← Eesti

1-13-4659/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4659 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus G.T-le asenduskaristuse määramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.T (isikukood XXX ), määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. märtsi
  6. a määrus muutmata.
  7. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Maakohtu
  9. juuni
  10. a otsusega tunnistati G.T süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 300 miinimumpäevamäära, s.o 960 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi kohtuotsuse jõustumisest kümne kuu jooksul ja kohustati G.T tasuma rahalise karistuse katteks vähemalt 96 eurot iga kuu viimaseks kuupäevaks. Tartu Maakohtu
  11. juuni
  12. a otsus jõustus
  13. juulil
  15. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas
  16. veebruaril 2019 Tartu Maakohtule taotluse, milles palus KarS § 70 ja täitemenetluse seadustiku § 206 alusel otsustada G.T tasumata rahalise karistuse asendamine vangistusega. Taotleja selgitas, et kuna süüdimõistetu ei tasunud rahalist karistust vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust.
  17. veebruaril 2019 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahalise karistuse täitmise võimatusest. Kohtutäitur on tuvastanud, et G.T-l puudub vara ning võlgnik ei tööta. Võlgniku kontodel puuduvad ka muud sissetulekud. Seega pole süüdimõistetul sissetulekut ning vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.
  18. Tartu Maakohtu
  19. märtsi
  20. a määrusega rahuldati sissenõudja taotlus ning asendati G.T-le mõistetud rahaline karistus 300 miinimumpäevamäära vangistusega 100 päeva, s.o 3 kuud ja 10 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu
  21. septembri
  22. a otsusega mõistetud karistuse – 2 aastat ja 8 kuud vangistust – võrra ning mõisteti G.T liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määrati
  23. oktoober 2018, mil G.T ilmus vanglasse Tartu Maakohtu
  24. septembri
  25. a otsusega mõistetud vangistust kandma. 3.
  26. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri esitatud andmete järgi on G.T-l 300 miinimumpäevamäärane rahaline karistus täies ulatuses tasumata. Süüdimõistetu ei ole rahalist karistust tasunud viie aasta ja kaheksa kuu jooksul ning rahalise karistuse tasumise tähtaega pole pikendatud. G.T selgitas kohtuistungil, et ta ei suuda rahalist karistust tasuda. Seega tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus rahuldada ja G.T-le määratud ja tasumata rahaline karistus 300 miinimumpäevamäära asendada vangistusega. Vastavalt KarS § 70 lg-le 2 on selle vangistuse kestus 100 päeva, s.o 3 kuud ja 10 päeva. 3.
  27. Kohus ei võimaldanud G.T-l kanda karistust üldkasulikku tööd tehes, ehkki G.T selleks soovi avaldas. Maakohtu hinnangul ei pea kohus iseenesest põhjendama, miks ta vangistust üldkasuliku tööga ei asenda, kuna üldkasulik töö ei ole eraldi karistusliik. Maakohtu hinnangul eeldab üldkasuliku töö määramine seda, et töö tehtaks ära või vähemasti alustataks selle tegemist võrdlemisi lähedases tulevikus, eeskätt kohe pärast lahendi jõustumist. G.T ei saaks vanglas viibimise tõttu enam kui kahe aasta jooksul üldkasulikku tööd teha, kuna ta vabaneb alles
  28. aasta suvel. Seega on võimalik, et nii kauges tulevikus ei soovi G.T enam üldkasulikku tööd teha või ei ole ta selleks enam võimeline. Kohtu kohustus igal juhul süüdimõistetu soovil üldkasulikku tööd määrata vähendaks isiku motivatsiooni karistust tasuda. Lisaks on üldkasuliku töö ja vabadusekaotuse suhe paigast ära. Maakohtu hinnangul ei saa usaldada, et kinnipeetav G.T üldkasuliku töö ära teeks ning seetõttu tuleb jätta talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga asendmata. MÄÄRUSKAEBUS
  29. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu G.T , kes palub maakohtu määruse tühistada. G.T märgib, et tasus pärast
  30. juuni
  31. a kohtuistungit kohe pangas rahalisest karistusest ära 400 eurot. Ta viis selle eest kviitungi prokurör Terje Aleksašinile. Seega on osa karistusest tasutud. G.T palub kohtul välja selgitada, miks makstud summat ei ole arvesse võetud. Lisaks lubab G.T , et tema ema maksab hiljemalt
  32. aprilliks 2019 ära ülejäänud 560 eurot ning süüdimõistetu saadab seda kinnitava dokumendi kohtusse. VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
  33. Sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus saatis ringkonnakohtule
  34. aprillil 2019 oma seisukoha G.T määruskaebuse kohta. Sissenõudja hinnangul tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Riigi Tugiteenuste Keskus kinnitab, et G.T poolt
  35. juunil
  36. a väidetavalt tasutud 400 eurot ei ole jõudnud Riigikassa kaudu tema rahalise karistuse katteks. Samuti ei ole rahalise karistuse katteks toimunud laekumist 560 eurot, mille G.T lubas maksta
  37. aprilliks
  38. G.T peaks oma väidete kinnituseks esitama maksedokumendid, et oleks võimalik tuvastada, kas ja kuhu on laekumine toimunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
  39. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ning määruskaebuses märgitu ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. 2
  40. Maakohus on sissenõudja ja kohtutäituri esitatud andmete alusel tuvastanud, et G.T-l on rahaline karistus täies ulatuses tasumata. Maakohus on kooskõlas KarS § 70 lg-ga 1 rahuldanud Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse ja asendanud G.T tasumata rahalise karistuse 300 miinimumpäevamäära vangistusega. Vastavalt KarS § 70 lg-le 2 on vangistuse kestuseks määratud 100 päeva ehk 3 kuud ja 10 päeva.
  41. G.T on määruskaebuses väitnud, et tasus
  42. juuni
  43. a rahalisest karistusest ära 400 eurot. Lisaks lubas süüdimõistetu
  44. aprilliks 2019 tasuda 560 eurot ja saata kohtule maksmist tõendava dokumendi. 8.
  45. Ringkonnakohus andis
  46. aprilli
  47. a määrusega määruskaebemenetluse pooltele õiguse esitada kohtule seisukohti ja tõendeid
  48. aprillini
  49. G.T ei esitanud nimetatud kuupäevaks ringkonnakohtule oma väiteid kinnitavaid dokumente. Riigi Tugiteenuste Keskus kinnitas
  50. aprillil 2019, et G.T rahaline karistus on endiselt tasumata ning lubatud laekumisi pole toimunud. Seega on G.T väited ülekannete tegemise kohta paljasõnalised ega anna alust maakohtu määruse aluseks olnud asjaolude ümberhindamiseks. 8.
  51. Ringkonnakohus märgib täiendavalt vastuseks määruskaebusele, et G.T-l oli võimalik rahalist karistust vabatahtlikult tasuda maakohtu poolt asenduskaristuse kohaldamiseni. Seega ei ole pärast rahalise karistuse asendamist tema poolt raha ülekandmisel enam soovitud õiguslikku tähendust ja G.T-l tuleb maakohtu määrusega mõistetud liitkaristus ikkagi ära kanda.
  52. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
  53. märtsi
  54. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Juhan Sarv

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.