2-22-110282/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-110282 Tsiviilasi AS-i Aktiva Portfolio hagi T.A vastu põhivõla 2080 euro 25 sendi, intressi, lepingutasu, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks Tsiviilasja hind 2583 eurot 33 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Aktiva Portfolio lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: T.A (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 1. juuli 2024; edasi kirjalikus menetluses (registrikood 16013522), RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata.

2.Jätta menetluskulud AS-i Aktiva Portfolio kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.

3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD 1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 25. märtsil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.A-lt (kostjalt) 2398 euro 77 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Hageja esitas 1. juulil 2022 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2080 eurot 25 senti, intressi 90 eurot 11 senti, lepingutasu 19 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 120 eurot 42 senti. Lisaks palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise alates 2. juulist 2022 kuni põhivõla tasumiseni järgmiselt: 1) viivis põhivõlalt 872 eurolt 98 sendilt määras 15,90% aastas; 2) viivis põhivõlalt 1207 eurolt 27 sendilt määras 7,02% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 26. juulil 2021 järelmaksu lepingu nr L89006153529, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 872 euro 98 senti. Kostja kohustus laenu tagastama 24 osamaksega perioodil 15. september 2021 15. august 2023. Kostja ei ole põhiosa katteks teostanud mitte ühtegi tagasimakset. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 7. detsembril 2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27. detsembril 2021 üles.

Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 30. juulil 2021 osamaksetega tasumise müügilepingu nr KSD05944, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 1207 eurot 27 senti. Kostja kohustus laenu tagastama 12 osamaksega perioodil 12. augustist 2021 - 12. juulini 2022. Kostja ei ole põhiosa katteks teostanud mitte ühtegi tagasimakset. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 8. novembril 2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 29. novembril 2021 üles.

Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja dokumente kuritarvitati. Kostja ei ole laenu võtnud, ta pole kaupa ostnud ega seda saanud. Kostjalt peteti ID-kaart välja. Isik, kelle nime kostja enam ei mäleta (vist K. ), lubas kostjat Soome tööle vormistada. Selleks vajas isik kostja ID-kaarti ja PIN-koode. Kostja ja isik tarvitasid koos alkoholi. ID-kaart oli paar tundi isiku käes. Isik andis kostjale ID-kaardi tagasi, aga tööle kostja ei saanudki. Kostja ei kasuta e-posti.

KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 26. juulil 2021 sõlmitud järelmaksu lepingust nr L89006153529 (dtl 25 – 26;

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 27 – 28). Lepingu alusel soetas kostja kauba 2 Klick Eesti AS-ilt maksumusega 872 euro 98 senti. Kostja kohustus tasuma kauba eest 24 osamaksega maksegraafiku alusel (dtl 26). Kostja ei ole lepingu alusel ühtegi osamakset teinud.

Samuti on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 30. juulil 2021 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingu nr KSD05944 (dtl 30 – 31).

Lepingu alusel soetas kostja KESKO SENUKAI DIGITAL UAB-lt kauba maksumusega 1207 eurot 27 senti. Kostja kohustus tasuma kauba eest 12 osamaksega maksegraafiku alusel (dtl 31).

Kostja ei ole lepingu alusel ühtegi osamakset teinud.

6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 lg sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.

VÕS § 258 lg 1 kohaselt, kui faktooringu klient rikub faktooringu kliendi ja faktooringuvõlgniku vahel sõlmitud müügi- või teenuse osutamise lepingut, millest tulenev rahaline nõue oli loovutatud faktoorile, ei või faktooringuvõlgnik nõuda faktoorile nõude alusel makstud raha tagastamist, kui faktooringuvõlgnik võib nõuda raha tagastamist kliendilt.

7.Praegusel juhul on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas kostja on esialgse võlausaldajaga lepingud sõlminud.

Olukorras, kus isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PINkoodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22; 12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p

10).

Juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid.

See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 32-1-135-16, p 16). Juhul, kui isikult peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus isik oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt Riigikohtu 12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p

10).

8.Vaidlust ei ole selles, et lepingud sõlmiti interneti keskkonnas. Praegusel juhul on lepingud sõlmitud ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, seega tuleb eeldada, et tahteavalduse on andnud kostja. Kuivõrd kostja tugineb sellele, et ta ei ole lepinguid sõlminud (ei ole tahteavaldust andnud), tuleb tal seda ka tõendada.

9.Kohus peab vajalikuks märkida, et praegusel juhul on tegemist lihtmenetluse asjaga (TsMS § 405 lg 1). Sellise hagi menetlemisel võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all 3 (TsMS § 405 lg 1 p 5). Samuti võib kohus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p

8).

10.Kostja selgitas 1. juuli 2024 kohtuistungil, et temalt peteti ID-kaart välja. Isik (perekonnanimega K. ) lubas kostja Soome ehitusele tööle vormistada. Isik küsis kostjalt dokumenti, et kostja tööle vormistada. Samuti ütles isik, et tööle vormistamiseks on vaja ka PIN-koode. Kostja ja isik tarvitasid koos alkoholi ja kostja ei saanud aru, et teda petetakse. IDkaart ja PIN-koodid olid isiku käes paar tundi. Kostja ei ole kaupa ostnud ega seda näinud.

Kostjal ei ole ka e-posti (vt kohtuistungi protokoll, lk 1).

11.Vastusena kohtunõudele on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 14. augustil 2024 selgitanud (dtl 158), et kriminaalasjas nr 22261000096 on koostatud vahistamismäärus K. K. suhtes.

Vahistamismäärusest (dtl 82 – 116) nähtuvalt on see seotud kokku 38 süüteoga. Muuhulgas on 22. juulil 2021 alustatud kriminaalmenetlus, kus K. K. , tegutsedes tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil sai enda valdusesse kostja ID-kaardi koos PIN-koodidega ja registreeris 22. juulil 2021 tema valduses olevasse telefoni kostja nimele Smart-ID. Sellise tegevusega sai K. K. endale võimaluse autentida internetis digitaalselt kostja isikut, allkirjastada dokumente, siseneda kostja arvelduskontole ja kasutada kostja nimel olevaid kontosid tehingute tegemiseks. K. K. avas 28. juulil 2021, kasutades kostja digitaalset identiteeti Coop Pank AS-is arvelduskonto ning sõlmis kostja nimel hulgaliselt lepinguid, sh vaidlusaluseid lepinguid (vt vahistamismääruse p 6).

12.Samuti on PPA esitanud kohtule kostja ülekuulamise protokolli (dtl 151 - 154). Kostja on ülekuulamisel selgitanud, et augustis 2021 (hiljem parandas kostja, et ilmselt oli see varem) tuli tema juurde kaks meest. Kostja ja külalised tarvitasid koos alkoholi. Kostja ei teadnud isikute nimesid, hiljem selgus, et üks neist oli K. . Ka teistel tuttavatel on olnud sarnaseid olukordi K. .

Külalised rääkisid kostjale, et tahavad teda tööle Norra kaheks nädalaks. Tegemist pidi olema ehitustöödega ja enne minekut pidi kostja saama 600 eurot. Sellest, kui palju kostja töö eest saab, juttu ei olnud. Kuivõrd enne minekut lubati kostjale 600 eurot, oli ta nõus. Kostja pidi meestele andma oma ID-kaardi koos PIN-koodidega, et nad saaks kostja Tartus tööle vormistada. Tartus pidi olema nende firma ja seal pidi raamatupidaja kostja tööle vormistana.

Kostja andis oma ID-kaardi koos PIN-koodidega ja paari tunni pärast sai need tagasi. Kostja andis ühele mehele ka oma telefoninumbri, et nad saaks temaga ühendust võtta. Mehed ei ole kostjale helistanud ja kostja ei ole neid enam näinud. Pärast seda, kui kostja juures käisid külalised, tuli kostja postkasti Coop Pank AS-i kiri koos pangakaardiga. Kostja mõtles, et midagi on korrast ära, sest tal pole selle pangaga mingit seost, kuid ta ei osanud seda veel K. külaskäiguga seostada. Oktoobris tulid kostjale nõudekirjad.

13.Seega praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kostja juures käisid külalised ja koos tarvitati alkoholi. Külalised lubasid kostjat Norra tööle vormistada ja selgitasid, et selleks peavad nad kostja ID-kaardi ja PIN-koodidega käima Tartu kontoris. Kostja andis külalistele oma ID-kaardi ja PIN-koodid, et nad saaksid teda tööle vormistada. Kriminaalmenetluses on selgunud, et nende abil tegi K. K. enda telefonis kostjale nimele Smart-ID, mille abil sai ta kostja nimel sõlmida mitmeid lepinguid. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt peteti välja ID-kaart ja PIN-koodid, lubades isikule vormistada teda tööle Norra. Kostja ei andnud isikutele ID-kaardi ja PIN-koodid selleks, et isikud teeksid tema nimel tehinguid, vaid selleks, et isikud vormistaksid teda tööle.

Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et kostjal olnud tahe ID-kaardi ja PIN-koodide andmisega anda tehingute tegemiseks volitus. Arvestades eespool viidatud Riigikohtu praktikat on kostja identiteeti kasutades tehtud tehingud TsÜS § 129 lg 1 järgi tühised. Seega ei saa hageja esitada kostja vastu lepingutest tulenevaid nõudeid.

4 Kohus jätab eelneva tõttu hagi rahuldamata.

14.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu selliseid kostja kulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu määrab kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.