Obsah (12)

§ 82§ 170§ 1§ 402§ 164§ 4034§ 408§ 401§ 4062§ 416§ 404§ 410

act OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) hagi M. R. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ), registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe te

§ 82

lg 7 kohaselt sissenõutavaks ja leping lõppes 13.02.2024, siis kohustus kostja tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse (vt hagi lisa 16 – krediidiandja raamatupidamise väljavõtte esimene rida): Issued 13.02.2024 08:08 Description Payment (202402-13) [633062] Capital -2799.59 EUR Fees -11.21 EUR Interest -402.14 EUR Total -3212.94 EUR Lepingu üldtingimuste punkt 12.1 näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud lepingu ülesütlemise teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Seega võib lepingu ülesütlemise avalduse lugeda kostjale kätte saaduks TsÜS § 69 lg 3 alusel. Kostjat teavitati 01.03.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Seega hageja hinnangul on nõude loovutamine kostja suhtes

§ 170mõttes toimunud.

Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 3366 eurot. Kostja tasus krediidiandjale 1220,56 eurot (krediidisumma katteks loeti 566,41 eurot, kulude katteks 56,77 eurot, intressi katteks 597,38 eurot). Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2 799,59 eurot (kasutatud krediidilimiit 3366,00 eurot – kostja maksed krediidisumma katteks 566,41 eurot). Vastavalt laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele oli hagejal õigus arvestada tasumata intressi 40,4785% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt kasutusse antud laenusaldolt. Kostja viimane tagasimakse krediidisumma katteks oli 05.10.

1. Intressinõue 409,35 eurot on kujunenud järgnevalt: krediidijäägilt 2799,59 eurolt, intressimäär 40,4785% aastas, periood 06.10.2023-13.02.2024; intressivõlgnevus 406,35 eurot). Lepingujärgne viivisemäär oli 40,4785% aastas. Hageja arvestas viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 07.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 17.06.
2. Kostja võlgneb hagejale sissenõutavaks muutunud viivise 387,03 eurot (periood 14.02.202417.06.2024, viivitatud päevi 125, viivisemäär 40,4785% aastas, krediidijäägilt 2799,59 eurolt, viivisesumma 387,03 eurot) , mida hageja vähendas hea usu põhimõttest lähtuvalt 127,97 euro võrra. Seega on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 259,06 eurot. Kuivõrd leping on lõppenud ja lepingu alusel tulenevad nõuded on loovutatud hagejale, siis on viimasel õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid. Hageja edastas kostjale 01.03.2024 nõudekirja (hagi lisa 14),11.03.2024 meeldetuletuskirja (hagi lisa 19) ja 13.03.2024 hagihoiatuse (hagi lisa 20). Lähtudes eeltoodust on sissenõudmiskulud järgmiselt: nõudekiri – 25 eurot; võlgnevuse meeldetuletus– 5 eurot; hagihoiatus – 5 eurot, kokku 35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi Xxxx AS konto väljavõtte alusel (hagi lisa 21). Arvelduskonto väljavõtte alusel tuvastas krediidiandja kostja igakuise sissetuleku, mis oli keskmiselt 2000 eurot (23.09.2022 – 913,20 eurot töötasu, 07.10.2022 – 1159,99 eurot töötasu, 25.10.2022 – 2003,42 eurot töötasu; 17.11.2022 – 2160 eurot, töötasu). Arveldukonto väljavõttest nähtuvad ka kohustused, kuid kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist maksevõimeline. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Krediidiandja kontrollis kostja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostjal ei olnud enne lepingu sõlmimist maksehäireid (hagi lisa 23). Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt hagi esemes välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2799,59 eurot, intressivõlgnevus 406,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 259,06 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Kostja vastuväited
3. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus koos lisadega on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 18.08.
4. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 02.09.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 12.07.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
7. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
8. Menetlusse võtmise määruse ja hagiavaldus koos lisadega on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 18.08.
9. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 02.09.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kostjale on maksekäsu kiirmenetluses püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: -16.05.2024, 20.05.2024 e-posti aadressile: xxxx - vastus puudub; - 20.05.2024 e-posti aadressidele: xxxx; xxxx – vastus puudub vastus; -aadressid xxxx ja xxxx on kehtetud. Kostja ema kinnitas, et eeltoodud aadressidel kostja ei ela ning kostja elab juba aastaid välismaal (ei ole Soomes) kuid kostjaga kontakt puudub. Kohus on menetlusdokumendid edastanud kostjale järgnevalt: -15.07.2024 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub; -25.07.2024 ja 27.07.2024 postiaadressile: xxxx, tagastatud. Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada tööandja kaudu. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.
10. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-118116 OÜ B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) hagi M. R. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2799,59 eurot, intressivõlgnevus 406,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 259,06 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja nõuded tulenevad kostja ja Xxxx (krediidiandja) vahel 08.12.2022 sõlmitud laenulimiidilepingust, mille alusel sai kostja krediidiandjalt krediiti. Kuna Xxxx sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 8. 30.05.2024 puuduste määruses märkis kohus, et hagejal tuleb hagiavalduses esile tuua ja tõendada asjaolusid, millest nähtuvalt on laenuandja täitnud kostja osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ja veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Kohus selgitas, et nimetatud asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustus ei lange ära nõude loovutamisel (

§ 164lg 2).

