) § 450 lg-st 1 tulenevalt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas on õiguslikult põhjendatud ning seda tuleb rahuldada kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 ja § 450 lg-ga 1 hagi õigeksvõtu osaotsusega.
lg 4 esimene lause näeb küll ette, et abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud, kuid kohus ei näe põhjust hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis tehti seaduses sätestatud korras kindlakski. Enne hagejate põlvnemise kostjast kindlakstegemist ei saa seega lahendada elatise nõuet, sellegipärast jääb osaotsuse tegemine põhjendatuks. PKS § 94 lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 p 1 või 2 või käesoleva seaduse § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hageja sünnitunnistustel CL 0397679 (dtl 2, 8) ei ole isana ühtegi meest kindlaks tehtud ja rahvastikuregistris andmed isa kohta puuduvad. Kohtul on järeldada, et hagejate isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud. Tulenevalt PKS § 94 lg-st 3 loetakse lapse eostamise ajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. 3
sätestab, et tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on nõus tõenditest loobumisega. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast ja kostja on hageja isa. Kohus rahuldab hagi põlvnemise (isaduse) tuvastamise nõude osas hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega.
lg 4 esimene lause näeb küll ette, et abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud, kuid kohus ei näe põhjust hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Kostja ei vaidle vastu, et tema ja hageja seaduslik esindaja olid ajavahemikul, kui oli hagejat eostatud, koos elamas. Kostja ei kahtle hageja temast põlvnemises mitte. Käesolev jõustunud otsus on isakande tegemise õiguslikuks aluseks. Kohus saadab põlvnemise tuvastamise otsuse edasi pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele. Kohtuotsus on hageja ja kostja perekonnaseisuandmetes tehtavate muudatuste aluseks. Pärast käesoleva osaotsuse jõustumist lahendab kohus hagi elatise nõude osas. MENETLUSKULUD
lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda
Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. EDASIKAEBAMINE Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna pooled avaldasid kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.