← Eesti

1-22-3005/142

Obsah (10)§ 310§ 37§ 309§ 61§ 1262§ 126§ 268§ 338§ 337§ 185

1-22-3005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2023. a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-3005 Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Eesistuj

§ 310

lg 1 alusel Erkki Pärnalt S OÜ kasuks varaline kahju summas 322.26 eurot, mis kanda S OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; Rahuldati C poolt esitatud varalise kahju nõue ja mõisteti välja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,

§ 310

lg 1 alusel Erkki Pärnalt C kasuks varaline kahju summas 250 eurot, mis kanda C arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX LHV Pank. Rahuldati osaliselt Q poolt esitatud varalise kahju nõue ja mõisteti välja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,

§ 310

lg 1 alusel Erkki Pärnalt Q kasuks varaline kahju summas 250 eurot, mis kanda Q arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Rahuldati G poolt esitatud varalise kahju nõue ja mõista välja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,

§ 310lg 1 alusel Erkki Pärnalt G kasuks varaline kahju 200 eurot, mis kanda G arvelduskontole nr 2

(18)XXXXXXXXXXXXXXXXX. Rahuldati P OÜ poolt esitatud varalise kahju nõue ja mõisteti välja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,

§ 310

lg 1 alusel Erkki Pärnalt P OÜ kasuks varaline kahju summas 815.98 eurot, mis kanda P OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Rahuldati Z poolt esitatud varalise kahju nõue ja mõisteti välja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,

§ 310

lg 1 alusel Erkki Pärnalt Z kasuks 600 eurot, mis kanda Z arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.

§ 37, 381 lg 1 p 1, Ts

MS § 423 lg 2 p 2 alusel jäeti S poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata, kuna ta ei ole sõiduki omanik.

§ 37, 381 lg 1 p 1, Ts

MS § 423 lg 2 p 2 alusel jäeti B poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata, kuna ta ei ole tööandja poolt väljastatud esemete omanik ja isiklike asjade osas ei ole välja toodud nende väärtust.

§ 310

lg 2 alusel jäeti D poolt esitatud tsiviilhagi summas 386.82 eurot läbi vaatamata, kuna kohus tegi D episoodis õigeksmõistva otsuse.

§ 310

lg 2 alusel jäeti X poolt esitatud tsiviilhagi summas 806 eurot läbi vaatamata, kuna kohus tegi X episoodis õigeksmõistva otsuse. 2. Erkki Pärna süüdistatakse selles, et tema on süstemaatiliselt ning sissetungimisega võtnud ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt täpsemalt: Erkki Pärn lõhkus 28.02.2021 ligikaudu kella 4.30 paiku Tallinnas aadressi XXX juurde pargitud S OÜ-le kuuluva ning J kasutuses olnud sõidukil Peugeot 508 riikliku registreerimisnumbriga PPP küljeklaasi ja keskkonsooli ning võttis sõidukisse sissetungimise teel sõiduauto kindalaekast J-le kuuluva mobiiltelefoni EStar, maksumusega 40 eurot selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Oma tahtliku õigusvastase käitumisega põhjustas Erkki Pärn S OÜ-le sõiduki lõhkumisega kokku kahju summas 799.55 eurot ning J-le kahju summas 40 eurot. Samuti tema, 07.10.2021 kella 02.50 ja 3.34 vahelisel ajal võttis Tallinnas aadressile XXX ettevõtte „FFF“ maja ette pargitud X-le [X] kuuluvalt sõiduautolt Ford Ranger riikliku registreerimisnumbriga DDDDDD lisatuled Lazer maksumusega 550 EUR nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti murdis Erkki Pärn ajavahemikul 25.10.2021 kell 22:00 kuni 26.10.2021 kell 09:25 sisse Tallinnas aadressile XXX pargitud sõidukisse Volvo XC90 riikliku registreerimisnumbriga FFFFFF juhipoolse tagumise aknaklaasi lõhkumise teel ja võttis sealt ettevõttele I OÜ kuuluva sülearvuti „Apple Macbook PRO“, mis oli O-le kuuluvas pruuni värvi nahkkotis. Kokku tekitas Erkki Pärn oma tahtliku õigusvastase tegevusega kahju summas 1582.73 EUR. Samuti tungis Erkki Pärn auto tagaklaasi lõhkumise teel 29.11.2021 kella 02.27 ja 4.49 vahelisel ajal Tallinnas aadressil XXX maja värava ette pargitud C-le kuuluvasse sõidukisse Volvo XC 90 riikliku registreerimismärgiga KKKKKK ning võttis võõrad vallasasjad, s.o Makita mutrikeeraja maksumusega 250 EUR ja autotoestuspukid väärtusega 25EUR nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tahtliku õigusvastase tegevusega on Erkki Pärn põhjustanud C-le kogukahju summas 275 EUR. 3

