Obsah (7)

§ 463§ 172§ 657§ 654§ 662§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5100 Kohtuasi Stanton Grupp OÜ a

§ 463

lg 1 ja § 392 lg-te 1 ja 2 järgi võis eeldada, et kohus kuulab ära avaldaja seisukoha taotluste suhtes eelistungil ning lahendab seejärel määrusega taotlused. 05.06.2024 istungil audiovisuaalne side tehniliselt ebaõnnestus. Sekretär teatas võlausaldaja esindajale telefoni teel, et asja sisuline läbivaatamine toimub kohtuistungil 13.08.2024 kell 11.

1. Alles protokollist sai võlausaldaja teada, et asjas esitatud taotlusi lahendas maakohus viimasel minutil. Selgitamiskohustuse täitmiseks oleks maakohus pidanud enne taotluste lahendamist ära kuulama avaldaja seisukoha nende suhtes ning pärast taotluste lahendamist pidanuks andma võlausaldajale võimaluse täiendavate taotluste ja selgituste esitamiseks. Võlausaldajale tuli üllatusena, et maakohus asus asjas juba sisulist lahendit tegema. 4.
2. Käesolevas asjas ei ole tegemist jätkusuutliku ettevõttega, vaid võlgnik on likvideerimisel. Võlausaldaja nõuet tuleks menetlusökonoomia seisukohalt lahendada pankrotimenetluses, mitte hagimenetluses. Jätkusuutliku ettevõtte puhul on hagimenetlusel perspektiiv. Praegusel juhul oleks võlausaldajal võimalik juba ajutise halduri aruande põhjal võtta seisukoht, kas nõude kaitsmine hagimenetluses üldse omab majanduslikku perspektiivi. Majanduslikust perspektiivist sõltuvalt on võimalik pankrotimenetluse raugemine või siis raugemise vältimine võlausaldaja poolt. 4.
3. Võlausaldaja nõue on selge – esitatud on laenuleping ning maksekorraldus laenusumma 174 920 euro võlgnikule väljamaksmise kohta. Võlgnik esitas väljavõtted kahe tagasimakse kohta summas 2050 eurot. Seega võlasaldo 172 870 eurot on selge ja selle üle pooltel vaidlust ei ole. Ülejäänud võlgniku vastuväide taandub laenulepingu esimese lehekülje autentsuse hindamisele, mis ei ole mahukas ega keerukas. Võlgnik ei ole selgitanud, millist nõuet, millal ja millise tahteavaldusega tasaarvestati. Võlgnik ei ole esitanud tasaarvestuse kohta ühtegi tõendit. Võlausaldaja ei saa ümber lükata umbmäärast, paljasõnalist ja tõendamata juttu tasaarvestuse kohta. 4.
4. Kohus on vääralt kohaldanud ÄS §-i
5. Raamatupidamise konservatiivsuse põhimõtte järgi peaks likvideeritav ettevõte nõuet raamatupidamises kajastama, lähtuma eeldusest, et nõue on sissenõutav ning likvideerija peaks ise pankrotiavalduse esitama. 4.
6. Maakohus rikkus võlausaldajalt menetluskulude väljamõistmisel

§ 172lg-t.

Võlgnik esitas hulganisti asjasse puutumatuid dokumente ja informatsiooni, püüdes näidata, et nõue on ebaselge. Sisuliselt on võlgnik esitanud kaks lihtsat vastuväidet – dokumendi võltsitus ja aegumine. Need vastuväited mahuvad ühele leheküljele. 6 Maakohus ei ole ülejäänud informatsiooni ka ise oma lahendis puudutanud. Ühelt poolt märkis maakohus, et tegemist on mahuka ja keeruka asjaga, kuid on põhjendavas osas käsitanud ainult laenulepingu dokumenti. Kuna võlgnik on esitanud hulgaliselt põhjendamatuid väiteid ja tõendeid, siis on

§ 172lg-st 1 tulenevalt õiglane, et menetluskulud kannab võlgnik.

Menetluskulude suurus 6537,98 eurot on ka kogu dokumendi- ja informatsioonimassi arvestades üle paisutatud ning seda tuleb vähendada igal juhul. Menetluse edasine käik

1. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel osas, milles maakohus rahuldas võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise suuremas summas kui 5443,03 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistab võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 5443,03 eurot ning jätab võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1094,95 euro ulatuses. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Võlausaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8.

