KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-29914-2879 Haldusasi X kaebus Tallinna Linnavalitsuse 10.09.2024 korra

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. X (endise nimega X) (kaebaja) kasutab Alasi tn 6 korterit 17 üürilepingu alusel. Esialgselt anti munitsipaaleluruum xxxxxx üürile Y Tallinna Linnavalitsuse 13.10.2004 korralduse nr 2000k alusel. Y elas õigusjärgsele omanikule 01.03.1994 tagastatud elamus aadressil xxxxxx. Y oli arvel munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna alates 01.03.
2. Tallinna Elamumajandusameti juhataja
3. veebruari 2006 käskkirja nr 1.-15/29 alusel anti nõusolek üürnik Y tütre Xi majutamiseks aadressile xxxxxx. Tallinna Linnavaraameti juhataja
4. juuli 2015 käskkirja nr 1.-2/200 alusel anti üürileping üle X. Y suri 03.01.
5. Viimati pikendati Xiga sõlmitud munitsipaaleluruumi xxxxxxx üürilepingut Tallinna Linnavalitsuse 4.12.2019 korralduse nr 1586-k alusel viieks aastaks tähtajaga kuni 11.12.
7. Kaebaja esitas 03.07.2024 Tallinna Linnavaraametile avalduse munitsipaaleluruumi xxxxxxx üürilepingu pikendamiseks. Tallinna Linnavaraamet pöördus Põhja- Tallinna 3-23-29912879 Valitsuse poole seisukoha saamiseks, kas kaebaja on jätkuvalt Tallinna linnalt eluasemeteenust vajav isik. Põhja-Tallinna Valitsus (01.08.2024 kiri nr 5-2.1/11548-2), kaalunud kõiki asjaolusid ning arvestades Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ettepanekut, asus seisukohale, et kaebaja ei ole Tallinna linnalt eluruumi vajav isik. Kaebaja on tööealine ja töövõimeline isik ning on võimeline eluasemeküsimuse lahendama iseseisvalt, üürides korterit vabaturult.
8. Tuginedes Põhja-Tallinna Valitsuse poolt esitatud seisukohale (01.08.2024 kiri nr 52.1/11548-2) asus Tallinna Linnavaraamet seisukohale, et puudub kaebajaga munitsipaaleluruumi xxxxxxx üürilepingu pikendamiseks kehtiv alus. Tallinna Linnavalitsuse 10.09.2024 korraldusega nr 818 otsustati jätta kaebaja poolt esitatud avaldus munitsipaaleluruumi xxxxxxx üürilepingu pikendamiseks rahuldamata ja üürilepingut mitte pikendada. Kaebajal tuli eluruum vabastada hiljemalt 11.12.
10. 18.10.2024 saabus Tallinna Halduskohtule kaebaja poolt esitatud kaebus Tallinna Linnavalitsuse 10.09.2024 korralduse nr 818 (Munitsipaaleluruumi üürilepingu pikendamata jätmine xxxxxxx) tühistamiseks ja Tallinna Linna kohustamiseks vaadata uuesti läbi X poolt 03.07.2024 Tallinna Linnavaraametile esitatud avaldus munitsipaaleluruumi Tallinnas, xxxxxxx üürilepingu pikendamiseks ja pikendama Xiga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingut aadressil xxxxxxx, Tallinnas, viieks aastaks, kuni 11.12.
11. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kohtu hinnangul on praegune vaidlus tsiviilõiguslik, vaatamata sellele, et üheks lepingupooleks on kohaliku omavalitsuse üksus ja korralduse sisuks on munitsipaaleluruumi üürilepingu pikendamata jätmine. Ka Tallinna linn on oma 18.09.2024 teatises nr 3.2-1/39392 selgitanud, et eluruumi vabastamata jätmisel lahendatakse vaidlus Tallinna Üürikomisjonis või Harju Maakohtus. Kuigi sotsiaalkorteri ja munitsipaaleluruumi üürileandmise kohustust reguleerivad avaliku õiguse normid, on üürileping ise eraõiguslik ja allub võlaõigusseaduse regulatsioonile (vt Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus asjas nr 3-3-4-1-15 ja seal viidatud Riigikohtu lahendid). Täpsemalt sedastas Riigikohtu halduskolleegium 28.09.2004 otsuses asjas nr 3-3-1-42-04 (p 20), et üürilepingu pikendamata jätmine on tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidlus, ehkki see on vormistatud korraldusega. Kaebaja eesmärgiks on, et linn pikendaks temaga sõlmitud üürilepingut. Kuna tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse poolse otsustusega, kas ja mis tingimustel eraldada kaebajale munitsipaalkorter, sest munitsipaalkorteri eraldamine kaebaja õiguseellasele otsustati juba 13.10.2004 korraldusega ning kaebajaga pikendati üürilepingut 4.12.2019 korraldusega, siis on praeguses asjas vaidlustatud võlaõigusseaduse alusel üürilepingu tähtaja möödumisel selle pikendamise otsustamine. Tsiviilõiguslikke vaidlusi on pädevad lahendama maakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1). Seetõttu tuleb kaebajal üürilepingu pikendamise hagiga pöörduda maakohtu poole, kelle pädevuses on hinnata mh Tallinna Linnavalitsuse 10.09.2024 korralduses nr 818 väljendatud tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust.
2. Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 1 alusel kaebajale läbivaatamatult tagastada. 2

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, siis tuleb kaebajale tema tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 3