2-17-11191/6

KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-11191 Tsiviilasi E M ja V M hagi R M vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 5850 eurot Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja I: E M (isikukood XXX) Hageja II: V M (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: O M (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: R M (isikukood XXX , elukoht, XXX) RESOLUTSIOON
2. Rahuldada E M ja V M hagi R M vastu elatise nõudes õigeksvõtuotsusega.
3. Välja mõista kostja R M-ilt hageja E M kasuks igakuise elatusrahana 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, alates hagi esitamisest
4. juulist 2017 kuni E M täisealiseks saamiseni XXX.
5. Välja mõista kostja R M hageja V M kasuks igakuise elatusrahana 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, alates hagi esitamisest
6. juulist 2017 kuni V M täisealiseks saamiseni XXX.
7. Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja R M kanda. Hagejatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada 2-17-11191 apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE E M ja V M Maksiva esitasid Viru Maakohtule oma seadusliku esindaja kau-du hagi R M vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja laste ülalpidamises. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras kuni täisealiseks saamiseni. KOSTJA VASTUS Kostja esitas
8. augustil
9. a kohtule kirjaliku vastuse, milles märgib, et tunnistab hagi ning on võtab hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja R M võttis
10. augustil 2017.a. esitatud vastuses hagi õigeks (tunnistas hagi). Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100, § 101 lg
11. Perekonnaseaduse (PKS) 97 p 1 alusel ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär
12. aastal on 470 eurot, seega on elatise miinimummäär 235 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. 2 2-17-11191 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus R M E M ja V M kasuks elatise kummalegi igakuiselt 235 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab kostja. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik 3