks ta pidanud panema ettevõtted kinni. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
6. mai
7. a otsus tuleb jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.
8. Esmalt selgitab kriminaalkolleegium, et nagu nentis õigesti ka maakohus, siis erinevalt kuni
9. jaanuarist 2015 kehtinud altkäemaksu koosseisust ei näinud

§ 298

teo toimepanemise ajal ega näe praegusel ajal ette, et ametiisikult vara või muu soodustuse andmise eest vastutasuks taotletav tegu peab olema ebaseaduslik. Altkäemaksu andmise mõiste tuleneb n-ö peegelpildina

§-st 294, mille kohaselt altkäemaksu võtmisena on käsitatav ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. Ametiisikult oodatav tegu ehk ametiseisundi kasutamine peab seejuures olema piisavalt konkreetne, mida ta praegusel juhul ka oli – töötajate registreerimine. Ka süüdistusest ei nähtu, et Clt taotletav tegu – välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse vastuvõtmine ja positiivse otsuse tegemine – olnuks iseenesest seadusega vastuolus (näiteks eeldanuks väljumist diskretsioonipiiridest – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 860-874). Seda ei ole väitnud ka maakohus. Seetõttu ei ole kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohad asjakohased osas, milles käsitletakse küsimust sellest, kas ja millise sätte alusel saanuks ja pidanuks Politsei- ja Piirivalveamet või konkreetselt C selle töötajana O. Nurme esitatud avaldused registreerima – see ei välista ühelgi juhul

§ 298lg 3 koosseisu täitmist.

21. Samuti lükkas maakohus ümber süüdistatava väite, et Cle üleantud vara ehk 300 eurot oli mõeldud riigilõivu tasumiseks (vt maakohtu otsuse p-d 58-61), mistõttu ei vasta tegelikkusele kaitsja väide, et maakohus ei ole selles osas kaitsja seisukohti hinnanud. Nimelt viitas 1-23-3914 maakohus põhjendatult sellele, et O. Nurme ja C vestlustest ning kasutatud käemärkidest nähtub üheselt raha üleandmine vastutasuks taotluste lahendamise eest O. Nurmele vajalikul viisil – n-ö positiivsete otsuste tegemine ehk töötajate registreerimine. Riigilõivu tasutakse aga toimingu ehk taotluse läbivaatamise eest. Lisaks nähtub ka O. Nurme enda ütlustest, et ta on varem korduvalt esitanud Politsei- ja Piirivalveametile analoogseid taotlusi, mistõttu oli ta teadlik taotluse esitamise ja riigilõivu tasumise korrast. Olukorras, kus O. Nurme andis Politsei- ja Piirivalveameti töötajale sularaha üle ümbrikus, kõrvalises kohas, seostamata seda kirjalikult konkreetse toiminguga ning saamata vastu kirjalikku kinnitust raha laekumise kohta riigieelarvesse, ei saanud ta oma varasema kogemuse pinnalt kuidagi eeldada, et tegemist on riigilõivu tasumisega ehk olla (koosseisu)eksimuses selles osas, kas tegemist on altkäemaksuga. Liiati ei vastanud üleantud summa ka kaitsja enda kinnitusel seaduses sätestatud riigilõivu määrale. Veelgi enam, kuigi kolleegium ei pea süüdistatava ütlusi selle väite osas usaldusväärseks, tuleneb tema selgitusest kohtuistungil, et enda arusaama järgi ta igal juhul lubas C teenuseid „tasustada“ ehk kuigi süüdistuses nimetatud summa oli mõeldud riigilõivu tasumiseks, oleks C saanud kokkulepitud vara, mis jälitustoimingu protokollist ja C ütlustest nähtuvalt oli 50 eurot taotluse kohta, pärast O. Nurmele soodsa otsuse saamist.

§ 298lg-te 1 ja 3 järgi on karistatav nii altkäemaksu andmine kui ka lubamine.

22. Kaitsja väidab apellatsioonis sedagi, et O. Nurme ja seeläbi ka TVG-Stal OÜ viibis vältimatus keelueksimuses. Samas ei nähtu isegi kaitsja enda asjaolude kirjeldustest, et tegemist võinuks olla keelueksimusega ehk olukorraga, kus O. Nurme ei saanud aru oma teo keelatusest

§ 39tähenduses.

Apellatsioonis viidatakse sellele, et O. Nurme tegevus oli tingitud sellest, et Politsei- ja Piirivalveameti töötajad jätsid ebaseaduslikult registreerimata O. Nurme avaldused ja C andis talle mõista, et ta saab ning tohib seda teha, viies O. Nurme eksitusse. Esmalt tuvastas maakohus, et altkäemaksu andmise initsiatiiv tuli just O. Nurmelt ja tegemist ei olnud lubamatu teoprovokatsiooniga. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Teiseks ei nähtu O. Nurme enda ütlustest ega muudest tõenditest (sh jälitustoimingu protokollist), et süüdistatav olnuks eksimuses selles osas, kuidas pidanuks taotlusi esitama. Kriminaalasjas on esitatud O. Nurme, tema esindaja ja PPA vaheline kirjavahetus ning O. Nurme enda pöördumised erinevate ametiisikute poole (vt köide III, tl 115-145), aga sellest ei ole võimalik järeldada, et O. Nurme viibis või viidi eksitusse taotluse esitamise nõuete osas. Vastupidi, sellest nähtub muu hulgas seegi, et O. Nurmel oli professionaalne õigusnõustaja, kes saanuks teda vajadusel selles küsimuses abistada. Nagu eespool leitud, lükkas maakohus veenvalt ümber ka O. Nurme väite, et tema hinnangul oli tasutud rahasumma puhul tegemist riigilõivuga ja tegemist oli tavapärase taotluse esitamise menetlusega. 23. Kolleegium märgib, et äärmisel juhul saaks kaitsja tugineda õigusvastasust välistava asjaoluna hädaseisundile

§ 29

tähenduses, kuid riikliku vaidluse lahendamise mehhanismi olemasolul – konkreetsel juhul muu hulgas võimalus vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti toiminguid halduskohtus – ei ole hädaseisundi põhimõtted kohaldatavad. Liiatigi ei nähtu kaitsja apellatsioonist ega kohtumenetluses uuritud tõenditest, et tegemist olnuks ka sisuliselt vahetu ohuga O. Nurme või mõne teise isiku õigushüvedele, mille kõrvaldamiseks eksisteeris ülekaalukas huvi. 1-23-3914

1. Viimaks väidab kaitsja, et maakohus ei ole kontrollinud, kas TVG-Stal OÜ-l oli üldse kohustus töötajate registreerimiseks või oli selline kohustus töötajaid lähetaval äriühingul ehk Q Sp. z.o.o. Kolleegium nendib, et altkäemaksu koosseis ei eelda erilist isikutunnust ja tegemist ei ole ka tegevusetusdeliktiga, mis eeldanuks garandiseisundit – piisab sellest, et O. Nurme pani teo toime TVG-Stal OÜ huvides. Seega ei ole kaitsja väide asjakohane. Maakohus tuvastas (vt otsuse p 62), et neli taotlust välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks esitas O. Nurme selle äriühingu juhatuse liikmena TVG-Stal OÜ kui tööandja nimel ja nendes nimetatud isikud pidid tööle asuma just OÜ-s TVG-Stal. Samuti põhjendati otsuses, et vastav tegevus oli vajalik ettevõtte (äriühingu) igapäevase majandustegevuse jätkamiseks, mistõttu vastas töötajate lähetamine Eestisse OÜ TVG-Stal huvidele. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb küsimust, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, lahendada igal konkreetsel juhul eraldi, lähtuvalt tuvastatud faktilistest asjaoludest ning et seejuures ei pruugi juriidilise isiku huvides tegutsemise ainsaks kriteeriumiks olla juriidilise isiku rikastumine. Juriidilise isiku huvides toimepanduks ei saa lugeda tema organi või juhtivtöötaja sellist tegu, mis teenis väga selgepiiriliselt vaid nende endi, mitte juriidilise isiku huve. Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et töötajate registreerimine oli juriidilise isiku TVG-Stal OÜ huvides ja apellatsioonis esitatud väiteid seda kuidagi ei kummuta.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
3. TVG-Stal OÜ kaitsja vandeadvokaadi abi K. Sitska esitas riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt osutas ta TVG-Stal OÜ-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi kokku 180 minuti jooksul, mistõttu palub ta määrata tasuks 263,52 eurot, sealhulgas käibemaks 47,52 eurot. Kolleegiumi hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb rahuldada. KrMS § 185 lg 2 alusel tuleb vastav summa välja mõista TVG-Stal OÜ-lt. Kolleegium ei näe alust rahuldada kaitsja taotlust jätta vastav kulu riigi kanda, sest apellatsioonimenetluses XXX tuvastatud, et apellatsiooni esitamine ei olnud tingitud süüdistatava soovist (muu hulgas ei loobunud TVG-Stal OÜ seaduslik esindaja apellatsioonist, kuigi kolleegium selgitas menetlusse võtmisel selle võimalikkust). Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et kui apellatsioonimenetluses oleks selgunud, et kaitsja tegutses juba apellatsiooni esitamisel vastuolus kaitsealuse tahtega, tulnuks kaaluda hoopis kaitsjatasu taotluse rahuldamata jätmist. (Allkirjastatud digitaalselt)