KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 27.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-7257 Tsiviilasi R.V avaldus Tallinn, Pa

§ 477lg 1 kaudu kohalduva § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

Menetluskulud jättis maakohus

§ 168lg 1 ja § 477 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Ühtlasi määras kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. 2.

1. Kohtud on varem lahendanud samade menetlusosaliste vaidlust. Riigikohus sedastas, et selles asjas jäi tõendamata 27.03.2003 otsusega kinnitatud põhikirja hilisem muutmine. Sellele vaatamata on 27.02.2018 kantud registrisse põhikirjamuudatus. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduva MTÜS § 23 lg 2 ls 1 järgi jõustub korteriühistu põhikirja muudatus selle registrisse kandmisest. TsÜS § 38 lg 7 ls 2 kohaselt ei saa juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. See õigust lõpetav tähtaeg kohaldub ka olukorras, kui registrikanne on tehtud, ilma et juriidilise isiku organ oleks teinud kande aluseks oleva otsustuse. Selle eesmärk on tagada õiguskindlus, et pärast kaheaastase tähtaja möödumist saaks registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas kande aluseks on olemas vastav (kehtiv) otsus. Korteriühistu põhikirja muudatus kanti registrisse 27.02.
2. Seega on TsÜS § 38 lg 7 ls-s 2 sätestatud kaheaastane tähtaeg möödunud, mis tähendab, et avaldaja ei saa enam põhikirja muutmise otsuse tühisusele või puudumisele tugineda (RKTKm 06.12.2023, 2-2115434/22, p-d 12–14). 2.
3. Eelnevast tulenevalt ei saa avaldaja põhikirja muutmise otsuse puudumisele tugineda. Pärast kaheaastase tähtaja möödumist saab registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas kande aluseks on olemas vastav (kehtiv) otsus. Avaldajal ei ole võimalik käesoleva avaldusega muuta 27.02.2018 registrisse kantud 16.10.2017 põhikirja (kannet) olematuks ega ennistada varasema põhikirja (kande) õiguslikku seisundit. Kohtu hinnangul on avaldus seega õiguslikult perspektiivitu. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
4. Avaldaja esitas 12.05.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ühtlasi palub avaldaja talle tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Maakohus käsitles avaldust ekslikult hagita asjana, see tulnuks lahendada registriasjana

§ 475lg 1 p 10 tähenduses. Avaldaja esitas tuvastusnõude ÄRS § 50 alusel, mis Krt

S § 63 ja MTÜS § 75 järgi kohaldub ka korteriühistute registrile. Maakohus tugines ekslikult TsÜS § 38 lg-le 7, mis ei kohaldu registriasjas. Registrikande saab parandada, kui kohus tuvastab selle ebaõigsuse, vastava nõude esitamine ei ole ajaliselt piiratud.

1. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis korteriühistule võimaluse sellele vastata. Ühtlasi määras maakohus menetlusosalistele menetluskulu nimekirjadega seotud tähtajad. Avaldaja esitas kulunimekirja. Korteriühistu vaidles kaebusele vastu, aga ei esitanud oma menetluskulude nimekirja ega vastust avaldaja nimekirjale. Maakohus avaldaja määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 06.06.
2. 2

§ 657lg 1 p 1, § 659).

Kaebusega seotud kulud jäävad avaldaja kanda ja riigilõivu tagastamise taotlus jääb rahuldamata. 6. Esmalt ei nõustu kolleegium avaldaja arusaamaga, et avaldust tulnuks lahendada registriasjana. ÄRS § 50 ls 1 sätestab, et kui registrikanne on ebaõige, võib huvitatud isik nõuda juriidiliselt isikult ebaõige kande parandamist. Järelikult on sel alusel lahendatav nõue suunatud juriidilise isiku vastu, kelle registrikaardi kanne on huvitatud isiku hinnangul ebaõige. Kui asjaomane juriidiline isik on korteriühistu ja huvitatud isik on korteriomanik – nagu käesoleval juhul, siis tuleb nõue lahendada (

§ 475lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi hagita asjana.

7. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega vaidlustatud määruses ega korda neid. Kaebuse väited ei väära tõsiasja, et samade menetlusosaliste vahel on juba lahendatud vaidlus küsimuses, kas korteriomanik saab tugineda põhikirja muutmise otsuse puudumisele. Riigikohus on selgelt otsustanud, et sellele korteriomanik enam tugineda ei saa. Koostoimes eelmises p-s 6 märgitud põhjendustega tähendab see, et maakohus kohaldas TsÜS § 38 lg 7 ls 2 õigesti. See norm välistab käesoleval juhul avalduse rahuldamise võimaluse, st avaldus on selles märgitud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu. Sarnaselt varasema vaidlusega, on ka käesolevas asjas avalduse esitamise ajaks möödunud enam kui kaks aastat 27.02.2018 registrikande tegemisest. Kolleegium ei tähelda võimalust, et hagita menetluses uurimispõhimõtte rakendamisel ilmneks asjaolud, mille alusel saab avalduse rahuldada. Järelikult on õige maakohtu otsustus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb

§ 477lg 1 kaudu kohalduva § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

1. Põhjendatud ei ole avaldaja arusaam, et registrikande ebaõigsuse saab alati parandada, kui kohus selle tuvastab. TsÜS § 38 lg 7 ls 2 eesmärk on tagada õigusselgus. Pärast viidatud sättes ette nähtud tähtaja möödumist saab juhinduda tehtud kandest, mida ei ole seoses aluseks oleva otsuse tühisuse või puudumisega enam võimalik muuta (vrd TsÜS komm § 38, p 3.4.3). Järelikult ei saa ka kohus (sh registripidaja) asjaomast kannet enam parandada. Korteriomanikud saavad olukorra lahendada nii, et kinnitavad uue põhikirja.
2. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171alusel avaldaja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (

§ 173lg 1 ls 2).

Korteriühistu ei esitanud maakohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja tema kulusid ei nähtu toimikust. Seetõttu pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudub alus tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu. 10. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 372lg 5, § 696 lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3