(18)Samuti võttis Erki Pärn 01.12.2021 kella 02.31 ja 06.30 vahelisel ajal Harjumaal, Loo alevikus, XXX ja X majade vahel pargitud K kasutuses olnud mikrobussilt Mercedes Benz Viano riikliku registreerimismumbriga FFFFFF ebaseadusliku omastamise eesmärgil LED lisatuled maksumusega 940 EUR. Samuti võttis Erki Pärn 09.12.2021 kella 01.59 ja 05.01 vahelisel ajal Harjumaal, Loos alevikus, XXX maja ette pargitud S kasutuses olevalt sõidukilt Ford Ranger riikliku registreerimismumbriga YYYYYY ebaseadusliku omastamise eesmärgil lisatuled Laser Triple-R 750 Elite2 maksumusega 651 EUR. Samuti võttis Erki Pärn 16.12.2021 ajavahemikul kella 02.32 ja 04.42 vahel Tallinnas, XXX aadressil Z-le kuuluvalt sõiduautolt Volvo XC70 riikliku registreerimismumbriga TTTTTT ebaseadusliku omastamise eesmärgil lisatuled Laser Tsimple-R 750 GEN2 maksumusega 600 EUR. Samuti tungis Erkki Pärn juhi kõrvalistuja poolse aknaklaasi lõhkumise teel 21.12.2021 kella 03:00 paiku Tallinnas aadressil XXX maja juures parkinud Q kasutuses olnud sõiduautosse Renault riikliku registreerimismumbriga XXXXXX ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Q-le kuuluva rahakoti, mis oli auto keskkonsoolis meditsiinilise maski paki all. Rahakotis oli varastamise hetkel vähemalt 50eurot sularaha, juhiload, krediitkaart. Kokku tekitas Erkki Pärn oma tahtliku õigusvastase tegevusega kahju summas 290 eurot. Samuti tungis Erkki Pärn akna lõhkumise teel 23.12.2021 kella 02.19 ja 05.10 vahelisel ajal Tallinnas aadressil XXX ettevõttele C OÜ-le kuuluvasse sõiduautosse Peugeot 308 riikliku registreerimismumbriga XXXXXX ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil B-le kuuluva seljakoti, milles olid sees sülearvuti Apple Macbook seerianumbriga C02NKDF1G085; kõrvaklapid seerianumbriga GWKC7AW5LKKT; Päästeameti poolt väljastatud killuvesti aluse särgi nr M; tumesinist värvi T-särk Demineerimiskeskuse logoga nr M; tööpüksid, millel on küljetaskud nr 32/32 musta värvi rihmaga; jope nr M (Delta 11) ja millel krõpsudega eemaldatavad Eesti vapp, pääste vapp, Demineerimiskeskuse vapp. Samuti olid veel musta värvi spordikotis 2 tk multitööristad (kruvikeeraja, noad, käärid) firma „Leaderman“. Üks multitööristadest oli musta värvi nahkümbrises ja teine oli pruunikat värvi ümbrises; 1 tk tääk (tera pikkusega ca 30 cm) rohelise käepidemega ja musta värvi teraga, tääk asus rohelist värvi noatupes mille materjaliks oli kõva plastik, raamat „Suur Küsimus“ autor PV, roosat värvi märkmik milles olid sees joonistused ja skeemid. Kokku tekitas Errki pärn oma tahtliku õigusvastase tegevusega materiaalset kahju 1620EUR. Samuti võttis Erki Pärn 04.01.2022 kella 02.34 ja 4.13 vahelisel ajal Tallinnas aadressil Pärnu mnt 232/2, Amserv Järve parklas R kasutuses olevalt sõidukilt Toyota Land Cruiser riikliku registreerimismumbriga XXXXXX ebaseadusliku omastamise eesmärgil Lazer Triple-R750 lisatuled, maksumusega 1000eurot. Samuti tungis Erkki Pärn juhi kõrvalistuja poolse aknaklaasi lõhkumise teel 04.01.2022 kella 02.34 ja 4.13 vahelisel ajal Tallinnas, XXX ja XXX vahelises parklas P OÜ-le kuuluvasse sõiduautosse Peugeot Partner riikliku registreerimisnumbriga CCCCCC ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kõrvalistuja istme taha peidetud J kasutuses olnud, kuid P Oüle kuuluva sülearvuti Acer Aspire 5 A151-54 seeria number NXHFPEL00194314C097600 maksumusega 4
(18)815.98 eurot, mis oli helesinist värvi sülearvuti koti sees, kus oli veel punast värvi arvutihiir ja musta värvi sülearvuti laadija. Samuti tungis Erkki Pärn juhipoolse tagumise akna purustamise teel 25.01.2022 kella 02.37 ja 04.56 vahelisel ajal Tallinnas, XXX asuva maja ees parkinud T-le kuuluvasse sõidukisse Volvo XC90 riikliku registreerimismärgiga RRRRRR ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil punast värvi firma „Helly Hansen“ jope suurusega 44 ja kõlari JBL XTREME 3660953GL00R1182, tekitades kokku kahju 799EUR. Samuti tungis Erkki Pärn pagasiluugi akna lõhkumise teel 26.01.2022 ajavahemikul kella 02.48 kuni 04.46 aadressil XXX, Tallinn Õ-le kuuluvasse sõiduautosse VOLVO XC60 riikliku registreerimisnumbriga NNNNNN sõidukisse ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil musta-oranži värvi spordikoti koos spordikotis olnud asjadega. Kahju summa kokku 200€. Selliselt on Erkki Pärn süstemaatiliselt, sissetungimisega võtnud võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 kirjeldatud kuritegu. (13 episoodi) Samuti süüdistatakse Erkki Pärna selles, et tema on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Nimelt täpsemalt on Erkki Pärna karistatud Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, mis seisnes 28.09.2021.a mootorsõiduki VOLKSWAGEN PASSAT, registreerimismärgiga JJJJJJ juhtimises ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta (19.10.2021 otsus nr 231721007430). Seejärel juhtis Erkki Pärn uuesti mootorsõidukit Škoda Octavia, registreerimismärgiga SSSSSS jätkuvalt ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta 16.12.2021.a kella 11.49 ajal ja uuesti sama mootorsõidukit 25.12.2021.a kella 17.46 ajal sõites sellega mõlemal korral Tallinnas Peterburi tee 38/3 poolt suunaga Peterburi tee 38/4 asuva Olerex Tankla poole ning pärast tanklas tehtud toiminguid sealt ka ära, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selliselt rikkus Erkki Pärn rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet, pannes sellega toime KarS §-i 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Erkki Pärna selles, et tema, olles isikuks, kellel puudub jälitustegevuseks seaduslik alus, on varjatult jälginud A tema kohta andmete kogumise eesmärgil. Nimelt täpsemalt on Erkki Pärn jälginud A tema elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduauto väljaselgitamise eesmärgil kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid vähemalt alates juulist 2021, mil ajavahemikul 03.07.2021 kell 17:00-04.07.2021 kell 10:00 Tallinnas, XXX maja ette pargitud A-le kuuluvale sõidukile Volvo XC 60 riikliku registreerimisnumbriga CCCCCC juhipoolse külje tagumisele ukse aknaklaasile Erkki Pärn heledat värvi markeriga sõnum: „MIS TUNNE ON, KUI KEEGI TEAB KUS SA ELAD HR.A?“ Samuti süüdistatakse Erkki Pärna selles, et tema, olles isikuks, kellel puudub jälitustegevuseks seaduslik alus, on varjatult jälginud Dd tema kohta andmete kogumise eesmärgil. Nimelt täpsemalt on Erkki Pärn jälginud Dd tema elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduauto väljaselgitamise eesmärgil kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid vähemalt alates septembrist 2021, mil ajavahemikul kell 20:00 vastu 11.09.2021 kell 16:00 Tallinnas, XXX aadressil kirjutas Dle kuuluva sõiduauto klaasile Subaru Impreza riikliku registreerimisnumbriga ZZZZZZ "Me 5
(18)teame kus elad ment". Samuti ajavahemikul 21.09.2021 kell 23.20-22.09.2021 kell 08.00 paiku Tallinn XXX aadressil kirjutas D-le kuuluvale ülalnimetatud sõiduautole „PEDOFIIL“ ja torkas läbi neli rehvi tekitades sellega materiaalset kahju summas 386,82 EUR. Selliselt on Erkki Pärn, olles jälitustegevuseks seadusliku õiguseta, jälginud teisi isikuid nende kohta andmete kogumise eesmärgil, mis on KarS § 137 lg 1 kirjeldatud kuritegu. SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON 4. Apellatsiooni Harju Maakohtu 15.02.2023. a otsusele esitas süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada Harju Maakohtu kohtuotsuse täies ulatuses ja uue otsusega mõista E. Pärn KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja KarS § 423 1 järgi õigeks (

§ 309

lg 2, 337 lg 1 p 4) või alternatiivselt palub kaitsja piirduda leebema karistusega. Lisaks palub apellant hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju ning jätta menetluskulud riigi kanda.

  1. Kaitsja leiab, et kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik.
  2. novembril 2022.a esitas prokurör uue muudetud süüdistuse.
  3. novembril 2022.a esitas ringkonnaprokurör taas uue muudetud süüdistuse versiooni. Igas episoodis oli muudetud kuriteo toimepanemise aeg. Sisuliselt aga on prokuratuur muutnud faktilisi asjaolusid, mida ei olnud võimalik kohtumenetluses arutada. Kaitsja märgib, et uue süüdistusakti koostamisega on muudetud E. Pärnale esitatud süüdistust põhimõtteliselt. Uus muudetud süüdistus on muutnud kaitseõiguse teostamise ja asja menetlemise võimatuks ning ebamõistlikult raskeks. Korduvalt on tekkinud olukord, milles süüdistatav on jäetud ilma tõhusast võimalusest uue asjaolu kummutamiseks omapoolseid vastuväited ja tõendeid esitada, seega kohtumenetlus ei olnud tema suhtes õiglane.
  4. Süüdistuse osas KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi märgib kaitsja järgmist. 6.
  5. Erkki Pärn lõhkus 28.02.2021 kella 4:30 paiku Tallinnas aadressi XXX juurde pargitud S OÜle kuuluva ning J kasutuses olnud sõidukil Peugeot 508 riikliku registreerimisnumbriga PPP küljeklaasi ja keskkonsooli ning võttis sõidukisse sissetungimise teel sõiduauto kindalaekast J-le kuuluva mobiiltelefoni EStar, maksumusega 40 eurot selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Oma tahtliku õigusvastase käitumisega põhjustas Erkki Pärn S OÜ-le sõiduki lõhkumisega kokku kahju summas 799.55 eurot ning J-le kahju summas 40eurot. Kaitsja märgib, et antud episoodis oli muudetud kuriteo toimepanemise aeg. Lisaks kui esialgse süüdistuse kohaselt kuulus sõiduk J-le, nüüd uue süüdistuse kohaselt kuulub sõiduk juba S OÜ, kes ei olnud antud kriminaalasjas kannatanuna ülekuulatud. Prokuratuur ei ole esitanud ühtegi tõendi, mis kinnitaks, et antud vargus on seotud E. Pärnaga. Lisaks märkis E. Pärn, et telefoni Estar sai ta DL käest. Harju Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava versioon on ümber lükatud tunnistaja ütlustega ja teiste kirjalike tõenditega. Kaitsja sellega ei nõustu. Kohtuliku uurimise käigus esitas kaitsja kohtule
  6. aprilli 2020.a kohtuotsuse, mis kinnitab, et tunnistaja on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning seab kahtluse alla tema ütluste usaldusväärsuse. Kohtuotsuses puudub igasugune põhjendus kas ja miks maakohus ei ole arvestanud kaitsja poolt esitatud tõendiga. Tunnistaja ja süüdistatava ütlused on vastuolulised. Riigikohus on rõhutanud, et

§ 61

lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata (3-1-1-127-06). See tähendab muuhulgas seda, et süüdistatava 6

