) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on 3 tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses 2024 aastal tasunud. Esmalt märgib kohus, et ei pea asjakohaseks tõenditeks kostja võimalikke makseid aastast 2022 ja 2023 (dtl 83-90, 93-100, 113-120), kuna hagiavalduse kohaselt on elatist tasutud kuni oktoobrini 2023 ning seega vaidlus nimetatud perioodi osas puudub. 2024 aasta elatise tasumise osas ei ole kostja aga tõendeid esitanud (kohus märgib, et dtl 91, 101, 121 esitatud tõenditest ei nähtu aastat, millal vastavad maksed tehtud on). Hageja seadusliku esindaja konto väljavõttega on tõendatud, et kostja on 2024 aastal tasunud aprilli eest elatist 200 eurot, mai eest 200 eurot ja juuni eest samuti 200 eurot (dtl 176). Nimetatu on aga miinimumelatisest vähem. Kostja on oma vastuses m.h ka märkinud, et tasub hageja huviringi, telefoni ja muid kulusid. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad aga tõendid vastavate kokkulepete olemasolu kohta. Kokkuleppe puudumisel tuleb ülalpidamiskohustust täita siiski kohtu hinnangul elatise tasumisena. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 665 eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 120 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused kokku 25 eurot (huviring). Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile märgitud summad mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas 4 oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka teatud kooli ja trenni kulud usutavad. Samuti ei saa täielikult ebavajalikuks pidada transpordikulude olemasolu, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite. Samas isegi juhul, kui vähendada hageja igakuiseid kulutusi ca 50 euro ulatuses, siis vastavad kulud ikkagi vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. 6.
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja viibib tema juures igal nädalavahetusel s.o 2 päeva nädalas (ca 10 päeva kuus). Hagiavalduse kohaselt viibib aga laps isa juures 1 kord nädalas koos ööbimisega (ca 4 ööpäeva kuus). Kohus on kostjale 02.07.2024 kirjas selgitanud, et elatist saab vähendada üksnes juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning nimetatu eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta (dtl 48-50). Kohus on andnud kostjale ka tähtaja suhtluskorra kokkuleppe tõendamiseks ning täiendavate selgituste esitamiseks. Kostja on küll esitanud kohtule vanemate kirjavahetuse (dtl 60-74, tõlge 106-107), kuid nimetatu ei kinnita kostja väidet suhtluskorra kokkuleppe olemasolust. See, et vanemad on suhelnud ja jõudnud kokkuleppele lapse viibimises kostja juures teatud ajahetkedel, ei kinnita püsiva suhtluskorra kokkuleppe olemasolu ega ka seda, et hageja viibiks kostja juures keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus. Seega puudub alus elatise vähendamiseks
7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 5 Ühtegi
Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära ka
Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 15.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.