← Eesti

3-22-2666/17

Obsah (5)§ 184§ 182§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-22-2666 Otsuse kuupäev 18. oktoober 2024 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X kaebus Kastre valla 14. detsembri 2022

) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, 3-22-2666 tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X (kaebaja) esitas
  2. juulil 2021 Kastre vallale taotluse koolieelsesse munitsipaallasteasutusse (Sillaotsa Kooli Haaslava lasteaed) koha saamiseks alates
  3. jaanuarist
  4. Kaebaja soovis lasteaiakohta oma lapsele, kes
  5. jaanuaril 2023 sai 1,5-aastaseks. Pärast taotluse esitamist oli kaebaja kirjavahetuses nii valla kui ka Sillaotsa Kooliga, kuid
  6. jaanuariks 2023 tema lapsele lasteaiakohta ei tagatud.
  7. X esitas
  8. novembril 2022 Tartu Halduskohtule seonduvalt lasteaiakoha tagamata jätmisega kaebuse (haldusasi nr 3-22-2434). Kaebus tagastati halduskohtu
  9. detsembri
  10. a määrusega.
  11. X esitas
  12. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule uue kaebuse, milles palub tühistada Kastre valla otsuse, millega ei tagatud tema lapsele lasteaiakohta Sillaotsa Kooli Haaslava lasteaias alates
  13. jaanuarist 2023 (s.o lapse 1,5-aastaseks saamisel). Kaebaja soovib, et tema lapsele tagataks lasteaiakoht. Ühtlasi soovib kaebaja alates
  14. jaanuarist 2023 erahoiu teenuse kasutamisega kaasnevate kulude (transport, toidukulu erinevus, huviringide kulu) kompenseerimist.
  15. Tartu Halduskohus jättis
  16. veebruari
  17. a määrusega Xa kaebuse käiguta, misjärel kaebaja täpsustas oma varalise kahju nõuet.
  18. Tartu Halduskohus võttis
  19. veebruari
  20. a määrusega menetlusse Xa kaebuse Kastre valla
  21. detsembri
  22. a vastuse nr 9-1/1454-1 tühistamiseks, Kastre valla kohustamiseks tagada lapsele munitsipaallasteaia koht ning Kastre vallalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kohus leidis, et kuna kaebaja on vastavalt haldusasjas nr 3-22-2434 talle antud suunistele pöördunud
  23. novembril 2022 Kastre valla poole uuesti taotlusega, milles on palunud tagada enda lapsele lasteaiakoht Sillaotsa Kooli Haaslava lasteaias, paludes samas taotluses hüvitada endale lasteaiakoha tagamata jätmise korral ka erahoiu teenuse kasutamisega kaasnevad täiendavad kulud, siis tuleb käesolevas asjas vaidlusaluse haldusaktina käsitada Kastre valla
  24. detsembri
  25. a vastust nr 9-1/1454-1, millega kaebaja viimati nimetatud taotlusele vastati. Sama määrusega andis kohus vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks ning palus menetlusosalistel teatada, kui nad on valmis asja menetluse kompromissiga või muul viisil kokkuleppega lõpetama.
  26. Vastustaja esitas
  27. märtsil 2023 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
  28. Tartu Halduskohus andis
  29. aprilli
  30. a määrusega kaebajale ja vastustajale tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja võimaliku kompromisslepingu esitamiseks
  31. juunini
  32. Kaebaja pakkus kompromissi, millest Kastre vald loobus. Kastre vald pakkus kaebajale omakorda omapoolse kompromissi, millega kaebaja ei nõustunud ning seega kompromissini menetlusosalised ei jõudnud. 2 3-22-2666
  33. Kaebaja teatas
  34. aprillil 2024 kohtule, et vastustaja pakkus kaebaja lapsele lasteaiakoha Sillaotsa Kooli Haaslava lasteaias alates
  35. augustist 2024, mille kaebaja võttis vastu. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule täiendavad tõendid tekkinud kahju ulatuse kohta.
