Obsah (11)

§ 442§ 637§ 444§ 230§ 163§ 174§ 138§ 144§ 172§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-23-125648 Tsiviilasi Osaühing E

§ 442lg 10).

Apellatsioonkaebuse esitamisel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse ja menetleb asja ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Juhul, kui pool sellest hoolimata esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (edaspidi ka hageja) esitas 21.07.2023 kohtusse hagi G.G K. (edaspidi ka kostja) vastu 195 euro suuruse võlgnevuse nõudes, millest 180 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja kui sõidukite numbrimärgiga xxxxxx ja xxxxxx omanik/vastutav kasutaja hageja poolt opereeritavale parkimisalale (EP7, 1014 asukohaga Rüütli 3, Tallinn) ning rikkus sealjuures parkimistingimusi, kuivõrd oli jätnud tasumata parkimistasu. Sellest lähtuvalt koostas hageja kostjale alljärgnevad leppetrahvinõuded: 1.
2. Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 04.12.2020 parkimisalal Rüütli 3 (EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 1410 4122 0120 5315, maksetähtajaga 18.12.2020, võlgnevuse summa 30 eurot; 1.
3. Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 08.07.2021 parkimisalal Rüütli 3 (EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 1480 8072 1155 4390, maksetähtajaga 22.07.2021, võlgnevuse summa 30 eurot; 1.
4. Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 08.12.2021 parkimisalal Rüütli 3 (EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 1410 8122 1135 7219, maksetähtajaga 22.12.2021, võlgnevuse summa 30 eurot; 1.
5. Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 06.01.2022 parkimisalal Rüütli 3 (EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 2010 6012 2123 5300, maksetähtajaga 20.01.2022, võlgnevuse summa 30 eurot; 1.
6. Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 12.01.2022 parkimisalal Rüütli 3 (EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 2021 2012 2113 0166, maksetähtajaga 26.01.2022, võlgnevuse summa 30 eurot; 1.
7. Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 25.02.2022 parkimisalal Rüütli 3 (EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 1952 5022 2131 1479, maksetähtajaga 11.03.2022, võlgnevuse summa 30 eurot. 2 Kostja ei esitanud leppetrahvinõuetele vaiet ega tasunud leppetrahve. Hageja on proovinud võlgnevust sisse nõuda kohtuväliselt, saates kostjale nõudekirjasid, kuid kostja ei ole leppetrahve tasunud ka sellejärgselt. Hageja nõuab lisaks leppetrahvinõuetele (6 x 30€ = 180€) VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist 15 euro ulatuses, millesse hageja on sisse arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõidukite omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.
8. Kostja teatas 10.08.2023 hagivastuses, et vaidleb hagiavaldusele vastu ega tunnista haginõudeid. Kostja väitis, et hageja leppetrahvinõuete aluseks olnud juhtumitel ei olnud tegemist sõiduki parkimisega, vaid peatumisega kauba laadimiseks. Kostja selgitas, et oli kõnealusel perioodil OÜ Brevini juhatuse liige, kellel oli üürileping Tallinna Kesklinnavalitsusega kohviku kasutamiseks aadressil Harju 40a, Tallinn. Kuna antud kohvikusse kauba laadimine saab toimuda ainult hageja opereeritaval parkimisalal EP7, 1014, siis laadisid sellel parkimisalal oma kaupu Harju 40a asuvasse kohvikusse kõik kaubatarnijad (A.Le.Coq, Coca-Cola jne). Kostja tõi välja ka selle, et on tasunud hagejale leppetrahvid, mis ei seondunud parkimisega vaidlusalusel EP7 parkimisalal summas 100 eurot.
9. Hageja vaidles 05.09.2023 seisukohtades kostja käsitlusele vastu, leides, et kostja väited tema sõidukite kauba laadimiseks peatumise kohta on tõendamata ja alusetud. Hageja parkimiskontrolörid ei suutnud tuvastada kordagi, et vaidlusalustel juhtumitel oleks kostja oma sõiduki peatanud kauba laadimiseks, st sõidukite läheduses ei olnud näha kauba laadimisele viitavat tegevust ega inimesi. Samuti ei esitanud kostja leppetrahvinõuete peale kordagi vaiet. Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt kui kostja tasub 140 eurot leppetrahvide katteks, 82,50 eurot riigilõivu eest ja ⅔ esindajakuludest, loeb hageja võlgnevuse tasutuks.
10. Kostja teatas oma 17.10.2023 vastuses, et jääb oma seisukoha juurde, et tegemist ei olnud parkimise, vaid peatumisega, mistõttu on hageja nõue põhjendamatu ja ei kuulu täitmisele. Samuti ei nõustunud kostja hageja kompromissettepanekuga ega teinud ka ise hagejale kompromissettepanekut.
11. Kohus määras 08.08.2024 määrusega, et lahendab asja kirjalikus lihtmenetluses, andes pooltele soovi korral võimaluse lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks, ning teeb asjas lahendi hiljemalt 20.09.
13. Hageja teatas 21.08.2024 menetlusdokumendis, et jääb oma nõuete ja seisukohtade juurde, ning esitas ka enda menetluskulude nimekirja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lõikele 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (n-ö lihtmenetluses), järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