(18)menetlusseisund ei muuda seaduse silmis tema ütlusi vähem usaldusväärseteks kui tunnistaja ütlused. Lisaks ei nõustu kaitsja, et isik, kes liigub XXX Tallinna Saksa Gümnaasiumi territoorimil jälgrattaga sarnaneb kehaehituse poolest Erkki Pärnale. Kaistjale jääb arusaamatuks, kuidas ja mille alusel kohus üldse tegi järelduse, et kehaehituse poolest jalgrattur sarnaneb E. Pärnaga. Teiseks asitõendi vaatlusprotokollist (IV k, tl 29) ei ole üldse võimalik ei isikut ega tema kehaehitust tuvastada. Kolmandaks tekkib küsimus, mille poolest erineb jalgrattur kehaehituselt antud episoodis kannatanu X episoodiga, milles kohus järeldas, et X episoodis salvestistel olev jälgrattur ei sarnane Erkki Pärnaga ja mõistis E. Pärna antud episoodis õigeks. Arvestades, et antud episood oli süüdistuse kohaselt toime pandud katseajal, pidi Harju Maakohus eriti põhjalikult kaaluma kõik võimalikud tõendid ja kahtluse korral tõlgendada süüdistatava kasuks. 6.
  1. Samuti murdis Erkki Pärn ajavahemikul 25.10.2021 kell 22:00 kuni 26.10.2021 kell 09:25 sisse Tallinnas aadressile XXX pargitud sõidukisse Volvo XC90 riikliku registreerimisnumbriga FFFFFF juhipoolse tagumise aknaklaasi lõhkumise teel ja võttis sealt ettevõttele I OÜ kuuluva sülearvuti „Apple Macbook PRO“, mis oli O-le kuuluvas pruuni värvi nahkkotis. Kokku tekitas Erkki Pärn oma tahtliku õigusvastase tegevusega kahju summas 1582.73 EUR. Ka antud episoodis on muudetud kuriteo toimepanemise aegnovembri kuust sai oktoobri kuu. Prokuratuur ei ole esitanud ühtegi tõendi ning kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et antud vargus on seotud E. Pärnaga. Kodus leitud MacBooki ostis E. Pärn IL käest. Asjaolu, et arvuti oli leitud E. Pärna kodus, ei tähenda, et ta on antud asja varastanud - tõendid varguse toimepanemise kohta puuduvad. 6.
  2. 29.11.2021 kell 02:27 ja 04:49 vahelisel ajal tungis E. Pärn Tallinnas aadressil XXX maja värava ette pargitud C-le kuuluvasse sõidukisse Volvo XC 90 riikliku registreerimismärgiga KKKKKK ning võttis võõrad vallasasjad, s.o Makita mutrikeeraja maksumusega 250 EUR ja autotoestuspukid väärtusega 25 EUR nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tahtliku õigusvastase tegevusega on Erkki Pärn põhjustanud C-le kogukahju summas 275 EUR. Prokuratuur ei ole esitanud ühtegi tõendi, mis kinnitaks, et antud vargus on seotud E. Pärnaga. Asitõendi vaatlusprotokollist (IV k, tl 60) ei ole tuvastatav, et kehaehituselt tegemist oleks E. Pärnaga. Lisaks jäi kaitsjale arusaamatuks Harju Maakohtu seisukoht, et jälitustoimingu protokollis (VI k, tl 22-28) on 29.11.2021.a kuupäeval XXX maja uksest eelpool nimetatud kellaaegadel väljunud ja seejärel tagasi jõudnud isikuna nimetatud Erkki Pärna nimi. Seega on jälitustegevusega tuvastatud isikuks, keda varjatult jälgiti - Erkki Pärn. Asjaolu, et jälitustoimingu protokollis on nimetatud E. Pärna nimi ei tähenda, et tegemist on E. Pärnaga. 6.
  3. Samuti võttis Erki Pärn 01.12.2021 kella 02:31 ja 06:30 vahelisel ajal Harjumaal, Loo alevikus, XXX ja X majade vahel pargitud K kasutuses olnud mikrobussilt Mercedes Benz Viano reg. nr-ga FFFFFF ebaseadusliku omastamise eesmärgil LED lisatuled maksumusega 940 EUR. Muudetud on kuriteo toimepanemise aeg. Prokuratuur ei ole esitanud ning maakohus ei ole nimetanud ühtegi tõendi, mis kinnitaks, et antud vargus on seotud E. Pärnaga. Asitõendi vaatlusprotokollist (IV k, tl 75) ei ole tuvastatav, et kehaehituselt tegemist oleks E. Pärnaga. Asjaolu, et jälitustoimingu protokollis (VI k, tl 36-51) on nimetatud nii 30.11.2021.a ja 01.12.2021.a XXX esimesest trepikojast väljunud ja sisenenud isikuna E.Pärn ei kinnita, et tegemist on E. Pärnaga. Antud asitõendi vaatlusprotokoll oli koostatud politseiametnik AB poolt, kes antud kriminaalasjas ülekuulatud ei ole olnud. 7
(18)6.
  1. Samuti võttis Erki Pärn 09.12.2021 kella 01:59 ja 05:01 vahelisel ajal Harjumaal, Loo alevikus, XXX maja ette pargitud S kasutuses olevalt sõidukilt Ford Ranger reg. nr-ga YYYYYY ebaseadusliku omastamise eesmärgil lisatuled Laser Triple-R 750 Elite2 maksumusega 651 EUR. Kas selles episoodis muudetud kuriteo toimepanemise aeg. Teiseks kui esialgse süüdistuse kohaselt kuulus sõiduk K-le, muudetud süüdistuse kohaselt sõiduki kasutajaks on S, kes ei ole samuti sõiduki omanik, kuid talle oli omistatud kannatanu staatus. Kohtule ei olnud esitatud ühtegi tõendi, mis kinnitaks, et antud vargus on seotud E. Pärnaga. Asitõendi vaatlusprotokollist (IV k, tl 87-91) ei ole võimalik tuvastada, kellega on tegemist. Kehaehituselt inimene ei ole sarnane E. Pärnaga. 6.
