RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-116531 Määruse kuupäev Tartu, 27. november 2024. a Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Ants Kull ja Kai Kullerkupp Kohtuasi Osa

) § 429 lg 4 mõttes. Hageja on Eestis üks põhilisi parkimisteenuse osutajaid ja kohtutes masshageja – kohtuinfosüsteemi andmetel on hagejaga seotud menetlusi üle

1. Seega on hagejal määrav roll parkimisteenuse osutamisega seotud kohtupraktika kujundamisel. Loobudes järjekindlalt pärast negatiivse kohtulahendi selgumist hagist, kõrvaldab hageja avalikult kättesaadavad kohtulahendid, milles tema nõuded jäävad rahuldamata. Sellest võib avalikkusele jääda mulje, et parkimise eest määratud õigusvastase leppetrahvi suhtes ei saa kohtust õiguskaitset. Samuti ei teki hagejal ega teistel parkimisteenuse osutajatel stiimulit parkimisteenuse osutamisel õigusvastase praktika muutmiseks, sest seda kirjeldav ja õiguspärasele käitumisele suunav kohtupraktika jääb avalikkusele saladuseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Määruskaebuse kohaselt ei olnud ringkonnakohtul alust hagist loobumise vastuvõtmisest keelduda, kuna loobumine ei riku olulist avalikku huvi. Hageja samasuguste nõuete rahuldamata jätmise kohta on avalikustatud mitmeid otsuseid, seetõttu on alusetu järeldus, et hageja loobub järjepidevalt kohtupraktika kujundamiseks hagidest. Sama ringkonnakohus ei ole

§ 429

lg 4 kohaldamisel järjepidev, sest on teises tsiviilasjas sarnastel asjaoludel leidnud, et loobumine ei riku olulist avalikku huvi. Lisaks lahendas ringkonnakohus poolte leppetrahvivaidluse valesti ja vastuolus Riigikohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu praktikaga. 6. Kostja ei esitanud nõuetekohast vastust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus

§ 701

lg 3 esimese lause alusel tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagist loobumine vastu, tühistada

§ 431alusel nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Kolleegium jätab kõik menetluskulud hageja kanda, määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja. 8. Hageja esitas pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist ringkonnakohtule hagist loobumise avalduse (

§ 429lg 1, § 451 1 ja § 645).

Ringkonnakohus ei võtnud hagist loobumist vastu. Ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist, võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1, § 645 lg 2 ja § 696 lg 1). Seega on määruskaebus lubatav. 2

§ 429lg-le 4 tuginedes, et loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga.

§ 4

lg-te 1–3 järgi on pooltel hagimenetluses õigus käsutada menetluse esemeks olevaid nõudeid, sh otsustada menetluse alustamise, selle käigu ja lõpetamise üle. Need sätted lähtuvad tsiviilkohtumenetluse dispositsioonipõhimõttest, mis vastab põhiseaduse §-s 19 väljendatud privaatautonoomia põhimõttele. Dispositsioonipõhimõte väljendub ka

§-s 429, mille lg 1 esimese lause järgi on hagejal õigus kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda.

§ 429

lg 4 annab kohtule õiguse jätta hagist loobumine vastu võtmata mh olulise avaliku huvi rikkumise korral. Oluline avalik huvi on seejuures määratlemata õigusmõiste, mida kohus peab sisustama üksikjuhtumi asjaolude alusel. Arvestades

§ 429seotust privaatautonoomiaga, tuleb avaliku huvi mõistet tõlgendada kitsalt.

Avalik huvi

§ 429

lg 4 tähenduses ei ole kohtu soov teavitada avalikkust ühe või teise küsimuse lahendamisel välja kujunenud õiguspraktikast või õiguslikust olukorrast.

§ 3

lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt korraldab kohus hagimenetluse üksnes siis, kui hageja on esitanud seaduses ettenähtud korras hagi ega ole sellest loobunud. Ilma menetluses oleva hagita ei saa kohus hagimenetlust jätkata.

§ 429

lg 4 ei ole selliseks seaduses sätestatud aluseks, millal kohus menetleb tsiviilasja omal algatusel. 10. Kuna ringkonnakohtul ei olnud alust jätta hageja hagist loobumist vastu võtmata, tuleb ringkonnakohtu määrus

§ 701

lg 3 esimese lause alusel tühistada ja teha uus määrus, millega võtta

§ 429

lg 1 teise lause järgi hagist loobumine vastu.

§ 431

lg 1 esimese lause ja lg 2 alusel tuleb tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ning

§ 429

lg 1 teise lause ja § 431 lg 1 esimese lause alusel lõpetada tsiviilasja menetlus. Menetluse lõpetamise tõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega (

§ 432

). 11.

§ 168lg-te 2 ja 4 alusel jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.

12. Ringkonnakohus mõistis hagejalt välja kostja hagimenetluse kulu katteks kokku 1169 eurot 51 senti ja hagist loobumisega seotud kulu 67 eurot 10 senti. Kuigi kohtute lahendid tühistatakse, ei ole alust muuta ringkonnakohtu kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust (

§ 174lg 5).

Seega peab hageja hüvitama kostjale hagimenetluses maakohtus tekkinud menetluskulu 465 eurot ja ringkonnakohtus 704 eurot 51 senti ning hagist loobumisega seotud kulu 67 eurot 10 senti, s.o on kokku 1236 eurot 61 senti. Tasumata menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist

§ 177lg 4 alusel.

Kassatsiooniastmes ei tekkinud kostjale hüvitatavaid menetluskulusid, kuna

§ 175

lg 1 kohaselt hüvitatakse menetlusosalisele üksnes

§-s 218 sätestatud nõuetele vastava lepingulise esindaja kulud. (allkirjastatud digitaalselt) 3