erakorraliselt üles 09.02.2023 ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OK Incure OÜ. Antud teatise edastamisega saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks
Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 1190 eurot (tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad), maksegraafikujärgne intress alates 01.11.2022 kuni 2 01.02.2023 summas 126,75 eurot, lepingust tulenev viivis (viivise määr aastas 32,83 %) 10.02.2023 kuni 21.062023 eest 141,29 eurot ning sissenõudekulud summas 40 eurot. 11.09.2023 kohus kohustas hagejat täpsustama hagi aluseks olevaid asjaolusid ja selgitama vastutustundliku laenamise põhimõtte kohutuse järgimist. 19.09.2023 kohtule esitatud seisukohas leiab hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Kohtule alternatiivset nõuet hageja ei esitanud. Hageja leidis, et oluline on, et krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena saavutaks krediidiandja veendumuse, et tarbija on krediidivõimeline (
Tarbijal lasub lepingueelsetes läbirääkimistes aususkohustus, sh kohustus teatada tõesed andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta ning muud asjaolud, mis omavad tähtsust laenu taotluse analüüsi tegemiseks (
Lepingut sõlmides kinnitas kostja enda esitatud andmete tõesust. Hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis
Omaraha OÜ kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Kostja märkis taotlusel andmed enda sissetuleku (1300,00 eurot), kohustuste (finantskohustused 50 eurot, muud kohustused 100 eurot) ja ülalpeetavate kohta (5 ülalpeetavat), peale mida kontorollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti, OÜ-le Krediidiregister, Pensionikonto. Krediidiandaja tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks milles võeti arvesse järgnevad andmed: sissetulek 1300,00 eurot (igakuine keskmine sissetulek taotlusel. Taotluse igakuine keskmine sissetulek on vastavuses pensioniregistri päringu sissetuleku andmetega ja ei ole suurem kui 20%.): 1 300,00 eurot), kohustused kokku 314,30 eurot (igakuised finantskohustuste suurus taotlusel 50,00 eurot + igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 100,00 eurot + ülalpeetavate kulud 164,30 eurot). Kostja maksevõimeks hinnati 985,70 eurot. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (lepingust tulev kuumakse oli 52,37 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Omaraha OÜ siseeeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (280 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. KOSTJA VASTVÄITED Kohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte 21.12.
lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,3% (kohaldus alates 01.10.2022 väljastatud laenudele).
lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,9%. Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 32,83%. Sarnased tulemused annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 1190 eurot (tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad), maksegraafikujärgne intress alates 01.11.2022 kuni 01.02.2023 summas 126,75 eurot, lepingust tulenev viivis (viivise määr aastas 32,83 %) 10.02.2023 kuni 21.062023 eest 141,29 eurot ning sissenõudekulud summas 40 eurot. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (
Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (
Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,
Hagiavaldusest ja 19.09.2023 vastusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingute sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest, enda sissetuleku (1300,00 eurot), kohustuste (finantskohustused 50 eurot, muud kohustused 100 eurot) ja ülalpeetavate kohta (5 ülalpeetavat), peale mida kontorollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti, OÜ-le Krediidiregister, Pensionikonto. Krediidiandaja tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks milles võeti arvesse järgnevad andmed: sissetulek 1300,00 eurot (igakuine keskmine sissetulek taotlusel. Taotluse igakuine keskmine sissetulek on vastavuses pensioniregistri päringu sissetuleku 4 andmetega ja ei ole suurem kui 20%.): 1 300,00 eurot), kohustused kokku 314,30 eurot (igakuised finantskohustuste suurus taotlusel 50,00 eurot + igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 100,00 eurot + ülalpeetavate kulud 164,30 eurot). Kostja maksevõimeks hinnati 985,70 eurot. Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (
Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2021 kohtuotsuses kohtuasjas nr 2-20-106661 märkinud, et ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (p 55). Hageja ei ole täitnud minimaalset nõuet, et oleks hinnanud kostja krediidivõimet pangakonto väljavõtte kaudu. Krediidiandjal oleks pidanud juba tekkima kahtlus siis, kui kostja märkis, et tal on 5 ülalpeetavat ning kulud igapäeva eluks ei ole eluliselt usutavad, so on liiga väikses ulatuses märgitud. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et kogutud teave tarbija sissetulekute kohta oli vastuoluline. Hageja selgituste kohaselt on igakuine majapidamiskulu 100 eurot ja ülalpeetavate kulu 164,30 eurot. Nimetatud kulud on eluliselt mitteusutavad, kuna kostjal on 5 ülalpeetavat. Samuti oli kostjal kohustusi kokku 314,30 eurot. Kostja maksevõime suurus ei ole eluliselt usutav. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus
lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll
4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on
4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on
lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud. Maakohus mõistab
lg 1 ja pooltevaheliste lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 1190 eurot. Lepingute 5 ülesütlemine 09.02.2023 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja ei olnud teinud ühtegi tagasimakset. Ülejäänud hageja nõuded jäävad
MS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt 1498,04 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja 1190 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 79,44 %. Seega jäävad menetluskulud 79 % ulatuses kostja kanda ning 21 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 280 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv). Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 280 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 79 % kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,79 * 280 = 221,õ20 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist
MS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.