← Eesti

2-22-1337/139

Obsah (10)§ 386§ 663§ 651§ 466§ 657§ 171§ 150§ 696§ 390§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-1337 Kohtuasi Greentan Estonia OÜ hagi Windoor Facades OÜ (pa

) § 432 lg 3 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata ning tühistas

§ 386

lg 4 alusel 04.02.2022 ja 16.06.2022 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud (s.o kostja varale seatud kommertspandid). Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetlus siinses tsiviilasjas on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist ja kohus ei ole otsust veel teinud, esineb PankrS § 43 lg-st 2 tulenev alus jätta hagi läbi vaatamata. Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb

§ 386lg 4 alusel tühistada ka hagi tagamise abinõud.

Määruskaebus

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus tühistas 04.02.2022 ja 16.06.2022 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja
  2. Samuti palub hageja tagastada hagilt tasutud riigilõivu 2100 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt eksis maakohus PankrS § 45 lg 1 kohaldamisel, tühistades ekslikult hagi tagamise abinõud. PankrS § 45 lg 1 kohaselt ei lõppe võlgniku pankroti väljakuulutamisega muud hagi tagamise abinõud peale võlgniku varale kohaldatud aresti ja kohtuliku hüpoteegi, mis on seatud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist võlgniku varale. PankrS § 45 lg 1 kohaselt ei lõppe enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale seatud kommertspant. Kostja seisukoht
  3. Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. 2 2-22-1337 Menetluse edasine käik
  4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu määruse üksnes osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõud (s.o resolutsiooni p-d 2 ja 3). Ülejäänud osas on maakohtu määrus

§ 466lg 3 alusel jõustunud.

10. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata. 11.

§ 386

lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus peab hagi tagamise tühistama põhimenetluse lõppemisel, kui menetluses ei tehta hagi rahuldavat kohtuotsust. Sellises olukorras puudub kohtul kaalutusõigus. Kui kohus jätab otsusega hagiavalduse rahuldamata või lõpetab menetluse enne sisulise otsuseni jõudmist, kaotab hagi tagamine üldjuhul oma eesmärgi. Kui kohus ei või menetlusse võetud hagi menetleda ning asjas otsust teha, puudub hagejal menetluslik positsioon, mida hagi tagamisega kaitsta (vt

II komm

(2017), § 386, p-d 3.4.1 ja 3.4.3).
  1. Maakohus jättis hageja hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Pankrotivõlgniku suhtes esitatud varalise hagi läbi vaatamata jätmisel peab kohus üldjuhul tühistama ka hagi tagamise. PankrS § 45 lg 1 kohaselt lõpeb pankroti väljakuulutamisega enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest, välja arvatud täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatud juhul, samuti lõpeb pankroti väljakuulutamisega kuue kuu jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist võlgniku varale seatud kohtulik hüpoteek. Kui võlgniku vastu esitatud nõude osas ei ole algatatud kohtumenetlust või ei ole nõude või kaebuse osas pankroti väljakuulutamise ajaks tehtud kohtulahendit, lõpeb kohtulik hüpoteek sõltumata selle seadmise ajast.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus PankrS § 45 lg 1 kohaldamisel, kui tühistas hagi läbi vaatamata jätmise tõttu hagi tagamise abinõud (kommertspandid). PankrS § 45 reguleerib erisättena üksnes aresti ja kohtuliku hüpoteegi lõppemisega seonduvat. Sellest, et PankrS § 45 lg 1 ei reguleeri muude hagi tagamise abinõude lõppemist, ei saa järeldada, et muud hagi tagamise abinõud peale aresti ja kohtuliku hüpoteegi jääksid võlgniku pankroti väljakuulutamise korral kehtima. Muud hagi tagamise abinõud peale aresti ja kohtuliku hüpoteegi tuleb hagi läbi vaatamata jätmise korral tühistada üldsätte, s.o

§ 386lg 4 esimese lause alusel.

  1. Hagi tagamise abinõude (kommertspandid) tühistamine on põhjendatud pankrotimenetluses kehtivate võlausaldajate võrdse kohtlemise ja kollektiivsuse põhimõtetest tulenevalt. Hagi tagamise tühistamata jätmine tekitaks hagejale kostja pankrotimenetluses teiste võlausaldajate ees põhjendamatu eelise, võimaldades kostja vara arvelt eelisjärjekorras hageja võimaliku nõude rahuldamist. Hagi tagamise eesmärk ei ole anda kohtumenetluse 3 2-22-1337 väliselt hagejale kindlust oma võimaliku nõude rahuldamise kohta. Praegusel juhul seati kommertspandid kostja varale kohtumääruste alusel nõude tagamiseks, mida pooled ei olnud kohtumenetluse väliselt taganud. Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades tuleb kohtumenetluses kostjana osaleva võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõpetada ka hagi tagamise abinõud (v.a PankrS § 45 lg-s 1 märgitud erandid). Pankrotimenetluses ei tohi piirata teiste võlausaldajate õigust saada oma nõuded rahuldatud võlgniku vara arvelt. Hagi tagamise abinõudega saab hageja tagatise eelkõige kohtumenetluses.
  2. Kommertspandiseaduse § 10 reguleerib kommertspandist tulenevaid õigusi sundtäitmise ja pankroti korral ega viita sellele, nagu võiks hagi tagamise abinõuna seatud kommertspant jääda kostja pankroti väljakuulutamisel kehtima. Kommertspant on reeglina lepinguline pandiõigus.
  3. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja seaduslik esindaja on määruskaebusele vastanud üherealise e-kirjaga (dtl 2472). Seega puuduvad kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud. Riigilõivu tagastamine 18.

§ 150

lg 1 p 3 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

  1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2100 eurot.
  2. Eelneva põhjal tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 1 p 3 alusel rahuldada.

Hageja taotlusel tuleb riigilõiv tagastada siinse kohtumääruse resolutsiooni p-s 4 märgitud isikule ja pangakontole. 21.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kohtumääruse resolutsiooni p-de punktide 1–3 peale saab kaevata Riigikohtule

§ 390

lg 1 teise lause alusel.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 22. Riigilõivu tagastamist puudutavas osas ei saa määruse peale

§ 150lg 8 järgi Riigikohtule edasi kaevata.

4 2-22-1337 (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.