§ 662lg 3 alusel võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendi.

ringkonnakohus vastu võlausaldaja poolt

1. Maakohus leidis õigesti, et esineb PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenev alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. 9.
2. PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist võlausaldaja ja võlgniku vahel ning et sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik on esitanud võlausaldaja nõudele sisulised vastuväited. Võlgnik on selgitanud, et võlausaldaja juhatuse liige G.H oli võlgnikule laenusumma ülekandmise ajal ühtlasi ka võlgniku osanik ning poolte vahel on läbi aegade olnud mitmeid vastastikkuseid tehinguid ja nõudeid. Võlgniku sõnul edastas toonane võlgniku juhatuse liige Q 11.01.2020 G.H-le kokkuleppe projekti, mille eesmärgiks oli mh vastastikkuste nõuete tasaarvestamine. Võlgnik on selle väite kinnitamiseks esitanud erinevaid tõendeid (sh hulgaliselt pooltevahelist kirjavahetust). Samuti soovis võlgnik pooltevaheliste tehingute ja nõuete tõendamiseks vande all üle kuulata võlausaldaja juhatuse liikme G.H . 7 Võlgnik leiab ka, et kohtule esitatud laenuleping on võltsitud, kuna sellel puuduvad mõlema poole originaalallkirjad ning esimesel lehel puuduvad allkirjad üldse. Võlgnik palus välja nõuda laenulepingu originaali ning viia selle ehtsuse tõendamiseks läbi ekspertiis. Vaidlus on ka selle osas, millal laenusumma tegelikkuses sissenõutavaks muutus ning kas nõue on aegunud. Maakohus on eeltoodud vastuväiteid hinnanud ning leidnud, et need on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub, et võlgnik on oma vastuväidetega teinud usutavaks, et nõue võib olla tasaarvestatud või aegunud. Isegi kui võlgnik on teinud võlausaldaja nõude katteks võlgniku poolt viidatud ülekanded, ei tulene võlgniku seisukohtadest, et ta võlausaldaja nõuet ülejäänud osas tunnistab. Nõude olemasolu ja võlgniku poolt esitatud väidete hindamiseks tuleks välja selgitada asjaolusid ja hinnata tõendeid mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Tegemist on sisulise vaidlusega, mis tuleb lahendada hagimenetluses. 9.
3. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas võlgnik on likvideerimisel või on tegemist n.-ö jätkusuutliku ettevõttega. Ka likvideerimisel oleva äriühingu vastu esitatud nõue peab ajutise halduri nimetamiseks olema selge. See, et äriühing on likvideerimisel, ei tähenda ilmtingimata, et ta on maksejõuetu ning et tal puudub vara võlausaldajate nõuete katteks. Seega on asjakohatu määruskaebuse viide ÄS §-le
4. Tulenevalt ÄS § 218 lg-st 1 ning äriregistri seaduse (ÄRS) § 60 lg 2 p 2 ei saa likvideerija osaühingut enne registrist kustutada, kui temaga seonduvad kohtumenetlused on lõppenud. Seega saab võlausaldaja oma nõude üle peetava vaidluse hagimenetluses lõpuni vaielda, kartmata, et äriühing vahepeal registrist kustutatakse. 9.
5. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka võlausaldaja etteheited selgituskohustuse täitmata jätmise ja menetluse korraldamise osas. Pankrotimenetlus on oma olemuselt kiireloomuline menetlus ning seetõttu näeb PankrS ette kindla korra ja tähtajad menetluse läbiviimiseks. PankrS § 15 lg 1 kohaselt peab kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmise järel otsustama ajutise halduri nimetamise kümne päeva jooksul. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil, otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. Tulenevalt menetluse eripärast ei pea kohus pankrotimenetluses võlausaldajale ega võlgnikule selgitama, mida nad oma nõude või vastuväite tõendamiseks esitama peavad. Ajutise halduri nimetamiseks peab võlausaldaja nõue olema juba pankrotiavalduse esitamisel selge. Võlausaldaja sai esitada oma seisukoha võlgniku vastuse osas, misjärel määras maakohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 05.06.2024 eelistungi. Istungi protokolli kohaselt ei õnnestunud võlausaldaja esindajal istungile virtuaalruumi kaudu siseneda, kuigi kohus oli talle selleks vastava lingi saatnud. Maakohus otsustas eelistungil jätta rahuldamata võlgniku taotlused ekspertiisi korraldamiseks, võlausaldaja juhatuse liikme vande all üle kuulamiseks ning laenulepingu originaaldokumendi väljanõudmiseks. Samuti määras maakohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 05.06.2024 eelistungi protokoll on e-toimiku andmetel võlausaldaja lepingulisele esindaja 06.06.2024 kättesaadavaks tehtud. Maakohus tegi ajutise halduri nimetamata jätmise määruse õigesti PankrS-s sätestatud põhimõtteid ja tähtaegu silmas pidades.
6. Maakohus jättis õigesti menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda. Nimetatud säte on PankrS § 3 lg-st 2 tulenevalt erinormiks

