Obsah (5)

§ 97§ 2172§ 101§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-23-5938 Tsiviilasi R.I hagi W.G

) § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses iga kalendrikuu viimaseks päevaks järgneva kalendrikuu eest kuni laps vastab

§ 97p-de 1 või 2 tingimustele.

Hageja taotles hagis, et kohus vähendaks tsiviilasjas nr 2-14-52036 temalt kompromissiga lapse kasuks väljamõistetud elatise suurust summani 25 eurot kuus. Hageja tõi välja, et tema halvenenud tervislik seisund ei võimalda tal teenida piisavalt sissetulekut, et täita tsiviilasjas nr 2-14-52036 tehtud kompromissimäärusest lähtuvat ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse ees. Lisaks on tal tekkinud ka võlgnevus korteriühistu ees, mida ta tasub maksegraafiku alusel. Hagejal on täielik töövõimetus ning haiguse pöördumatu süvenemine.

1. Kostja seaduslik esindaja (ema I.C ) teatas 15.08.2023 hagivastuses, et ei nõustu elatise vähendamise avaldusega. Kostja esindaja leidis, et hagejal on piisavalt vahendeid elatise maksmiseks ka olukorras, kus tal on täielik töövõimetus. Kostja viitas ka sellele, et hageja omandis on 3-toaline korter, mille ta saaks võõrandada ja kasutada sellest saadavat raha muu hulgas kostjale elatise maksmiseks.
2. Hageja esitas läbi oma lepingulise esindaja (täisealise tütre F.R-i ) 18.09.2023 kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid hageja tervisliku seisundi ja võlgnevuste kohta.
3. Kohus koostas 19.10.2023 kohtunõude, milles selgitas pooltele vaidlusega seotud asjaolusid, sh kummagi poole tõendamiskoormist ning määras pooltele tähtaja selgituste ja tõendite esitamiseks. Sellest lähtuvalt esitasid pooled oma täpsustused ja täiendavad tõendid (kostja 30.10.2023 ja hageja 23.11.2023).
4. Kohus pidas asjas 26.06.2024 kohtuistungi, millel kohus kuulas pooled ära ja proovis suunata neid kompromissile. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, mille järgi maksaks hageja alates 2024.a juulikuust kuni kostja täisealiseks saamiseni 2025.a märtsikuus kostjale elatist 125 eurot kuus. Kohus selgitas pooltele ka arvutuskäiku, mille alusel kohus sellise kompromissettepanekuni jõudis. Hageja esindaja avaldas istungil nõusolekut kohtu pakutud kompromissi suhtes, kuid kostja ja tema seaduslik esindaja keeldusid sellisest kompromissettepanekust. Kostja seaduslik esindaja teatas istungil, et ei soovi enam, et hageja maksaks kostjale elatist, ning lubas sellest ka kohtutäiturit teavitada. Ühtlasi arutas kohus pooltega asja sisulise läbivaatamisega seotud küsimusi. Kohus määras pooltele kompromissläbirääkimiste pidamiseks täiendava tähtaja kuni 02.07.2024, misjärel jätkab kohus asja sisulise läbivaatamisega. Kohus selgitas hagejale, et kui ta saavutab kostjaga kohtuvälise kokkuleppe, siis on tal võimalik esitada kohtule ka hagist loobumise avaldus. Pooled avaldasid istungil nõusolekut, et nad ei soovi asjas täiendavat istungit ja kohus saab asja läbi vaadata ka kirjalikus menetluses.
5. Kuivõrd pooled ei teavitanud kohut kompromisskokkuleppe sõlmimisest ega ka hagist loobumisest, määras kohus 14.08.2024 määrusega, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ja teeb otsuse teatavaks hiljemalt 27.09.
7. Hageja teatas 13.09.2024 kohtule, et on jätkuvalt nõus tasuma kostjale elatist summas, nagu kohus tegi kompromissettepaneku 26.06.2024 istungil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et hageja on alaealise kostja isa. Samuti tegi kohus kindlaks, et hageja ja kostja seaduslik esindaja (ema I.C ) sõlmisid Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja tsiviilasjas nr 2-14-52036 kompromissi, mille kohus kinnitas 2 22.05.2015 määrusega. Kompromissi kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist igakuiselt perekonnaseaduse (

) § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses iga kalendrikuu viimaseks päevaks järgneva kalendrikuu eest kuni laps vastab

§ 97p-de 1 või 2 tingimustele.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on tasunud alates 2021.a detsembrist kostjale elatist summas 292 eurot kuus. Sellist asjaolu on kostja seaduslik esindaja kinnitanud oma 15.08.2023 menetlusdokumendis ning ka sellele lisatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et perioodil 2021.a jaanuarist kuni 2023.a juunikuuni on kohtutäitur Aive Kolsari vahendusel tasutud kostja seadusliku esindaja kontole kostja kasuks elatist, kusjuures alates 2021.a detsembrist on elatist laekunud ühes kalendrikuus vähemalt 292 euro ulatuses. Kostja seaduslik esindaja kinnitas ka 26.06.2024 kohtuistungil, et hageja on kuni 2024.a juunikuuni tasunud elatist 292 eurot kuus.
2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lõikele 1 on poolel õigus pärast sellise otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 11.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Riigikohus on lahendi nr 2-20-9571 p-s 13 selgitanud, et need sätted kohalduvad ka juhul, kui elatis on enne

1. jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult kinnitatud kompromissiga selliselt, et vanem peab lapsele maksma igakuist elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus.
2. Seega oli hageja antud juhul õigustatud muu hulgas ka

§ 2172

lg 2 alusel pöörduma elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes sealjuures õigusliku olukorra muutumisele. Hageja esindaja väljendas 26.06.2024 istungil, et tugineb oma elatise vähendamise haginõude juures ka õigusliku olukorra muutumisele. 13. Arvestades, et hageja esitas hagi elatise vähendamiseks kohtule 19.04.2023, siis on tal õigus TsMS § 459 lg 2 alusel nõuda talt välja mõistetud elatise vähendamist alates 19.04.2023.a, kusjuures

§ 2172

lg 2 alusel saab elatist vähendada summani, mis vastab kehtiva

§ 101regulatsioonile.

14.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui kõnealuse paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.

1. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 3 Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
4. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

§ 101alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist.

Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. 16. Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse kostja sünnikuupäev ning märkida, et kostja ei ole viimase aasta jooksul hageja juures viibinud ühes kalendrikuus üle kuue ööpäeva ning lapsetoetus makstakse lapse emale (nende asjaolude üle pooltel kohtule arusaadavalt vaidlust ei ole), siis moodustaks alates 01.01.2022 jõustunud

§ 101

alusel kostja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis alates hagiavalduse esitamisest 19.04.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx kokku 6318,31 eurot vastavalt alltoodule: 16.

1. perioodil 19.04.2023 kuni 30.04.2023 kokku 104,13 eurot (260,33€ : 30 x 12 päeva); 16.
2. perioodil 01.05.2023 kuni 31.12.2023 kokku 2082,64 eurot (260,33€ x 8 kuud); 16.
3. perioodil 01.01.2024 kuni 31.03.2024 kokku 780,99 eurot (260,33€ x 3 kuud); 16.
4. perioodil 01.04.2024 kuni 28.02.2025 kokku 3164,92 eurot (287,72€ x 11 kuud); 16.
5. perioodil 01.03.2025 kuni xxxxxxxxxx kokku 185,63 eurot (287,72€ : 31 x 20 päeva).
6. Kohus tegi kindlaks, et hageja on alates hagiavalduse esitamisest 19.04.2023 kuni 2024.a juunikuuni tasunud kostjale elatist kokku 4204,80 eurot [(292€ : 30 x 12 päeva) + (292€ x 14 kuud)], ning eelduslikult on hageja tasunud kostjale elatist ka 2024.a juuli, augusti ja septembri eest kokku 876 eurot (292€ x 3 kuud). Seega kokku on hageja tasunud kostjale elatist alates 19.04.2023 kuni 2024.a septembrikuuni summas 5080,80 eurot (4204,80€ + 876€).
7. Võttes arvesse otsuse p-des 16 ja 17 toodud asjaolusid, tuleks hagejal tasuda kehtiva

§ 101

alusel kostjale elatist alates 2024.a oktoobrist kuni kostja täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx veel juurde kokku 1237,51 euro ulatuses (6318,31€ - 5080,80€), mis kõnealuse perioodi kohta moodustaks 206,25 eurot kuus (1237,51€ : 6 kuud). 19. Lisaks õigusliku olukorra muutumisele (s.o

§ 2172

lg 2) on hageja oma elatise vähendamise nõude puhul tuginenud ka sellele, et tema tervislik seisund on sedavõrd palju halvenenud ja tal on täielikult puuduv töövõime, mistõttu ei ole tal võimalik teenida piisavalt sissetulekut, et maksta kostjale senises ulatuses elatist (TsMS § 459 ja

§ 102lg 2).

Vastavalt

§ 102

lõikele 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

alusel arvutatud elatise summa, kusjuures mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. 4 20. Kohus leiab hageja poolt esitatud tõendite ja asjaolude alusel, et antud juhul esineb lisaks õigusliku olukorra muutumisele ka

§ 102

lg 2 tähenduses mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

§ 101

alusel arvutatud elatise summa, milleks antud juhul on kohtuotsuse p-s 18 arvutatud 206,25 eurot kuus. Hageja on tõendanud oma täielikku töövõimetust, samuti seda, et tema tervislik seisund on pärast tsiviilasjas nr 2-14-52036 kompromissi sõlmimist oluliselt halvenenud ning et tema varaline seis on selline, mis ei võimalda tal ilma ise olulistesse makseraskustesse sattumiseta tasuda kostjale elatist seniajani makstud ulatuses. Kohus arvestab siinjuures ka sellega, et hoolimata eeltoodud asjaoludest on hageja korrektselt tasunud alates 2021.a detsembrist kuni praeguseni kostjale elatist 292 eurot kuus, mis on rohkem kui kehtiv

§ 101regulatsioon juba alates 01.01.2022 seadusjärgse miinimumelatisena ette näeb.

21. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes peab kohus õiglaseks vähendada kohtuotsuse p-s 18 välja arvutatud igakuist

§ 101

järgset elatist veel täiendavalt 81,25 euro võrra ning määrata, et hageja kohustub alates 01.10.2024 tasuma kostjale kuni tema täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx elatist 125 eurot (206,25€ - 81,25€) kuus, sh ka 2025.a märtsikuu eest 125 eurot. 22.

§ 100lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Vastavalt tsiviilasja nr 2-14-52036 kompromissimääruse p-le peab hageja tasuma kostjale elatist iga kalendrikuu viimaseks päevaks järgneva kalendrikuu eest. Kohus peab kohtuotsuse selguse ja täidetavuse huvides põhjendatuks täpsustada ja määrata, et hagejal tuleb käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud elatis tasuda kostja seadusliku esindaja (ema I.C ) kontole hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

1. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuivõrd pärast hagi esitamist on hageja tasunud kostjale 9 kuu jooksul elatist kokku 2628 eurot (292€ x 9 kuud), siis on hagi hinnaks antud juhul 2628 eurot. MENETLUSKULUD
2. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
3. Kuivõrd kohtule teadaolevalt ei ole kumbki pool menetluskulusid kandnud (hageja ei ole tasunud riigilõivu ja kumbki pool ei ole kasutanud tasulist lepingulist esindajat), siis peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks jätta kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 5