Obsah (10)

§ 236§ 14§ 223§ 2§ 33§ 16§ 73§ 207§ 169§ 237

4-24-2239 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2024, Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2239 (2570,24,000077) Kohtunik Istungisekretär

§ 236lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

1. Rahatrahv 600 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber
2. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (VTMS § 204 lg 3). Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.
3. Edastada kohtuotsus Ardi Rosenbergile, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna menetlusgrupi 10.06.2024 otsusega (väärteotoimik, edaspidi VTT, tl 23-24) karistati Ardi Rosenbergi selle 1 4-24-2239 eest, et tema 21.01.2024 kell 6.30 – 7.00 XXX maakonnas juhtides mootorsõidukit AUDI reg nr XXX ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolikas. Tegeles juhtimise ajal juhile keelatud tegevusega so. kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita (hoidis telefoni käes), mistõttu sõiduk kaldus vasakule põrgates kokku parkiva mootorsõidukiga Volvo reg nr XXX, mis omakorda paiskus otsa kõrval parkinud Volvole reg nr XXX. Kokkupõrke tulemusena said mõlemad Volvod kahjustada. Liiklusõnnetusega põhjustas varalise kahju Volvo reg nr XXX omanikule B.U-le (B.U) ja Volvo reg nr XXX omanikule X.C-le (X.C) sõidukite kahjustuste näol. Juhtis mootorsõidukit millel läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Ülevaatus kehtis kuni 11.
4. Peale liiklusõnnetust lahkus sõidukiga liiklusõnnetuse sündmuskohalt varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses kahju saajaga kokku leppimata. Ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid, kui teavitamine oli kohustuslik. Oma teoga rikkus menetlusalune isik

§ 14lg 2, § 33 lg 11 p 1, § 16 lg 1, § 73 lg 2, § 169 lg 5,6.

Väärteo kvalifikatsioon

§ 223lg 1, § 207 lg 1, § 236 lg 1. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt määranud karistuse

§ 236lg 1 järgi - rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o.

600 eurot ja liiklusseaduse § 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kaebus 25.06.2024 saabus kohtule A. Rosenbergi kaitsja esitatud kaebus (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 3-6), milles taotleb otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist Ardi Rosenbergi suhtes, millega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel või alternatiivselt otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada Ardi Rosenbergile mõistetud rahatrahvi ning jätta lisakaristus kohaldamata. Kohtuvälise menetleja otsus on olulises ulatuses põhistamata, mis on käsitletav väärteomenetluse olulise rikkumisena. Eripreventiivsete eesmärkide käsitlemine kohtuvälise menetleja otsuses täielikult puudub. Ühtlasi on kohtuväline menetleja antud juhul nii põhi- kui lisakaristuse määramisel jätnud täielikult arvestamata menetlusaluse isiku majandusliku ja perekondliku seisundi. Ardi Rosenberg on hüvitanud täies mahus tema poolt tekitatud varalise kahju (enne väärteoprotokolli koostamist). VTMS § 30 lg 1 p 2 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. Kahju vabatahtlikku hüvitamist saab tulenevalt KarS § 57 lg 1 p 2 käsitleda ka karistust kergendava asjaoluna. Menetlusalune isik palub lisakaristus jätta kohaldamata, kuna ta vajab juhtimisõigust igapäevaste tööülesannete täitmisel. Menetlusalune isik töötab kaugsõiduautojuhina. Lisakaristuse korral kaotab menetlusalune isik töökoha. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja leiab, et otsuses on eksitud karistuse kohaldamisega, mistõttu palub asjas teha uus otsus karistuse osas. Otsuses on kohtuväline menetleja määranud karistuse KarS § 63 lg-st 1 lähtudes. Õige on KarS § 63 lg 3, kuivõrd menetlusalune isik pani

§ 223

lg 1 ja § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod toime ühe teona ning

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eraldiseisva teona.

Kohtuväline menetleja teeb ettepaneku määrata

§ 223

lg 1 ja § 207 lg 1 järgi põhikaristuseks rahatrahv ja teise teo –

§ 236lg 1 eest mõista põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine (KT tl 25a).

KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja 2 4-24-2239 väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT tl 23-24) ja väärteootsuses (VTT tl 21-22) olev teokirjeldus kattub. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas A. Rosenberg on toime pannud talle väärteootsuses süüks arvatud teod.
2. Kohus uuris järgmisi tõendeid: sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (VTT tl 2-7), sõiduki XXX registreerimistunnistus, A. Rosenbergi juhiluba ja väljavõte Transpordiameti e-teenindusest (VTT tl 14), sõiduki XXX vaatlusprotokoll koos fototabeliga (VTT tl 15-18), kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad X.C (KTT tl 33) ja B.U (KTT tl 33 pöördel) ning menetlusalune isik (KTT tl 2 pöördel-3).
3. Vaidlust ei ole selles, et A. Rosenberg juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit AUDI reg nr XXX. 4.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel tekib varaline kahju. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning selle juurde kuuluvast liiklusõnnetuse skeemist ja fotodelt on näha, et 20.01.2024 kella 9.26 ajal viidi XXX läbi sündmuskoha vaatlus, mis toimus valgel ajal, ilmastik selge. Sõidutee oli libe, sõidujäljed puhtad, sõidujälgede vahe lumine. Tuvastati, et XXX tänavapoolses maja küljel seisis pargituna kaks sõiduautot, Volvo reg nr XXX ja Volvo reg nr XXX. On näha, et Volvo reg märgiga XXX on otsa sõidetud ja kahjustatud tagumised tuled ning tagastange, lisaks vasakpoolne tagumine tiib on saanud värvikahjustusi. Otsasõidu tagajärjel on Volvo XXX libisenud otsa Volvo XXX-ile. Otsa libisemisega on tekitatud Volvo XXX juhipoolsele külje tagaosale vigastus (mõlk ning värvikahjustus). Sõiduki Volvo XXX omanikuks on B.U ja Volvo XXX omanikus X.C. A. Rosenberg kohtus tunnistas, et kaotas kontrolli auto juhitavuse üle ning selle tagajärjel sõitis xxx tänaval otsa Volvole, mis paiskus otsa teisele Volvole - Volvo V 70 ja teine oli äkki Volvo V 60. A. Rosenbergi poolt juhitud sõidukil Audi XXX oli vastavalt 22.01.2023 vaatlusprotokollile kahjustatud vasak esiosa (suunatule klaas, esistange, vasak esiporitiib). Tunnistaja T. L ütluste kohaselt naabrimees käis talle ütlemas, et nende autodele on sisse sõidetud. Ta nägi kahte oma pere autot, kuhu oli sisse sõidetud - XXX must Volvo isa auto Volvo V 70, kuldne reg. nr tähed XXX. Autod parkisid tema maja seina ääres xxx kõrval. Kuna mustale autole oli tagant külje pealt sisse sõidetud, siis nende omal oli külje peal kahjustus ja kuldsel oli katki tagatuli ja ees olid kriimud. Must auto oli vastu kuldset lennanud ja kuldne vastu seina omakorda käinud. Sündmuskohal ei olnud kedagi, hiljem politsei leidis süüdlase. Kahjud on hüvitatud Ergo Kindlustuse poolt. Tunnistaja B.U ütluste kohaselt oli ta oma auto andnud tütre, X.C kasutusse ja tütar saatis pildid, et keegi oli parkivale autole vigastusi põhjustanud. Seega on tõendamist leidnud, et toimus kokkupõrge sõiduauto Audi XXX, mida juhtis A. Rosenberg, ja Volvo V 50 reg. märgiga XXX sõiduki vahel, mis omakorda põrkas vastu Volvot reg. märgiga XXX, mille tulemusel tekkisid autodele kahjustused ja varaline kahju autode omanikele X.C-le ja B.U-le , mistõttu on tegemist liiklusõnnetusega

§ 2p 32 mõttes.

Seega on tõendatud varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine A. Rosenbergi poolt väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. 5.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka liiklusõnnetuses osalenu poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele 3 4-24-2239 isikule ette heitnud

§ 33

lg 11 p 1 keelu rikkumist, mille kohaselt juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. A. Rosenbergi ütlustega on tõendatud, et ta kasutas mobiiltelefoni ja ei jälginud liiklust ja kogu ümbritsevat olukorda ning kaotas kontrolli auto juhitavuse üle, mistõttu sõitis otsa Volvole, mis paiskus teisele Volvole otsa. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 33lg 11 p 1 keeldu.

Juhul, kui kaebuse esitaja oleks eelviidatud keeldu järginud, oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav. Kohtuväline menetleja on lisaks A. Rosenbergile ette heitnud

§ 14

lg 2 nõuete rikkumist, millise kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Ja ka

§ 16

lg 1 nõuete rikkumist, milliste kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 6.

§ 14lg 2 ja § 16 lg 1, milliste rikkumist on kohtuväline menetleja otsuses A.

Rosenbergile ette heitnud, näol on tegemist üldist mootorsõiduki juhi hoolsuskohustust reguleerivate sätetega: mõlemad sätted kohustavad juhti olema liikluses ettevaatlik ja hoiduma teiste liiklejate ohustamisest. Kohtupraktikas on selgitatud, et osundatud laiade sätete (

§ 14

lg 2 ja § 16 lg 1) näol on tegemist ettevaatamatusdeliktidele omase üldise hoolsuskohustuse positiveerimisega seaduses, mis saab olla eraldi etteheite aluseks üksnes siis, kui ei esine mingeid spetsiifilisemat laadi rikkumisi – kui aga vastavad erinormid olemas on, ammendub kõnealuste üldiste sätete ebaõigus erinormides sisalduvas ebaõiguses (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 1-19-1175/54, p 123; Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 1-20-1414/45, lk 16). Kohus tuvastas eespool, et A. Rosenberg osas esines spetsiifilist laadi rikkumine – ta tegeles juhtimise ajal juhile keelatud tegevusega so. kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita (hoidis telefoni käes), mistõttu sõiduk kaldus teelt kõrvale. Seega

§ 14

lg 2 ja § 16 lg 1 ebaõigus ammendub

§ 33lg 11 p 1 sisalduvas ebaõiguses.

7. A. Rosenbergi tegu täidab

§ 223

lg 1 sätestatud väärteokoosseisu, mis sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Tegu on õigesti kvalifitseeritud.

1. A. Rosenberi poolt kirjeldatud liiklusõnnetuse põhjustanud asjaolud näitavad, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. A. Rosenberg tegeles talvistes liiklusoludes juhtimise ajal kõrvaliste asjadega. Kohus leiab, et selliselt käitudes A. Rosenberg vähemalt möönis, et ta võib põhjustada liiklusõnnetuse.
2. Süüd ja teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Rosenbergi poolt toime pandud tegu vastab

§ 223

lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 11. Samuti puudub vaidlus selles, et mootorsõiduk AUDI reg märgiga nr XXX ei olnud 21.01.2024 kui A.Rosenberg seda juhtis, tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

§ 73

lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või 4 4-24-2239 liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Sõiduki registreerimistunnistus (VTT lk 14) näitab, et järgmine tehnoülevaatus pidi olema 30.11.2023, Transpordiameti eteeninduse väljatrükk (VTT lk 14 pöördel) sõiduki XXX kohta näitab, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus. A. Rosenberg kinnitas, et teadis, et sõidukil ei ole ülevaatust. Seega on tuvastatud, et 21.01.2024 väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides rikkus A. Rosenberg ka

§ 73

lg 2 nõudeid, täites sellega

§ 207lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

1. Kohtu hinnangul pani A. Rosenberg teo toime otsese tahtlusega. A. Rosenberg mootorsõiduki juhina teadis, et 21.01.2024 oli tema poolt juhitud sõidukil tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, kuid vaatamata sellele kasutas ta sõidukit liikluses. Seega teadis A. Rosenberg, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda.
2. Süüd ja teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Rosenbergi poolt toime pandud tegu vastab

§ 207

lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 15. Lisaks süüdistatakse A. Rosenbergi

§ 169

lg-tes 5 ja 6 kirjeldatud nõuete rikkumises ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile liiklusõnnetusest teatamata. 16.

§ 169sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.

Eelnevalt kohus leidis, et tegemist oli liiklusõnnetusega, mille käigus A. Rosenberg põhjustas varalise kahju teistele isikutele. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist sõidukiga sündmuskohalt. Väärteokirjelduses arvatakse A. Rosenbergile süüks, et ta peale liiklusõnnetust lahkus sõidukiga sündmuskohalt varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses kahju saajaga kokku leppimata ning ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid kui teatamine oli kohustuslik (rikkus

§ 169

lg-te 5 ja 6 nõudeid), täites sellega

§ 236lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

1. A. Rosenberg võttis vastu otsuse, et sõidab sündmuskohalt ära, selgitades, et teadis, et nii ei tohi ära sõita. Kuna kedagi kohal ei olnud, teab, et oleks pidanud teatama politseile. Kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadlikult, seega on süütegu toime pandud kavatsetult.
2. Süüd ega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
3. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Rosenbergi poolt toime pandud tegu vastab

§ 236

lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

1. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Karistus
2. VTMS § 133 p 7 järgi uurib kohus kaebuse lahendamisel ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu 5 4-24-2239 poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtuväline menetleja on 10.06.2024 otsuses märkinud, et kuna

§ 223

lg 1,

§ 207

lg 1

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt karistus

§ 236lg 1 järgi.

Kirjalikus seisukohas ja kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et otsuses on eksitud karistuse kohaldamisega, mistõttu palub asjas teha uus otsus karistuse osas. Otsuses on kohtuväline menetleja määranud karistuse KarS § 63 lg-st 1 lähtudes. Õige on KarS § 63 lg 3, kuivõrd menetlusalune isik pani

§ 223

lg 1 ja § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod toime ühe teona ning

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eraldiseisva teona.

Kohtuväline menetleja teeb ettepaneku määrata

§ 223

lg 1 ja § 207 lg 1 järgi põhikaristuseks rahatrahv ja teise teo –

§ 236lg 1 eest mõista põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine.

23. Kohus on seisukohal, et A. Rosneberg on toime pannud sõiduki juhtimisel liiklusnõuete rikkumisega ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule (

§ 207

lg 1 ja

§ 223

lg 1) - juhtis sõidukit, millele oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll ning sõidukit juhtides tegeles juhile keelatud tegevusega, kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita (hoidis telefoni käes), mille tõttu tema juhitud sõiduk kaldus kõrvale ja põrkas kokku parkiva autoga, mis omakorda paiskus kõrval seisnud autole otsa, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine kui teatamine oli kohustuslik (

§ 236lg 1) on iseseisev tegu.

Seega oleks

§ 207lg 1 ja § 223 lg 1 eest karistus tulnud mõista Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 223

lg 1 järgi, sest see näeb ette raskema karistuse.

§ 236lg 1 järgi oleks tulnud karistus mõista Kar

S § 63 lg 3 alusel. 24. Kohtuväline menetleja on karistanud A. Rosenbergi

§ 236

lg 1 alusel põhikaristusena rahatrahviga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et kui A. Rosenbergi suhtes teha karistuse osas uus otsus ja karistada

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut ja Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 223

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummääras, siis see ei raskenda tema olukorda.

1. VTMS § 132 p 2 alusel võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega on küsimus selles, kas kohtuvälise menetleja poolt pakutud karistuse mõistmine raskendaks kaebuse esitaja olukorda. Reformatio in peius-keelu põhimõtte peamine eesmärk on tagada, et isik ei peaks edasikaebuse esitamise üle otsustades arvestama võimalusega, et see toob tema olukorra paranemise asemel kaasa hoopis selle halvenemise.
2. KarS § 63 lg 1 alusel karistust mõistes tuleb mõista karistus §-i järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistuse mõistmisel KarS § 63 lg 1 järgi tuleb arvestada kõiki kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid vastavalt KarS § 56-
3. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel otsuses selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetlja on selgitanud karistuse määramise 6 4-24-2239 aluseid, siis A.Rosenbergile

§ 236

lg 1 järgi karistust määrates ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud otsuses ei süü suurust ega karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul ega ka teiste kogumisse kuuluvate tegude osas. Otsuses on lisa- ja põhikaristuse määramist põhjendatud toime pandud ühiskonnaohtlike tegudega ja seadusandja poolt ette nähtud rangete karistusmääradega. Kohtuväline menetleja räägib karistuse määramisel liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumisest kui ühest toimepandud teost. Kohtuistungil kohtuväline menetleja kinnitas, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemist (mis on

§ 237

ette nähtud väärtegu) A.Rosenbergile ette ei heideta, vaid heidetakse ette seda, et ta liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, kui teatamine oli kohustuslik. Seega karistuse määramisel on viidatud teole, mida A.Rosenbergile väärteokirjelduses ette ei heideta. 27. Kohtuväline menetleja on A. Rosenbergile karistuse määranud ainult

§ 236

lg 1 järgi, mis on iseseisev tegu ja väärteootsuses ei ole tuvastatud ühegi osateo (ka

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo) puhul süü suurust, mis kogumis nõudis kohtuvälise menetleja poolt nii lisa- kui põhikaristuse mõistmise. Kohtupraktikas on selgelt väljakujunenud seisukoht, et põhi- ja lisakaristus kokku ei tohi ületada süü suurust. Kuna kohtuvälise menetleja otsusest karistuse määramisel ei ole võimalik välja lugeda, milline on süü suurus iga toimepandud osateo puhul, siis ei saanud kaebuse esitaja eeldada, et kaebemenetluse tulemusena tulenevalt süü suurusest karistatakse teda

§ § 223 lg 1 järgi toimepandud teo eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus on seisukohal, et KarS § 63 lg 1 alusel

§ 223lg 1 järgi ja Kar

S § 63 lg 3 alusel

§ 236lg 1 järgi A.

Rosenbergi karistades raskendaks see võrreldes tehtud väärteootsusega tema olukorda, sest

§ 223lg 1 järgi kohtuväline menetleja A.

Rosenbergi karistanud ei ole (nt RKKK otsuses III-1/1-5/94 on leitud (seda küll apellatsioonimenetluses), et kohus ei või kaitsja kaebuse põhjal astuda samme kõrvaldamaks süüdistatavale liitkaristuse moodustamisel tehtud viga, millega kaasnes tema olukorra kergendamine). Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus karistuse mõistmises KarS § 63 lg 1 alusel

§ 236

lg 1 järgi tuleb tühistada.

§ 207lg 1 ja § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine A.

Rosenbergi poolt on tõendamist leidnud, kuid nende tegude eest ei saa kohus A. Rosenbergi käesolevas kaebemenetluses karistada, sest see rikuks Reformatio in peius-keelu põhimõtet. 28. Järgnevalt peab kohus kaaluma, kas

§ 236lg 1 järgi on A.

Rosenbergile määratud karistus vastavalt karistuse mõistmise alustele.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 29. A. Rosenbergi süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime kavatsetult, mis suurendab süüd. A. Rosenberg on ise selgitanud, et sattus paanikasse ja lahkus sealt, kui politsei hiljem helistas, eitas ta, et oleks sõidukit juhtinud ning sündmuskohalt lahkunud. Ütles, et tema ei tea juhtunust midagi. Hiljem ta küll helistas politseile ise tagasi ja tunnistas teo üles, kuid A. Rosenbergi käitumine suurendab kohtu hinnangul tema süüd. Ka kannatanutele ei tunnistanud A. Rosenberg tegu. A. Rosenberg kohtuistungil õigustas end, et ta tundis häbi. Kohtu hinnangul on A. Rosenbergi süü keskmisest suurem. Kohus on seisukohal, et A. Rosenberg on tegu kahetsenud ning kahetsust saab arvestada karistust kergendava asjaoluna. Ergo kindlustuse 1.3.2024 tagasinõude kohaselt oli sõidukite kahju 3966,26 eurot ning A. Rosenberg on kahju 5.03.2024 maksekorralduse (KT tl 9-10) kohaselt täies ulatuses kindlustusele tasunud. Politsei leidis, et see ei ole karistust kergendav asjaolu, sest seda ei saa lugeda kahju 7 4-24-2239 vabatahtlikuks hüvitamiseks. Kohus leiab, et asjaolu, et A. Rosenberg tasus kindlustusele kahjunõude praktiliselt kohe kui nõue esitati, saab lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 alusel. Kohus leiab, et see on seotud

§ 236lg 1 sätestatud ja A.

Rosenbergile ette heidetava teoga – ta küll lahkus sündmuskohalt varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses kahju saajaga kokku leppimata, kuid kahjunõude kiire tasumine kindlustusele näitab, et ta on oma rikkumisest aru saanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

1. A. Rosenbergil puuduvad kehtivad karistused, seega saab teha järelduse, et tegemist oli üksikjuhtumiga. Seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist, varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamisel tuleb anda selge signaal, et liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine on karistatav. On üldteada, et selle nõude rikkumine on laialt levinud, kuid selle nõude eesmärk on liiklusõnnetuses varalise kahju saajate kaitsmine.
2. Kaitsja taotleb menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel, sest kahju on hüvitatud. Ergo kindlustuse tagasinõude kohaselt oli sõidukite kahju 3966,26 eurot ning A. Rosenberg on kahju 5.03.2024 maksekorraldusest nähtuvalt täies ulatuses kindlustusele tasunud.
3. Vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 2 menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. Kohus märgib, et sel alusel väärteomenetluse lõpetamist peaks kaaluma kui A.Rosenbergi oleks karistatud

§ 223

lg 1 järgi – selle teoga põhjustas ta varalise kahju.

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud teoga A.

Rosenberg kahju ei tekitanud, mistõttu VTMS § 30 lg 1 p 2 aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks ei esine. 33. Alternatiivselt taotleb kaitsja jätta kohaldamata lisakaristus ja politsei poolt taotletud põhikaristus juhtimisõiguse äravõtmisena. A. Rosenberg töötab autojuhina ja senise kohtupraktika alusel üldiselt tuleks vältida töökoha kaotamist. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist otsuses põhjendanud karistuse eripreventiivse eesmärgiga ja leidnud, et lisakaristus kaitseb ka õiguskorda. Kohus leiab, et arvestades toimepandud tegu ja isikut, ei nõua ka karistuse üldpreventiivne eesmärk lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et põhikaristus, rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, mis on rahatrahvi keskmises määras vastab isiku süüle ja on määratud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kohus leiab, et

§ 236

lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ületab süü suurusele vastava karistuse. Isikule mõistetud põhi- ja lisakaristus peavad koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta (RK 18.06.2025 otsus asjas nr 3-1-159-15, p 13).

1. Kohus leiab, et isikule, kes on karistamata, tunnistab oma süüd, kahetseb toimepandut (s.t, et karistuse eriprevntiivne eesmärk ei nõua isiku karmi karistamist), rahatrahvi määramine keskmise määras on karistus, mis vastab süü suurusele ja täidab ka karistuse ülpreventiivse eesmärgi ning on vastav KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Seetõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja poolt A. Rosenbergile määratud lisakaristuse. 8 4-24-2239
2. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse, mis ei raskenda isiku olukorda. Kohus karistab A. Rosenbergi KarS § 63 lg 3 alusel

§ 236lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 9