-is hagita menetluses menetluskulude jaotust reguleerivate sätete osas ning näeb üheselt ette, et kui kohus ei nimeta 8 võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. 11. Ringkonnakohus nõustub võlausaldajaga, et võlgniku lepingulise esindaja kulud on osaliselt ülepaisutatud. 11.1. Maakohus on õigesti leidnud, et lepinguliste esindajate ajakulu, s.o 33 tundi ja 44 minutit, on kooskõlas asja mahu ja keerukusega. Arvestades pankrotiavalduse sisu ja mahtu (ca 4 lk ja 15 lisa) ning võlgniku 25.04.2024 vastuse sisu ja mahtu (ca 15 lk ja 38 lisa) on esindaja K. Kibena poolt pankrotiavaldusega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga, vastuse koostamisele ja lisade komplekteerimisele kulunud aeg 26 tundi ja 43 minutit põhjendatud. Võlgniku vastuses on mh põhjalikult välja toodud võlausaldaja ja võlgniku vaheliste suhete ajalugu ning selle juurde on lisatud arvukalt tõendeid. Sellises mahus tõendite välja otsimine ja komplekteerimine on eelduslikult ajamahukas. Võlgniku vastuses sisalduvad asjaolud olid käesoleva vaidluse kontekstis asjasse puutuvad, kuna nendega põhjendas võlgnik poolte varasemaid tihedaid suhteid ja tasaarvestuse toimumist. Arvestades võlausaldaja 14.05.2024 seisukoha sisu ja mahtu (ca 1 lk ja 1 lisa) ning võlgniku 04.06.2024 seisukoha sisu ja mahtu (ca 2

1. lk)võib K. Kibena poolt võlgniku seisukoha koostamise ajakulu 3 tundi ja 11 minutit samuti põhjendatuks pidada. Vandeadvokaat M. Kaevando poolt asja materjalidega tutvumisele ja analüüsimisele kulunud aeg 2 tundi ja 15 minutit on mõistlik ja vastab asja materjalide mahule. Arvestades 05.06.2024 kohtuistungi kestust (22 minutit) on M. Kaevando poolt istungiks valmistumise ja sellel osalemise ajakulu 1 tund ja 15 minutit põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 20 minutit on samuti tavapärane ajakulu sellise sisu ja mahuga (ca 1
2. lk)dokumendi koostamiseks. 11.2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ekslikult leidnud, et lepingulise esindaja K. Kibena tunnitasu suurus 195,20 eurot (sh käibemaks) on kooskõlas tema kvalifikatsiooni ja tavapäraste turuhindadega. Võttes arvesse lepingulise esindaja töömahtu ja asja keerukust, samuti seda, et lepinguline esindaja K. Kibena on jurist, saab tema põhjendatud tunnitasu suuruseks käesolevas asjas pidada 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Vandeadvokaat M. Kaevando tunnitasu 183 eurot (sh käibemaks) vastab tema kvalifikatsioonile ja tavapärastele turuhindadele, samuti asja keerukusele ja mahule. 11.3. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku lepingulise esindaja kulu põhjendatud 5443,03 euro ulatuses (29 tundi ja 54 minutit ehk 29,9 tundi * 130 eurot + KM 22% = 4742,14 eurot ning 3 tundi ja 50 minutit ehk 3,83 tundi * 150 eurot + KM 22% = 700,89 eurot). 11.4. Maakohtu määrus tuleb seega tühistada osas, milles maakohus mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise suuremas summas kui 5443,03 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 5443,03 eurot ning jätab võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1094,95 euro ulatuses (6537,98 5443,03). 9 12. Arvestades määruskaebuse sisu, moodustas menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine sellest ca 5 % (sisuliselt üksnes määruskaebuse p 2.5 ning osaliselt p 3.3). Sellest tulenevalt jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel 95% ulatuses võlausaldaja ja 5% ulatuses võlgniku kanda.

Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 1305,87 eurot (sh käibemaks). Lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 6 tundi ja 25 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele ja esitamisele 20 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Võlgniku menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu (6

1. lk)ning võlgniku vastuse sisu ja mahtu (ca 3 lk), on toimingute põhjendatud ajakulu 4 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 20 minutit on nimekirja mahtu (ca 1
2. lk)arvestades põhjendatud. Kokku on lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 4 tunni ja 20 minuti ehk 4,33 tunni ulatuses. Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu suuruse osas jääb ringkonnakohus p-s 11.2 toodud põhjenduste ja seisukoha juurde ning leiab, et lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suurus on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgniku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 686,74 eurot (4,33 tundi x 130 eurot + käibemaks 22%), mis kuuluvad vastavalt menetluskulude jaotusele 95% ehk 652,40 euro ulatuses võlausaldajalt võlgniku kasuks väljamõistmisele.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega ei kuulu võlgniku kanda jäetud menetluskulud hüvitamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 10