§ 444

lg 2 näeb ette, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodust lähtuvalt lahendab kohus käesoleva asja oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas eelkõige õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Kohus on seisukohal, et hageja hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 3
2. Kohus loeb hagiavalduse lisade 1-6 (leppetrahvi nõuded koos parkimist tõendavate fotodega) ja lisa 8 (väljavõte Transpordiameti saadetud andmetest) alusel tuvastatuks, et kostja kui sõidukite numbrimärgiga xxxxxx ja xxxxxx omanik/vastutav kasutaja parkis 04.12.2020, 08.07.2021, 08.12.2021, 06.01.2022 ja 12.01.2022 oma sõidukit hageja poolt opereeritaval parkimisalal EP7, 1014 asukohaga Rüütli 3, Tallinn ning rikkus sealjuures parkimistingimusi, kuivõrd oli jätnud parkimisel tasumata parkimistasu. Kohus tuvastas hagiavalduse lisa 7 (fotod parkimisala EP7, 1014 parkimislepingu tingimustest) alusel, et sõiduki parkimisega vaidlusalusele parkimisalale loeti hageja ja kostja vahel parkimisleping selle tingimuste p 1 järgi sõlmituks (lisa 7 leheküljel 7 asuv foto) ning et hagejal oli parkimislepingu tingimuste p 7 alusel õigus nõuda parkimislepingu tingimuste rikkumise korral sõiduki kasutajalt leppetrahvi kuni 55 eurot. Sellest lähtuvalt oli hageja õigustatud esitama kostjale tema poolt parkimistingimusi rikkudes sõiduki parkimise eest hageja opereeritaval parkimisalal EP7, 1014 leppetrahvi nõude nr 1410 4122 0120 5315 summas 30 eurot, leppetrahvi nõude nr 1480 8072 1155 4390 summas 30 eurot, leppetrahvi nõude nr 1410 8122 1135 7219 summas 30 eurot, leppetrahvi nõude nr 2010 6012 2123 5300 summas 30 eurot, leppetrahvi nõude nr 2021 2012 2113 0166 summas 30 eurot ja leppetrahvi nõude nr 1952 5022 2131 1479 summas 30 eurot (hagiavalduse lisad 1-6). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks neid leppetrahvi nõudeid vaidlustanud nende peale vaiet esitades, mistõttu saab nõuded lugeda sissenõutavaks muutunuks. Kohus nõustub hageja hagiavalduse
3. peatükis esitatud haginõude õiguslike põhjendustega ega pea otstarbekaks neid siinkohal korrata. Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et hageja haginõue leppetrahvi nõudes on hagiavalduses esitatud alustel õiguslikult põhjendatud.
4. Kostja on kohtumenetluses väitnud, et vaidlusalustel kordadel ei olnud tegemist sõiduki parkimisega, vaid sõiduki peatamisega kauba laadimiseks. Samas ei ole kostja esitanud sellise väite kohta mitte ühtegi tõendit. Kuivõrd

§ 230

lõikest 1 tulenevalt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis ei saa kohus lugeda kostja vastavat vastuväidet tõendatuks. Kohus möönab, et osadel leppetrahvi nõuete fotodel on kostja sõiduki armatuurile paigutatud paber, mille peale on kirjutatud „kauba laadimine“, kuid kohus ei saa ainuüksi sellise paberi paigutamisega sõiduki armatuurile lugeda tõendatuks, et sellel hetkel ka tegelikult kauba laadimine toimus. Leppetrahvi nõuete fotodelt, millelt nähtub kostja sõiduk erinevates positsioonides, ei ole võimalik kuidagi tuvastada mingeid asjaolusid või tegevust, mis viitaksid kostja sõidukist või sõidukile kauba laadimisele (nt kaupa kostja sõidukis või inimeste liikumist sõiduki juurde või sealt eemale).

1. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja leppetrahvi nõuetest nr 1410 4122 0120 5315, 1480 8072 1155 4390, 1410 8122 1135 7219, 2010 6012 2123 5300, 2021 2012 2113 0166 ja 1952 5022 2131 1479 tuleneva kogunõude summas 180 eurot (6 x 30€) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
2. Lisaks on hageja esitanud kostja vastu VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 tuginedes sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot. Vastavalt viidatud õigusnormile võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kõnealuses õigusnormis on sätestatud sissenõudmiskuludega seotud hüvitise ülempiir, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär (nagu nt VÕS § 1131 lõikes 1). Seega tuleb võlausaldajal VÕS § 113 2 lg 2 alusel nõude esitamisel igakordselt ka oma sissenõudmiskulusid tõendada. Hageja on hagiavalduse p-s 3.4.
3. 4 selgitanud, et on sissenõudmiskuludesse arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Ehkki hageja on hagiavalduse lisadena 9-13 lisanud ka kostjale adresseeritud meeldetuletuskirjad, ei nähtu nendest (ega ka muudest tõenditest), kas ja kui palju on hageja teinud reaalselt kulutusi seoses registritesse kostja kohta päringute tegemise ja kostjale meeldetuletuskirjade saatmisega. Sellest tulenevalt ei pea kohus hageja vastavat nõuet tõendatuks ja jätab selle rahuldamata. MENETLUSKULUD
4. Vastavalt

§ 163

lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 180 eurot ja jättis hageja hagi 15 euro ulatuses rahuldamata, siis jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, pannes hageja menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda. 14.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 7 järgi ka maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§ 172

lg 9 sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt

§-le 4842 määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 15. Vastavalt hageja 21.08.2024 menetluskulude nimekirjale on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot. Samuti palub hageja mõista

§ 172

lg 9 ja 484 2 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Lisaks on hageja kandnud seoses lepingulise esindajaga kulusid arvestusega 110 eurot/h kokku 4,5 töötunni ulatuses summas 495 eurot (110€ x 4,5h) alljärgnevalt: 15.

1. Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 3 h; 15.
2. Kostja 10.08.2023 vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ning maakohtule esitamine – 1 h; 15.
3. Lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamine – 30 min.
4. Kohus peab kõiki hageja poolt välja toodud menetluskulusid tõendatuks, põhjendatuks ja vajalikuks, millest lähtuvalt määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks summas 615 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 495 eurot 5 hageja lepingulise esindaja kulud. Kuivõrd kohus pani hageja menetluskulud kostja kanda 92% ulatuses, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 565,80 eurot (615€ x 92%).
5. Kuna kostja ei esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, siis ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulusid ega mõista neid hagejalt välja. 18.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. Eeltoodust lähtuvalt märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 6