  2. Samuti võttis Erki Pärn 16.12.2021 ajavahemikul kella 02:32 ja 04:42 vahel Tallinnas, XXX Zle kuuluvalt sõiduautolt Volvo XC70 riikliku reg. nr-ga TTTTTT ebaseadusliku omastamise eesmärgil lisatuled Laser Tsimple-R 750 GEN2 maksumusega 600 EUR. Muudetud on kuriteo toimepanemise aeg. Kaitsja leiab, et antud varguse episood ei ole seotud E. Pärnaga. Asitõendi vaatlusprotokollist (IV k, tl 92) ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks E. Pärnaga. E. Pärn on kohtuistungil rõhutanud, et ei ole XXX juures näinud ei autot Volvo XC70 ega tea midagi lisatuledest. 6.
  3. Samuti tungis Erkki Pärn juhi kõrvalistuja poolse aknaklaasi lõhkumise teel 21.12.2021 kella 03:00 paiku Tallinnas aadressil XXX maja juures parkinud Q kasutuses olnud sõiduautosse Renault riikliku reg. nr-ga XXXXXX ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Q-le kuuluva rahakoti, mis oli auto keskkonsoolis meditsiinilise maski paki all. Rahakotis oli varastamise hetkel vähemalt 50 eurot sularaha, juhiload, krediitkaart. Kokku tekitas Erkki Pärn oma tahtliku õigusvastase tegevusega kahju summas 290 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist (IV k, tl 113) ei nähtu, et tegemist oleks E. Pärnaga. Jalgrattaga sõitnud ja auto juures tegutsenud isiku kehaehistus ei sarnane E. Pärna kehaehitusega. 6.
  4. Samuti tungis Erkki Pärn akna lõhkumise teel 23.12.2021 kella 02:19 ja 05:10 vahelisel ajal Tallinnas aadressil XXX ettevõttele C OÜ-le kuuluvasse sõiduautosse Peugeot 308 riikliku reg. nrga XXXXXX ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevaid esemeid kogu väärtuses 1620 €. okku tekitas Errki pärn oma tahtliku õigusvastase tegevusega materiaalset kahju 1620 EUR. Kaitsja märgib, et ka selles episoodis muudetud on kuriteo toimepanemise aeg. Harju Maakohtule ei olnud esitatud ühtegi tõendi, mis kinnitaks, et antud vargus on seotud E. Pärnaga. Jälitustoimingu protokolli alusel ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks E. Pärnaga. E. Pärna kodus leitud seljakott, kõrvaklapid, Apple MacBook sai E. Pärn DL käest. Seljakott jäi DL tõttu sinna, sest ta käis külas. Tunnistaja DL eitas aga musta värvi seljakoti E. Pärna juurde jätmist. Ta ei tunne B ega ole Tallinnas XXX korteris X käinud. Kohus asus seisukohale, et E. Pärna ütlused on ümber lükatud tunnistaja DL ütlustega. Kaitsja märgib, et süüdistatava ja tunnistaja ütlused on vastuolus ning need vastuolud on kõrvaldamata. Mis põhjusel kohus eelistas varem korduvalt kriminaalkorras karistatud tunnistaja ütlused E. Pärna ütlustele-jäi arusaamatuks. 6.
  5. Samuti võttis Erki Pärn 04.01.2022 kella 02:34 ja 04:13 vahelisel ajal Tallinnas aadressil Pärnu mnt 232/2, Amserv Järve parklas R kasutuses olevalt sõidukilt Toyota Land Cruiser riikliku reg nrga XXXXXX ebaseadusliku omastamise eesmärgil Lazer Triple-R750 lisatuled, maksumusega 1000eurot. Uues süüdistuses selgus, et auto omanik antud asjas kannatanuna ülekuulatud ei olnud ning kannatanu R-st sai antud auto kasutaja. Ka selles episoodis E. Pärn oma süüd ei tunnistanud. 8
(18)Lisaks on muudetud kuriteo toimepanemise aeg. Asitõendi vaatlusprotokollist (IV k, tl 126) ei ole tuvastatav, et tegemist oleks olnud E. Pärnaga. Asjaolu, et jälitustoimingu protokollis on nimetatud E. Pärn, ei anna alust järeldada, et tegemist oleks E. Pärnaga. Protokolli koostaja antud kriminaalasjas ülekuulatud ei ole olnud. 6.
  1. Samuti tungis Erkki Pärn juhi kõrvalistuja poolse aknaklaasi lõhkumise teel ajavahemikul 04.01.2022 kella 02:34 ja 04:13 vahelisel ajal Tallinnas, XXX ja XXX vahelises parklas P OÜ-le kuuluvasse sõiduautosse Peugeot Partner riikliku registreerimisnumbriga CCCCCC ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil J kasutuses olnud, kuid P Oüle kuuluva sülearvuti Acer Aspire 5 maksumusega 815.98 eurot, mis oli helesinist värvi sülearvuti koti sees, kus oli veel punast värvi arvutihiir ja musta värvi sülearvuti laadija. Ka selles kuriteo toimepanemise episoodis aeg on muudetud. Nimelt uue muudetud süüdistuse kohaselt Amserv Järve parklas toimepandud tegu on toimepandud samal ajal ehk kattub täielikult eelmise episoodi ajaga ning kellaajaga. Küsitavust tekitab, kuidas E. Pärn sai olla ühel ja samal ajal erinevates kohtades (vt eelmine episood)?! Lisaks ka jälitustoimingu protokollist (VI k, tl 64) ei ole võimalik ära tunda E.Pärna. 6.
  2. Samuti tungis Erkki Pärn juhipoolse tagumise akna purustamise teel 25.01.2022 kella 02.37 ja 04:56 vahelisel ajal Tallinnas, XXX asuva maja ees parkinud T-le kuuluvasse sõidukisse Volvo XC90 riikliku registreerimismärgiga RRRRRR ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil punast värvi firma „Helly Hansen“ jope suurusega 44 ja kõlari JBL XTREME, tekitades kokku kahju 799 EUR. Kaitsja leiab, et antud vargus ei ole seotud E. Pärnaga. Kuriteo toimepanemise aeg on süüdistuses muudetud. Asitõendi vaatlusptokollis (IV k, tl 155) märgitud jalgrattaga sõitvas isikus ei ole võimalik ära tunda E. Pärna. E. Pärna ütluste kohaselt temal käis külas Ü, tahtis pesema tulla, et edasi minna külla üleval elanud IA juurde. Jope aga jäi korterisse. Ka kõlar jäi korterisse. Kui naine helistas, ta kiiresti lahkus. Harju Maakohus asus seisukohale, et talvisel ajal ei jätaks keegi lahkudes oma jopet võõrasse korterisse. Kaitsja märgib, et isegi siis, kui lugeda E. Pärna versiooni ebaloogiliseks, ei ole kohtule esitatud tõendeid, et antud vargus on seotud E. Pärnaga. 6.
  3. Samuti tungis Erkki Pärn pagasiluugi akna lõhkumise teel 26.01.2022 ajavahemikul kella 02:48 kuni 04:46 aadressil XXX, Tallinn Õ-le kuuluvasse sõiduautosse VOLVO XC60 riikliku registreerimisnumbriga NNNNNN sõidukisse ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil musta-oranži värvi spordikoti koos spordikotis olnud asjadega. Kahju summa kokku 200€. Asitõendi vaatlusprotokollist ei ole võimalik tuvastada E. Pärna (IV k, tl 167). Harju Maakohus asus seisukohale, et ka antud episoodi vargust saab seostada E. Pärnaga. Asjaolu, et varastatud spordikott leiti E. Pärna elukoha lähedal, ei tõenda, et vargusega on seotud just E. Pärn. Harju Maakohus asus seisukohale, et E. Pärna elukohast leiti mitmeid sõidukite lisatulesid ja lisatulesid, millel juhtmed läbilõigatud. Antud asjaolu on märkimisväärne seetõttu, et E. Pärnale on esitatud süüdistus just lisatulede ebaseduslikus eemaldamises võõrastelt autodelt ja läbilõigatud juhtmetega lisatuled leitakse tema juurest kodust. Kaitsja märgib E. Pärna kodus leitud lisatuled ei ole mitte kuidagi seotud süüdistuses märgitud episoodidega, seega kohtu poolt võrdlus ja seostamine on alusetu.
  4. Tsiviilhagide osas leiab kaitsja, et kuna E. Pärna süü talle inkrimineeritud kuritegudes pole tõendatud ning teda tuleb kõikides varguste episoodides õigeks mõista, siis tuleb jätta tsiviilhagid 9
(18)läbi vaatamata. Teise argumendina märgib kaitsja, et kanntanud ise oleks pidanud varastatud esemete väärtust tõendama. Seda nad teinud ei ole.
  1. Süüdistuse osas KarS § 4231 järgi märgib kaitsja, et muudetud süüdistuse järgi on E. Pärn süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Harju Maakohus on kohtuotsuses tuginenud karistusregistrile, mille kohaselt on E. Pärna karistatud Põhja Prefektuuri 19.10.2021.a otsusega väärteoasjas nr 2317,21,007430/
  2. Esiteks, kohtule ei ole esitatud süüdistuses mainitud
  3. oktoobri 2021.a otsus ning on raske aru saada, kas tegemist on süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimisega või mitte. Teiseks, ka selles episoodis E. Pärn oma süüd ei tunnistanud. Ta ei olnud antud episoodide osas kinnipeetud, seega puudub alus väita, et ta antud sõiduki üldse kunagi juhtinud on.
  4. Neid argumente silmas pidades leiab kaitsja, et E. Pärnale esitatud süüdistus on alusetu ning palub kaitsja mõista E. Pärna kõikides kuriteo episoodides õigeks. Lisaks ei saa kaitsja nõustuda Harju Maakohtu seisukohaga, et kuigi Erkki Pärna ei ole varem karistatud varavastaste kuritegude eest, näitab tema eelmine kriminaalkaristus lugupidamatust õiguskorra suhtes ja seda, et isikul on kalduvus mitteõiguskuulekale käitumisele. Kaitsja märgib, et suurem osa episoodidest olid toime pandud peale katseaja lõppu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Juhul kui kohus leiab, et süüdistus on põhjendatud, siis arvestades, et E. Pärn varasemalt varavastaste tegude eest kriminaalkorras karistatud ei ole olnud, palub kaitsja alternatiivselt piirduda leebema karistusega.