Kohus märkis ka, et piisav ei ole üldsõnaline kirjeldus toimingutest ja kinnitus, et laenuandja hindas laenusaaja krediidivõimeliseks. Hagejal tuli hagis ära näidata, millise konkreetse teabe laenuandja kostja kohta enne krediidilepingu sõlmimist omandas, mh kas ta küsis infot kostja igakuise sissetuleku, kulutuste ja/või kohustuste suuruse jms kohta, ning kuidas ta hindas kostja krediidivõimelisust. Välja tuli tuua konkreetsed arvulised näitajad (sh analüüs), millele tuginedes laenuandja tegi järelduse kostja krediidivõimelisuse kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte tõendamiseks tuli hagejal esitada kostja pangakontoväljavõte ja muud asjakohased tõendid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tõendite puudumisel teeb kohus hagejale ettepaneku nõude osas ümberarvestuse tegemiseks vastavalt

§ 4034lg-le 7.

Hagejal tuli hagis esile tuua asjaolud, millest nähtub, et kostja sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (nt kuhu ja mis summas raha kanti) (

§ 408lg 2).

Seega tuli hagejal esitada tõendid, mis kinnitavad, et rahasumma on kostja käsutusse antud (nt maksekorraldus/pangakontoväljavõte) ja hageja on eeltoodu osas oma kohustuse täitnud (

§ 401

). Kohus selgitas hagejale, et krediidisumma üleandmise tõendamata jätmine võib olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Samuti tuli hagejal hagiavalduses esile tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud andmed (

§ 4062

) ning asjaolud, millal ja millises suuruses on kostja lepingu täitmiseks tagasimakseid teinud. Iga tagasimakse osas tuleb hagejal selgitada, kui suures osas on laenuandja/hageja arvestanud põhi- ja kõrvalnõuete katteks (TsMS § 363 lg 1 p 2).

§ 416lg 1 sätestab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud.

Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohus märkis, et kui hageja tugineb hagis tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele, siis tuli hagejal hagis esile tuua asjaolud, millest nähtuks, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. 9.

§ 401

lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidileping muutub kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (

§ 408

lg 2).

§ 404

lg-s 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal (

§ 410lg 1).

Nõude aluseks olev krediidileping on sõlmitud sidevahendi abil. Kohus tuvastas, et tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale (kostjale) ei ole edastatud lepingueelset teavet, Euroopa tarbijakrediidi teabelehte, üldtingimusi ega lepingut. Kohtu hinnangul on ei ole hageja

§ 410lg 1 teises lauses sätestatud nõuet täitnud.

Ka ei ole hageja 30.05.2024 puuduste määruse põhjenduste punktis 5 toodut täitnud. Kohus on määruses selgitanud hagejale, et krediidisumma üleandmise tõendamata jätmine võib olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjale andnud krediiti. Hagi lisa 16 (pdf fail) näol ei ole tegemist maksekorraldusega ega pangakontoväljavõttega, mis kinnitaks tõendatult krediidi andmist. Ka kostja pangakontoväljavõttest (hagi lisa 21) krediidi saamist ei nähtu. Puuduvad ka tõendid, et kostja kasutas hagis märgitult 3366 euro ulatuses krediiti. Kohustuse tekkimise eelduseks on krediidi väljamaksmise kohustuse täitmine krediidiandja poolt, kuid eelnimetatud eeldus on täitmata ja eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. 10. Kohus peab sõltumata eeltoodust vajalikuks käsitleda ka krediidilepingu ülesütlemist. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele (

§ 416lg 1 ja 2).

Hagiavalduses märgitult edastas krediidiandja 29.01.2024 teatise lepingu ülesütlemise kohta (hagi lisa 14 krediidiandja süsteemist kuvatõmmis saadetud dokumentide kohta/EMA075_EE_CL_MANDATORY) e-posti teel kui ka kostja konto kaudu). Hageja täpsustas, et krediidiandja süsteemiprobleemide tõttu ei ole hagejal lepingu ülesütlemise teatist taasesitada. Kostjale edastatud teatises märkis krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Kohus on seisukohal, et hagi lisast 14 ei nähtu 08.12.2022 krediidilepingu ülesütlemist. Tegemist ei ole tahteavaldusega, millega oleks krediidiandja lepingu üles öelnud. Seega leiab kohus, et 08.12.2022 laenulimiidileping ei ole kehtivalt üles öeldud ja

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
2. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik