← Eesti

2-24-2636/6

Obsah (14)§ 468§ 394§ 187§ 407§ 445§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 139§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Põlvas Kohtuasja number 2-24-2636 AS PlusPlus Capital hagi P.N-i ja F

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

  1. Tartu Maakohtu menetluses on AS PlusPlus Capital hagi P.N-i ja F.S-i vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja 1 suhtes algatatud täitemenetlus, kus hageja on sissenõudjaks. Täitmisel on Pärnu Maakohtu 24.07.2023 otsus kohtuasjas 2-23-111362 (põhinõue 3801,31 eurot, kõrvalnõuded 615,76 eurot, riigilõiv 144,72 eurot, menetluskulu 20 eurot, viivis 0,04555% päevas põhinõudelt alates 25.07.2023). Hoolimata täitemenetlusest on kostja 1 poolt rahalised kohustused kogusummas 4936,75 eurot endiselt täitmata. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 09.08.
  2. Võlgnevuse vabatahtliku täitmise tähtaeg oli kuni 09.09.
  3. Võlgnik ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust vabatahtlikult täitnud. Kohtutäitur on arestinud võlgniku arveldusarved, Tervisekassa väljamaksed ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto. Seisuga 15.02.2024 ei ole täiteasja nr 084/2023/4995 katteks laekumisi toimunud. Nõude jääk koos kohtutäituri tasudega on täiteasjas nr 084/2023/4995 summas 5320.13 eurot, millele lisandub täitedokumendist tulenev viivis. 2

(6)Võlgniku suhtes on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses algatatud kuus täiteasja. Täitemenetluse registrist nähtuvalt võlgniku suhtes algatatud täiteasjade arv kokku on 8 ning nendes sissenõudmisel olevate kohustuste summa on 19 969.30 eurot. Täiteasi nr 084/2023/4995 on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täitmisel neljandal järjekohal. Võlgnikule kuuluvad seisuga 15.02.2024 registrisse kantavast lahusvarast tehnoülevaatuseta sõidukid Baotian xxxxxx-xxx), Ford Mondeo Turnier (xxxxxx), Ford Mondeo (xxxxxx) ja Opel Astra (xxxxxx). Kohtutäiturile ei ole teada sõidukite asukoht ega seisukord. Võlgnikul puudub ametlik sissetulek. Eeltoodust tulenevalt, kohtutäituri hinnangul, sissenõudja PlusPlus Capital AS täiteasjas nr 084/2023/4995 sundtäitmisel oleva nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt ei ole mõistliku aja jooksul võimalik. Võlgniku ja tema endise abikaasa ühisomandisse kuulub kinnisasi registriosa number xxxxxxx (asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, XXX). Kohtutäitur on arvamusel, et sissenõudja PlusPlus Capital AS täiteasjas nr 084/2023/4995 sissenõudmisel oleva P.N võlgnevuse rahuldamiseks on vältimatult vajalik ühisvara jagamine ning sissenõude pööramine võlgniku osale ühisomandist. Kostjate ühisomandis on alates 07.08.2014 kinnistu aadressiga xxxxxxx-x, xxxxxxxxxx, XXX (katastrinumber xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxxx). Kuna kostja 1 ei ole pikaajaliselt ja hoolimata kohtulahendist ja täitemenetlusest enda rahalisi kohustusi täitnud ja temal puudub muu vara, mille arvelt nõuet rahuldada on järgmiseks seaduses sätestatud sammuks võlanõude täitmisel ühisvara jagamine ja sissenõude pööramine selle tulemile. Hageja taotleb lõpetada kostjate ühisomand kinnistule selle müümisega avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadud raha jagada P.N ja F.S vahel võrdsetes osades ning kostja 1 osast enampakkumise tulemist tasutakse kostja 1 kohustused, mis tulenevad kohtulahendist nr 2-23-
  1. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse, milles hagi tagamise korras seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriossa xxxxxxx katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx kantud kinnistule, aadressiga xxxxxxx-x, xxxxxxxxxx, XXX, esimesele vabale järjekohale kohtulik käsutamise keelumärge. Menetluse käik
  2. Tartu Maakohus rahuldas 16.02.2024 määrusega hagi tagamise taotluse ning kandis hagi tagamiseks kostjate P.N-i (isikukood XXX) ja F.S-i (isikukood XXX) ühisomandis olevale korteriomandile asukohaga xxxxxxx, xxxxxxxxxx, XXX (registriosa numbriga xxxxxxx) kinnistusraamatu III jakku eelmärke ja märkuse PlusPlus Capital AS-i (registrikood 11919806) kasuks järgnevalt: eelmärge PlusPlus Capital AS-i (registrikood 11919806) kasuks tsiviilasjas nr 2-24-2636 esitatud ühisvara jagamise hagiavaldusest tulenevate nõuete tagamiseks; märkus: „Tsiviilasjas nr 2-24-2636 on PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) esitanud P.N-i (isikukood XXX) ja F.S-i (isikukood XXX) vastu hagi ühisvarasse kuuluva kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) jagamiseks“.
  3. Tartu Maakohus võttis 04.03.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja 21 päeva hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et juhul kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohtudokumendid on kostjale 2 19.03.2024 ja kostjale 1 06.04.2024 isiklikult kättetoimetatud, kuid kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust esitanud. 3
(6)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kuna kostjad hagile vastuväiteid ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) lõike 3 kohaselt vastutab sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata muude kohustuste eest kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lõike 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
  2. Asjaõigusseaduse § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele.
  3. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.
  4. Riigikohus on asunud seisukohale, et hageja korteri ühisvarana jagamise nõude saaks rahuldada juhul, kui oleksid täidetud TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldused. /.../ Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. /.../ TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist (RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611, p-d 12, 18, 19). Kohus on seisukohal, et vastavad eeldused on käesoleval juhul täidetud, mistõttu kuulub hagi ühisvara jagamise nõudes rahuldamisele.
  5. Kohus jätab tagaseljaotsusega rahuldamata hageja taotluse, mille kohaselt tuleks kostja 1 jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja 1 kohustus hageja ees. Riigikohus on 26.10.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-15758 leidnud, et kui abikaasade ühisvara jagamist (TMS § 14 lg 2) nõuab võlausaldaja, kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus

§ 445

lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Tegemist 4

(6)on kohtuotsuse täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (p 10). 10.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

11.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 13. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 490 eurot ja õigusabikulud 427 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 490 eurot. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 350 eurot, kokku koos käibemaksuga 427 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et põhjendatuks saab lugeda nii õigusabi osutamisele kulunud aega kui ka õigusabi eest taotletava tasumäära. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 3,5 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 427 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 917 eurot, s.h riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 427 eurot. 14.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 15.

§ 178lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle 5

(6)kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 16.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.