  36. Tartu Halduskohus määras
  37. juuni
  38. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  39. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 11.
  40. Kaebaja soovib oma lapsele lasteaiakohta Kastre vallas. Selleks esitas kaebaja Arno portaali kaudu
  41. juulil 2021 avalduse lasteaiakoha saamiseks Sillaotsa kooli Haaslava lasteaias
  42. jaanuarist
  43. Vastustaja kaebaja lapsele lasteaiakohta ei taganud. Kaebaja esitas vallale
  44. novembril 2022 pärast haldusasjas nr 3-22-2434 juhiste saamist uue taotluse lasteaiakoha tagamiseks või koha mitte tagamisel lapsehoiuteenuse kasutamisega tekkivate täiendavate kulude hüvitamiseks. Vald keeldus
  45. detsembri
  46. a vastusega kaebaja soovitud lasteaiakoha tagamisest viidates võimaluste puudumisele ning samuti ei soovinud vald hüvitada täiendavaid kulusid, mida asjakohane määrus ette ei näinud. Valla keeldumine lapsehoiuteenuse koha vastuvõtmisest ja kasutamisest tingitud täiendavate kulude (toidukulu, huvialade kulud, transport jms) hüvitamisest on õigusvastane. Kastre vald on nõus kompenseerima erahoiu kohatasu sellises ulatuses, et pere kanda jääks kohatasu samas ulatuses nagu munitsipaallasteaias, kuid keeldub ebaõigesti täiendavate kulude hüvitamisest, mida perel ei tekiks, kui kohalik omavalitsus tagaks lasteaiakoha kodulähedases lasteaias. Erahoiu kasutamisega seonduvate kulude mitte kompenseerimisega seadis kohalik omavalitsus pere sundolukorda, kus pere peab kandma ja leidma rahalised võimalused täiendavate kulude kandmiseks. Vastustajal tuleb lisakulud kaebajale hüvitada, sest lastaiakoha tagamise kohustuse rikkumisega rikkus vald lapse õigust alushariduse saamisele. 11.
  47. Kaebaja sõlmis lepingu lapsehoiuteenust pakkuva äriühinguga OÜ Satirmo. Kaebajal on tekkinud lisakulud, mis seonduvad transpordi kasutamisega ja toiduraha suuruse erinevusega, samuti peaks vald kandma lapse huvialategevustega kaasnevad kulud. Vastustajal tuleb hüvitada täiendavad transpordikulud (kütusekulu, sõiduki amortisatsioonikulud jms), sest lapsehoiuteenuse koht asub kaebaja elukohast ca 8km kaugusel, samas kui kodulähedane lasteaiakoht asub ca 800 m kaugusel. Toidupäeva eest enammakstav osa on arvestatud meetodil 3,2-2,3=0,9 eurot/tööpäeva kohta. Kaebaja lapsele ei ole lapsehoiuteenuse puhul tagatud munitsipaallasteaiaga samaväärset teenust huvialaringide osas. Lastehoius puudub õppekava, mille osaks munitsipaallasteaias on ka muusika- ja liikumistunnid, mis Sillaotsa kooli Haaslava lasteaias toimuvad sõimerühmale 1 kord nädalas ning on ilma lisatasuta. Saamaks võrdväärset haridust, mida laps saaks munitsipaallasteaias, peab pere katma huvialaringide kulud. Neid kulusid poleks tekkinud, kui vastustaja oleks oma kohustused täitnud õigeaegselt. 11.
  48. Vastustaja kompromissilahendus ei ole kaebajale sobilik, sest sellega hüvitataks kulud üksnes osaliselt ehk peamiselt lapsehoiu ja lasteaia kohatasu vahe. Kohtupraktikas on selgitatud, et lasteaiakoha tagamata jätmisel tuleb hüvitada tekkinud kulud laiemalt, sh ka toiduraha puudutavas osas. 11.
  49. Kaebaja võttis vastu vastustaja pakkumise lasteaiakoha saamiseks Sillaotsa kooli Haaslava lasteaias alates
  50. augustist
  51. Vastustaja varasem lastaiakoha pakkumine teise lasteaeda ei olnud kaebajale vahemaadega seoses sobilik. 3 3-22-2666
  52. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 12.
  53. Vastustaja selgitas
  54. ja
  55. novembri
  56. a kirjades, et kaebaja lapsele ei ole
  57. jaanuarist 2023 lasteaiakohta pakkuda. Ajavahemikul
  58. jaanuar kuni
  59. märts 2023 ei olnud vastustajal kaebajale teeninduspiirkonnas kohta pakkuda ning seetõttu pakuti välja ka kompromiss, mida kaebaja vastu ei võtnud. 12.
  60. Vastustajale selgus
  61. märtsil 2023 rühmade komplekteerimisel, et kaebaja lapsele on võimalik pakkuda lasteaiakohta alates
  62. aprillist 2023 Võnnu Lasteaias „Värvuke“ ning vastav teavitus saadeti kaebajale. Kastre vald on täitnud seadusest tuleneva kohustuse mõistliku aja jooksul ja taganud lapsele lasteaiakoha teeninduspiirkonnas alates sellest hetkest, kuid lapsevanem loobus koha vastuvõtmisest. Seega pärast kohtumenetluse alustamist täitis vastustaja koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse. Olukord on seega kohapakkumisega muutunud, sest sellest hetkest alates ei ole kaebajale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks alust. Kaebajale tekkinud kulude hüvitamiseks puudub alus ka eelneva perioodi osas, kuna lasteaiakohta pakuti mõistliku aja jooksul. 12.
  63. Vastustaja on kaebajale hiljem vastu tulnud ja on tasunud
  64. veebruarist 2023 Kastre Valla korralduse nr 259 alusel OÜ-le Satirmo Haldjakese Lastehoid lapsehoiuteenuse toetust vastavalt lasteasutuse poolt kinnitatud hinnakirjale (
  65. a eest 525,40 eurot kuus ja
  66. a 495,90 eurot kuus) ning samast ajast tasub kaebaja omakorda eralasteasutuse teenuse eest teenuse osutajale summa, mis on võrdne vallavalitsuse hallatavates koolieelsetes lasteasutustes vanemate poolt kaetava kulude määraga, mis on 4,5% eelneval kalendriaastal kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast kuus. See vastab KELS § 10 lg-st 1, § 27 lg-dest 3 ja 4 tulenevale, et kui lapsele ei ole lasteaiakohta elukohajärgses teeninduspiirkonnas pakkuda, tasub kohalik omavalitsus eralasteasutusele tegevuskulu. Kastre Vallavolikogu
  67. juuni
  68. a määruse nr 10 „Koolieelse lasteasutuse rahastamisel lapsevanemate poolt kaetava osa kehtestamine“ alusel rakendus kaebajale osalustasu erisus vanuselt järgmise lapse eest 50%. 12.
  69. Vastustaja ei nõustu toidukulude hüvitamisega, sest lapsehoiuteenuse kasutamine on olnud kaebaja enda valik ka pärast lasteaiakoha pakkumist Võnnu Lasteaeda „Värvuke“. KOHTU SEISUKOHT
  70. Vaidluse all on Kastre valla tegevuse õiguspärasus kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamisel ning sellega väidetavalt kahju põhjustamine. Kaebaja palub lisaks tühistada Kastre valla
  71. detsembri
  72. a vastuse osas, millega jäeti kaebaja esitatud lasteaiakoha saamise taotlus rahuldamata. Samuti on kaebaja esitanud kohustamisnõude, milles palub vastustajat kohustada tagama kaebaja lapsele lasteaiakoht munitsipaallasteaias.
  73. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuna lasteaiakoha andmise otsustus on haldusakt, siis sellest keeldumiseks tuleb samuti anda haldusakt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-1-5-14 ja 3-3-1-66-15). Vaidlust ei ole selles, et Kastre vald keeldus
  74. detsembri
  75. a vastusega nr 9-1/1454-1 sisuliselt kaebaja lapsele
  76. jaanuarist 2023 munitsipaallasteaias lasteaiakoha andmisest. Nimetatud vastust tuleb käsitleda seega haldusaktina. Vald põhjendas kaebaja soovitud ajal ja kohas lasteaiakoha andmisest keeldumist sellega, et ühtegi vaba kohta vallal teeninduspiirkonnas pakkuda ei ole.
  77. KELS § 10 lg 1 kohaselt loob valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 4 3-22-2666 Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse sama seaduse § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. Sätestades KELS § 10 lg 1 esimeses lauses kohustuse luua omavalitsusüksuse territooriumil elavatele lastele võimalus käia koolieelses lasteasutuses, on seadusandja teinud alushariduse kättesaadavuse tagamise kohalikule omavalitsusele kohustuslikuks (vt Riigikohtu
  78. veebruari
  79. a otsus asjas nr 5-22-10, p 50). KELS kohustab seega valda tagama lapsele võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteaias. KELS § 10 lg 1 ei keela määrata teeninduspiirkonnaks kogu valla territooriumit. KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustust ei saa täita pelgalt lapse lisamisega lasteaiakoha järjekorda, vaid see hõlmab ka kohustust luua piisavalt kohti lasteasutustes. Koht lasteasutuses tuleb anda mõistliku aja jooksul, milleks on kohtupraktikas peetud üldjuhul kahte kuud taotluse esitamisest (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  80. veebruari
  81. a otsus asjas nr 5-22-10 (p-d 33 ja 34) ja
  82. märtsi
  83. a otsus asjas nr 3-41-63-13, p 33). KELS § 10 lg-le 1 tugineva nõudeõiguse olemasolu ei sõltu muu hulgas kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist.
  84. Vaidlust ei ole selles, et
  85. jaanuariks 2023 ei olnud vallal kaebaja lapsele lasteaiakohta soovitud lasteaias pakkuda. Lasteaiakoha jagamine järjekorra alusel ei ole iseenesest õigusvastane, kuid järjekorra olemasoluga ei saa õigustada mõistliku menetlusaja rikkumist ning koha andmisest keeldumist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsust asjas nr 3-4-1-6613). Kuna lastaiakohtade nappus ning finantsilised raskused ei ole samuti seaduses ettenähtud kohustuse täitmata jätmist õigustavad, siis on valla keeldumine KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmisest õigusvastane ning Kastre valla
  86. detsembri
  87. a vastus nr 9-1/14541 kuulub osas, millega keelduti kaebaja lapsele munitsipaallasteaia koha andmisest, tühistamisele. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ei mõjuta ka asjaolu, et vastustaja pakkus
  88. märtsil 2023 kaebaja lapsele lasteaiakohta alates
  89. aprillist 2023, sest vastustaja ei järginud mõistliku aja nõuet (vt selle kohta otsuse p 19).
  90. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda õiguslik olukord haldusorganit toimingut sooritama kohustada, on see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22 märtsi
  91. a otsus asjas nr 3-21-2682, p 18). Kohus ei saa kohustada vastustajat tegevuseks, mille ta on otsuse tegemise ajaks juba sooritanud. Kuna kaebaja lapsele on
  92. augustist 2024 tagatud lasteaiakoht kaebaja soovitud lasteaias, siis ei ole kohustamiskaebuse rahuldamiseks kohtuotsuse tegemise ajal enam alust. Kuna kaebaja on esitanud ka kahjunõude, mille raames annab kohus hinnangu lasteaiakoha tagamisega seotud asjaoludele, sealhulgas ajavahemikule, mil kaebaja lapsele vald lasteaiakohta ei taganud, siis ei ole vajalik üle minna jätkutuvastuskaebusele. Seetõttu jätab kohus kohustamisnõude, mis puudutab vastustaja kohustamist tagada kaebaja lapsele lasteaiakoht, rahuldamata.
  93. Järgnevalt lahendab kohus kaebaja kahjunõude. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus, õigusvastase tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos. RVastS § 8 lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. 5 3-22-2666
  94. Kahjunõude lahendamisel tuleb esmalt silmas pidada, et pärast vaidlustatud haldusakti andmist pakkus vald kohtumenetluse ajal kaebaja lapsele lasteaiakohta valla teeninduspiirkonnas
  95. aprillist 2023 Võnnu lasteaias „Värvuke“ ning vastav teavitus saadeti kaebajale. Kaebaja nimetatud pakkumist vastu ei võtnud ning kaebaja jätkas lapsehoiuteenuse kasutamist selle asemel. Kaebaja ei võtnud seega esmase võimaluse avanedes vastustaja pakutavat lasteaiakohta (
  96. aprillist 2023) vastu. Seejuures tuleb arvesse võtta, et KELS ei näe ette, et lapsele peab tagama lasteaiakoha just sellises lasteasutuses, mis asub pere elukoha vahetus läheduses. Kohus möönab, et lasteaiakoha vastu võtmine Võnnu lasteaeda oleks tinginud kaebajale suuremaid kulutusi, eelkõige transpordile, seoses asjaoluga, et erinevalt Sillaotsa kooli Haaslava lasteaiast ei oleks tegemist olnud kaebaja elukoha vahetus läheduses asuva lasteaiaga ning sellega oleksid kaasnenud transpordikulude suurenemine. Kuna kaebajale lasteaiakoha pakkumise ajaks oli Kastre valla lasteasutuste teeninduspiirkonnaks kogu Kastre valla haldusterritoorium ning vahemaa kaebaja elukoha ja Võnnu lasteaia asukoha vahel oli alla 20 kilomeetri, siis ei saa pidada valla lasteaiakoha pakkumist Võnnu lasteaeda ebaproportsionaalseks ega ebakohaseks olukorras, kus kaebaja soovitud lasteaias olid kõik kohad täidetud. Kaebajal ei ole alust nõuda, et vald oleks pidanud juba täidetud lasteaiakohti muutma nii, et just kaebajale tagatakse lasteaiakoht tema soovitud lasteaias. Kaebajale pakutud lasteaiakoht asus valla teeninduspiirkonnas ning kaebaja ei ole esitanud kohtule selliseid tõendeid, mis kinnitaks, et lasteaiakoha vastuvõtmine oleks olnud võimatu või ülemääraselt kulukas. Seega asjaolu, et tegemist ei olnud lähima munitsipaallasteaiaga ei oma ainumääravat tähtsust, sest lasteaiakoht ei asunud kaebaja elukohast ka sedavõrd kaugel, et pidada lasteaiakoha pakkumist KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmiseks näilikuks või ebapiisavaks. Seega on kohus seisukohal, et alates
  97. aprillist 2023, mil kaebaja lapsele oli valla teeninduspiirkonnas asuvas lasteaias lasteaiakoht tagatud, tuleb KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustus lugeda täidetuks. Nimetatud kuupäevast alates ei ole vald seega kaebajale hüvitatavat kahju põhjustanud ning selles osas tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.
  98. Ajavahemikul
  99. jaanuar kuni
  100. aprill 2023 rikkus vald KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust. Vald ei taganud seaduses ettenähtud ajaks kaebaja lapsele lasteaiakohta ning asus selle tagamiseks pingutusi tegema alles pärast kohtumenetluse alustamist. Juba
  101. ja
  102. novembri
  103. a kirjades väljendas vald selget seisukohta, et kaebaja lapsele ei ole
  104. jaanuarist 2023 lasteaiakohta pakkuda ning jäi sellele seisukohale ka
  105. detsembri
  106. a haldusaktina käsitletavas vastuses. Valla tegevus ei kinnita, et kohtumenetluseta oleks ta olnud huvitatud kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamisest seaduses ettenähtud ajaks või mõistliku aja jooksul pärast seda. Samuti tuleb silmas pidada, et vald ei taganud kaebaja lapsele lasteaiakohta ka kohtupraktikas kujundatud tähtaja jooksul ehk kahe kuu jooksul vastava taotluse esitamisest arvates. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et võimalus kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamiseks tekkis vallal alles pärast seda, kui vald muutis
  107. aastal Kastre vallavolikogu
  108. aprilli
  109. a määrusega nr 5 vastu võetud „Kastre valla koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtmise ja väljaarvamise kord“ (määrus nr 5) nii, et Kastre valla lasteasutuste teeninduspiirkonnaks sai kogu Kastre vald (vt
  110. veebruarist 2023 kehtiv määrus nr 5 § 1¹). Asjaolu, et kaebaja pakkus lasteaiakohta teise lasteaeda alates
  111. aprillist 2023 ei ole KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmiseks ajavahemikul
  112. jaanuarist kuni
  113. aprillini 2023 piisav. Vastustaja viitas
  114. detsembri
  115. a vastuses ja varasemas kirjavahetuses sellele, et lasteasutuse rühmade komplekteerimise periood on
  116. märts kuni
  117. mai (määrus nr 5 § 2 lg 2) ning vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta jooksul. Kuna vastustaja oli selgelt väljendanud, et ta ei suuda tagada kaebaja soovitud kuupäevaks lasteaiakohta ning uute rühmade komplekteerimine algas märtsis, siis ei pidanud kaebaja ka mõistma, et lasteaiakoha saamine lähitulevikus on reaalne. Seetõttu on asjakohatu vastustaja seisukoht, et ta tegutses mõistliku aja jooksul oma kohustuse täitmise 6 3-22-2666 eesmärgil ning ei põhjustanud ajavahemikul
  118. jaanuarist kuni
  119. aprillini 2023 kaebajale kahju ega ole selle tekkimise eest vastutav. Vastustajaga nõustudes jääksid sellel ajavahemikul kaebajale lapsehoiuteenuse saamisega seotud kulud vastustaja lubatud ulatust ületavas osas üksnes kaebaja kanda, kuigi nende tekkimine on otseses seoses vastustaja ebakohase tegevusega enda kohustuse täitmisel. Vastustaja väljendas
  120. detsembri
  121. a vastuses selgelt, et lasteaiakoha tagamine ei ole lähitulevikus võimalik ning viitas eralasteasutuse teenuse kasutamise võimalusele ning selgitas enda poolsete kulude kandmise ulatust sellisel juhul. Sellises olukorras oli kaebaja sunnitud otsima alternatiivseid viise ning asus põhjendatult lapsehoiuteenuse saamiseks samme. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud valla seisukoht, et ta on taganud mõistliku aja jooksul kaebaja lapsele lasteaiakoha valla lasteaias ega vastuta tekkinud lisakulude eest üldse. Vald jättis ebakohaselt ajavahemikul
  122. jaanuar 2023 kuni
  123. aprill 2023 kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamata.
  124. Kaebaja sõlmis
  125. jaanuaril 2023 lapsehoiuteenuse kasutamise lepingu OÜ-ga Satirmo (Ülenurme Haldjakese Lastehoid). Kaebaja pidi lapsehoiuteenuse osutamise lepingu sõlmima valla õigusliku kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kui vald oleks oma kohustuse
  126. jaanuariks 2023 täitnud, oleksid kaebaja kulud olnud väiksemad.
  127. Lepingu (dtl 26-30) kohaselt oli toidukulu päevamaksumuseks 3,2 eurot. Asjakohasel ajavahemikul kandis kaebaja kulusid lapsehoiuteenuse kasutamisega seoses veebruaris 19 päeval ja märtsis 23 päeval, jaanuaris kantud toidukulu pole kaebaja kaebuse käiguta jätmise määrusele esitatud vastuses välja mõista palunud. Vastustaja ei ole vastu vaielnud kaebaja väitele, et lasteaiakoha puhul oleks toidukulu päeva kohta olnud kaebajale 2,3 eurot. Lasteaia toidukulu suurust kinnitab ka kaebaja esitatud käskkiri (dtl 36). Seega on toiduraha erinevus 0,9 eurot päevas. Kuna vastustaja kaebaja lapsele KELS § 10 lg-t 1 rikkudes lasteaiakohta ei taganud, siis on ajavahemikul
  128. jaanuar kuni
  129. aprill 2023 nende päevade eest, mil kaebaja laps lapsehoiuteenust kasutas ja millega kaasnes kaebajale lasteaiakoha kasutamisega võrreldes suurema toiduraha kandmise kohustus, tekkinud kaebajale varaline kahju, mille tekitamises on süüdi vastustaja. Seega mõistab kohus Kastre vallalt kaebaja kasuks välja toiduraha puudutavas osas kahjuhüvitise 37 eurot 80 senti (42x0,9 eurot).
  130. aprillist 2023 alates ei ole vastustaja kaebajale toiduraha puudutavas osas hüvitatavat kahju põhjustanud (vt määruse p 19).
  131. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kahjuna ka lapse eralasteasutusse viimise ja toomisega tekkinud transpordikulud. Kohus sellega ei nõustu. Kohaliku omavalitsuse kohustusega tagada lasteaiakoht ei ole transpordikulude kompenseerimise eesmärk hõlmatud, sest ka lapse lasteaeda toomisega seonduvaid transpordikulusid ei ole kohalik omavalitsus kohustatud lapsevanemale kompenseerima. Tegemist on lapsevanemale kaasnevate paratamatute kuludega, mille kandmise kohustus ei ole üle kantav kohalikule omavalitsusele. Seetõttu ei ole ka lapsehoiuteenuse osutamise kohta lapse viimise ja toomisega kantavad transpordikulud ja veelgi enam sõiduki amortisatsioonikulud kahju, mida saaks lasteaiakoha tagamise kohustuse rikkumise korral kohalikult omavalitsuselt lapsevanemale välja mõista. Seega jätab kohus kahjunõude transpordikulusid puudutavas osas täies ulatuses rahuldamata.
  132. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kandnud ajavahemikul
  133. jaanuar kuni
  134. aprill 2023 kulusid lapse huvialaringides käimisega seoses. Seega ei ole kaebajale sellel ajavahemikul tekkinud kahju, mille eest vastustaja vastutaks. Nagu kohus varasemalt märkis, siis
  135. aprillist 2023 alates ei ole kahju hüvitamiseks alust seetõttu, et vastustaja täitis KELS § 10 lg 1 kohustuse kohtumenetluse ajal. Seega jätab kohus kahjunõude huvialaringidega seotud kahju osas täies ulatuses rahuldamata. 7 3-22-2666
  136. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus jätab kohustamisnõude rahuldamata, tühistab Kastre valla
  137. detsembri
  138. a vastuse nr 9-1/1454-1 osas, millega keelduti kaebaja lapsele munitsipaallasteaia koha andmisest kaebaja soovitud kuupäevaks ning mõistab Kastre vallalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise 37 eurot 80 senti.
  139. Kaebaja kandis menetlusega seoses menetluskulusid summas 37 eurot 11 senti (kahjunõudelt tasutud riigilõiv). Kohtu hinnangul on kohtumenetluse tulemusena kaebus rahuldatud ca 10% ulatuses. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kohtumenetlusega seotud menetluskuludest 3 eurot 71 senti. (

§ 108lg 2).

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning tema menetluskulud jäävad tema enda kanda (

§ 109lg 1) 27.

Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.