KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-103186 Tsiviilasi OÜ CityBee E

§ 230

lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus selgitas hagejale 29.08.2024 pöördumises (dtl 207-208), et kohus ei saa üksnes kahe foto alusel järeldada, et hageja on nimelt kostjaga sõlminud lepingu ning kostja peab talle lepingu alusel tasuma. Kohus osundas, et nõude aluseks olevate asjaolude esmase tõendamise kohustus lasub hagejal. Hagejal tuli välja tuua, kuidas tuvastati lepingu sõlmimisel kostja isik. Vaatamata kohtu selgitustele hageja seda ei tõendanud. Asjakohatu on hageja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-16-124450, mis puudutab teise isiku ID-kaardi ja selle PIN koodide kasutamist. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja ise või keegi tema asemel oleks lepingu sõlmimisel esitanud hagejale oma IDkaardi, oleks digitaalselt mõne lepingudokumendi allkirjastanud või kasutanud hageja süsteemi sisenemiseks ning konto loomiseks kostja ID-kaardi PIN koode.
2. Hageja esitas kohtule CityBee teenuste kasutamise tingimused (dtl 34-57, dtl 58-94). Muuhulgas tuleneb tingimuste punktist 3.2.3, et konto loomisel peab kasutaja sisestama oma andmed ja teostama vajalikud autentimistoimingud. Milliseid autentimistoiminguid seejuures teha tuli, tüüptingimustest ei nähtu. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja rakenduses kasutajakonto loomiseks oleks kasutaja pidanud mõne lepingudokumendi allkirjastama või muul viisil kasutama ID-kaardi PIN koode. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et kostja oleks tüüptingimustega tutvumist kinnitanud.
3. Tüüptingimuste punkti 3.3 kohaselt pidi kasutaja sõiduki broneerimiseks ja kasutamiseks siduma oma konto maksekaardiga. Punkt 8.8 nägi ette, et enne, kui kasutaja hakkab sõidukit kasutama, on ettevõttel õigus kontrollida, kas kasutaja maksekontol on piisavalt raha ja reserveerida maksekontol hinnakirjas märgitud summa. Punkti 8.9 järgi tuli teenuse eest tasuda hiljemalt sõidu lõpus ning antud sätte järgi pidi ettevõte summa kasutaja kontolt debiteerima. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millise maksekaardiga väidetav kostja konto seotud oli ning miks ei debiteeritud sõiduki kasutamiseks vajalikku summat maksekaardilt kooskõlas tüüptingimustega.
4. Tüüptingimuste punkti 3.
5. järgi tuli sõidukite kasutamiseks teha foto juhiloa esiküljest ja reaalajas foto oma näost. Kostja lisas oma menetlusdokumenti tema juhiloast tehtud foto (dtl 135) ja temast endast tehtud foto (dtl 136). Foto juhiloast on ilmselt tehtud sõidukis. Kas foto kostjast on välja lõigatud videokõnest või mitte, tõendist järeldada ei saa. Ainuüksi kahe foto esitamise alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et nimelt kostja lõi hageja rakenduses endale kasutajakonto. Kostja on eitanud konto loomist ja on põhistanud, kuidas oli võimalik tema fotode kasutamine. Kostja menetlusdokumenti kleebitud väljavõtet sotsiaalmeediakontolt kohus avada ei saa (dtl 140), mistõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks kostja väidet, et ta sõiduki rentimise ajal kasutas hoopis enda autot. Küll aga ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga.
6. Hageja esitas kohtule e-kirja oma töötajalt (dtl 161), mida ta nimetas väljavõtteks oma süsteemist lepingu sõlmimise kohta. Tõendist ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kellega on leping sõlmitud ja kuidas. Tõendist ei ole võimalik järeldada, millise süsteemiga oli tegu ning kuidas hageja tuvastas süsteemi abil temaga lepingu sõlminud isiku. Tõendist on vaid järeldatav, et keegi on nõustunud rakenduse kaudu 23.06.2020 kasutustingimustega. Kes tingimustega nõustus, tuvastatav ei ole. Hageja esitas kohtule samad fotod kostja juhiloast ja kostjast endast, mis kostja ise oli esitanud (dtl 162-163). Seega võib järeldada, et hageja ei pidanudki lepingu sõlmimisel vajalikuks tuvastada kasutajakontot loovat isikut, vaid piisavaks loeti kahe foto esitamist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille alusel oleks hageja enne lepingu sõlmimist sisuliselt tuvastanud, kes temaga lepingu sõlmib.
7. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Eeltoodust lähtuvalt peab lepingu sõlmimiseks olema antud konkreetse isiku tahteavaldus. Hagejal oleks tulnud tõendada, et nimelt kostja on talle sellise tahteavalduse teinud.
8. Sisuliselt on tegemist väljaspool äriruume sõlmitud lepinguga VÕS § 46 mõistes. VÕS § 62 1 lg 1 sätestab, et ettevõtja, kes sõlmib lepingu arvutivõrgu abil, annab lepingu teise poole kasutusse sobivad ja tõhusad tehnilised vahendid, millele teisel poolel on juurdepääs ja mille abil ta saab enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead. VÕS § 622 lg 1 p 2 näeb ette, et hiljemalt tellimisprotsessi alguses teeb ettevõtja selgelt ja loetavalt tarbijale teatavaks vastuvõetavad maksevahendid. VÕS § 622 lg 3 järgi peab ettevõtja tagama, et tarbija kinnitaks tellimust, esitades sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab kohustust maksta. Kui tellimuse edastamine eeldab nupule vajutamist või sellesarnast funktsiooni, tuleb nupp või sellesarnane funktsioon tähistada hästi loetavalt ainult sõnadega „tellimus koos maksekohustusega” või mõne muu samasuguse ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse maksta. Kui ettevõtja ei täida käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, ei ole tarbija lepingu ega tellimusega seotud.
9. Hageja ei ole tõendanud, et rakendus, mida ta kasutas tarbijatega lepingute sõlmimiseks, vastas eeltoodud nõuetele. Hageja tüüptingimuste kohaselt tuli kasutajakonto siduda maksevahendi ehk maksekaardiga, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised andmed maksevahendi kohta talle esitati ning kuidas tarbija seejärel oma tellimust kinnitas. Seega ei ole hageja tõendanud ühelgi viisil nimelt kostjaga sellise lepingu sõlmimist, millest tulenes kostjale tasumise kohustus.
10. Täiendavalt esitas hageja kohtule dokumendi, mida on hagiavalduses nimetatud väljavõtteks hageja süsteemist kasutusele antud eseme ja perioodi kohta (dtl 95). Tõendis on toodud sõiduki registrinumber ja mark, samuti kuupäevad 23.06.2020 ja 03.07.
11. Kohtule esitatud tõendist ei ole paraku võimalik järeldada, et tegu oleks mõne andmebaasi väljavõttega. Tõendist ei nähtu, kuidas tuvastati, et sõidukit kasutas nimelt kostja.
12. Hageja esitas kohtule kostjale koostatud arve (dtl 96) summas 510,05 eurot. Arve saajaks on märgitud kostja, e-posti aadressiks aga XXX. Eeltoodu läheb vastuollu hageja tüüptingimustega, milliste kohaselt oleks tarbitud teenuse eest tarbijal tulnud tasuda maksekaardiga, mis seotakse kasutajakontoga. Lisaks ei kuulu arvel märgitud e-posti aadress kostjale.
13. Politsei- ja Piirivalveamet on 13.12.2022 koostanud kostjale teatise (dtl 128), mille kohaselt on kriminaalasjas alustatud menetlust KarS § 209 lg 1 tunnustel kostja avalduse alusel, kes väitis, et ta ei ole sõidukit rentinud. E. E. on hagejale saatnud 24.03.2023 e-kirja (dtl 164), milles on muuhulgas märkinud, et „need sõidud, mille alusel väljastati arve, tegi vist üks teine isik, kes sooviks selle asja korda saada“. Eeltoodud tõenditest kogumis võib pidada võimalikuks, et kostja asemel tegi hageja rakenduses kasutajakonto kolmas isik, kes kasutas selleks fotot kostja juhiloast ja kostjast endast. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis lepingu nimelt kostjaga.
14. Kuna hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga, on asjakohatud hageja viited sellele, mida nägid ette lepingu tüüptingimused. Lepingu puudumine hageja ja kostja vahel toob kaasa selle, et hagejal lepingulisel tasunõudel kostja vastu puudub faktiline ja õiguslik alus. Kuna hageja ei ole sõlminud kostjaga lepingut, tuleb hageja põhinõue 510,05 eurot jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus ei rahulda põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka võla sissenõudmise kulude nõue 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 243,04 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue. 32.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kostja ei esitanud taotlust hüvitada talle rahaliselt kindlaksmääratud summas menetluskulud ning selliste kulude olemasolu ei saa ka asjas esitatud dokumentide põhjal järeldada, ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik