) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Võlgnik ei pidanud olema Elveda osa omanik selleks, et sõlmida käsunduslepinguid või anda Elveda osa panusena üle. Kostjad põhjustasid võlgnikule kahju, kuna võlgnikule kuulunud Town Centre’i osa oleks olnud vastusoorituse võrra kõrgema turuväärtusega, kui Town Centre oleks Elveda osa võõrandamise eest saanud võrdväärse vastusoorituse. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väited, et võlgnik võis kasutada Town Centre’it enda kohustuse täitmiseks või panuse tegemiseks ja nõuda üleantu tagastamist endale. Deliktiõiguse ja alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõudeid ei ole ringkonnakohus üldse hinnanud. 3
Asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 10. Hageja esitas kostjate vastu hagi, milles nõudis kostjatelt võlgnikule 8 600 000 euro ja 2296 Farmi aktsia üleandmist neljal alternatiivsel alusel: käsunduslepingu, vaikiva seltsingu lepingu, deliktiõiguse või alusetu rikastumise sätete järgi. Maakohus jättis hagi
lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, leides, et hagis toodud asjaolude õigsust eeldades ei saa nõudeid rahuldada, sest Elveda osa kuulus Town Centre’ile, mitte võlgnikule, ning selle osa kaotamist puudutavaid nõudeid ei saanud võlgnik järelikult esitada. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga. 11. Kolleegiumi järjepideva praktika kohaselt peab kohus
lg 2 p 1 kohaldamisel hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada.
lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Kohus ei saa
lg 2 p 1 kohaldamisel hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 9). Jättes hagi
lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). 12.
järgi kohaldatakse Riigikohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kassatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui
67. peatükis sätestatust ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
lg-s 5 on sätestatud, et kui Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, ei pea Riigikohus oma otsust põhjendama. Kolleegium järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendusi osas, milles ringkonnakohtu arvates on hageja nõue õiguslikult perspektiivitu võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 1, § 617 lg 1 ja § 1028 lg 1 alusel. 13. Samas ei nõustu kolleegium maa- ja ringkonnakohtu seisukohtadega, et hageja nõue deliktiõiguse alusel on samuti õiguslikult perspektiivitu. Kohtud leidsid, et kui eeldada hagis esitatud asjaolude õigsust ja seega seda, et kostjad tekitasid õigusvastaselt kahju tahtliku heade kommete vastase käitumisega, on kahju tekkinud üksnes Elveda osa omanikust Town Centre’ile. Võlgnikule ei tekkinud kohtute hinnangul kahju, sest Elveda osa ei kuulunud talle. Samas väitis hageja hagiavalduses, et kui Town Centre oleks Elveda osa võõrandamise eest saanud võrdväärse vastusoorituse, siis oleks võlgnikule kuulunud Town Centre’i osa turuväärtus olnud Elveda osa vastusoorituse võrra suurem. Hageja väidete kohaselt oleks kostjal III olnud LFI juhatuse liikmena õigus tasuda LFI nimel Town Centre’ile Elveda osa võõrandamise eest. Selle asemel kasutasid kostja III ja LFI üle kontrolli saanud kostja I Elveda osa müügist saadud vastusooritust osaliselt selleks, et võlgniku lähikondsed saaksid võlgnikult omandada viimasele kuulunud kinnisasjad. Ülejäänud osas kanti Elveda osa võõrandamise eest saadud raha ja Farmi aktsiad kostja I kontrolli all olnud kostja II õiguseellase, Aktsionäri kontole. Hageja arvates oli Elveda osa väärtus 4
lg 2 p 1 alusel pidanud hagi menetlusse võtmisel hindama, kas hagiavalduses kostjatele I ja III ette heidetav käitumine võib esitatud väidete õigsust eeldades olla käsitatav niisuguse tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes, mille hüvitamist saab võlgnik kostjatelt I ja III VÕS § 1043 alusel ning kostjalt II VÕS § 1043 ja § 1054 lg 1 alusel nõuda. Ringkonnakohus jättis maakohtu rikkumise kõrvaldamata. Seega tuleb kohtute määrused
lg 3 alusel tühistada ja saata asi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata hageja deliktinõude õiguslikku perspektiivi ja otsustada, kas esinevad alused hagi menetlusse võtmiseks. Seejuures märgib kolleegium, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (RKTKo 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13). 16. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kõrgema astme kohtu pädevuses ei ole otsustada, milline alama astme kohtu kohtunik tagasi saadetud tsiviilasja lahendab. Juhul, kui hageja hinnangul määratakse asja lahendama maakohtu kohtunik, kes ei ole erapooletu, saab hageja
17. Kostjad II ja III esitasid taotlused jätta käesolev määrus avalikustamata hagiavalduses esitatud valeväidete ja laimavate hinnangute tõttu.
lg 3 esimese lause järgi avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lg 1 kohaselt on eriliiki isikuandmeteks andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Kuivõrd käesolev määrus ei sisalda ühtegi eelviidatud andmetest, tuleb kostjate II ja III taotlused jätta rahuldamata. 18. Kuna määruskaebus rahuldatakse, jääb menetluskulude jaotus
19. Hageja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu, mille tagasisaamiseks tuleb tal esitada avaldus Riigikohtule (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.