  5. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a kohtuotsus KarS § 199 lg 2 p 8,9 (välja arvatud
  8. oktoobri 2021.a kella 02:50-03:34 vahelisel ajal X sõidukilt lisatulede varguses) ja KarS § 4231 järgi esitatud süüdistuse osas ja uue otsusega mõista E. Pärna õigeks, alternatiivselt mõista süüdistatavale leebem karistus; hüvitada Erkki Pärnale süüteomenetlusega tekitatud kahju. SÜÜDISTATAVA APELLATSIOON
  9. Süüdistatava poolt esitatud apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust E. Pärna süüdimõistvas osas. Osas, milles maakohus mõistis E. Pärna KarS § 137 lg 1 ning 07.10.2021 X sõidukilt lisatulede varguses õigeks, otsust ei vaidlustata. Esitatud apellatsioonis süüdistatav lisaks kaitsja poolt väljendatud seisukohtadele, milliseid ta toetab ning suures osas kordab, toob välja, et tema suhtes jälitustegevusega kogutud tõendid on lubamatud, kuna ta on maakohtu poolt KarS § 137 lg 1 järgi õigeks mõistetud. Jälitustoiminguid tema suhtes viidi läbi prokuratuuri taotluste ning eeluurimiskohtuniku ja prokuröri lubade alusel, millega uuriti kuritegu just KarS § 137 lg 1 järgi, mitte vargusi, milliste toimepanemises teda põhjendamatul süüdi mõisteti. Meelevaldseteks ning alusetuteks jäävad prokuratuuri ning maakohtu järeldused, et maakohtus mitmete varguste ning sõiduauto ilma juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimise episoodidega seoses uuritud videosalvestustele jäänud isik on tema. Erinevalt kohtust tema leiab, et ta ei sarnane videosalvestustel fikseeritud isikuga. Varguste episoodid on prokuratuuri poolt tõenditega katmata, mitme episoodi puhul puuduvad isegi kuriteo sündmuskohavaatluse protokollid. Mitte ühtegi kannatanutele kuuluvat sõiduautode lisatuld ei ole tema juurest leitud ega kannatanutele tagastatud. Tema ja tema ema elukohast kannatanutele 10
(18)kuuluvate esemete osas on ta andnud maakohtule üksikasjalikke selgitusi, kuid maakohus jättis põhjendamatult tema ütlusi selles osas tähelepanuta. Süüdistuse osas KarS § 4231 järgi apellant märgib, et kriminaalasjas puudub lahend, millega on teda karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Videosalvestustele jäänud isik ei ole tema. Seda asjaolu ei muuda ka fakt, et süüdistuses nimetatud sõiduauto Škoda kuulub tema emale. Tunnistaja IA andis kohtus ebamääraseid ning ebausaldusväärseid ütlusi. Tunnistaja ei osanud kohtus öelda kuupäevi, kellaaegu ega asukohta, kus ta on E. Pärna autoga sõitmas näinud. Süüdistatav palub mõista teda õigeks mõista kõigis talle süüks arvatud episoodides. Lisaks taotleb apellant: 11.
  1. Tühistada maakohtu otsus jalgratta GT kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise osas ning tagastada jalgrattas talle; 11.
  2. Kontrollida, kas kannatanute nõuded on omandiõigust tõendavate dokumentidega ning vara väärtust kinnitavate dokumentidega tõendatud; 11.
  3. Kontrollida, kas kõigi vargusepisoodide puhul on nõuetekohaselt koostatud sündmuskohavaatluse protokoll – eriti kannatanute Q, K, G, N. O, S OÜ osas; 11.
  4. Kontrollida jälituslubade seaduslikkust ning kas selle tulemusega kogutud tõendid on lubatavad; juhul, kui jälitustegevust on teostatud ebaseaduslikult kontrollida politseitöötajate ja prokuröri tegevuses kuriteo tunnuste olemasolu; 11.
  5. Kontrollida, kas süüdistatava ema kodus (XXX-X, XXX) teostatud läbiotsimine on seaduslik; 11.
  6. Kontrollida, kas maakohus on rikkunud õiglase ja ausa kohtumenetluse põhimõtet; 11.
  7. Vabastada teda peale kohtuotsuse kuulutamist vahi alt või asendada vahistamine elektroonilise valvega. KOHTUISTUNG
  8. Ringkonnakohtus
  9. mail
  10. a toimunud kohtuistungil jäid apellandid oma apellatsioonkaebustes esitatud põhjenduste ning taotluste juurde. Süüdistatav toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ning kordas enda apellatsioonis esitatud taotlust kontrollida kriminaalasjas jälitustoimingutega saadud tõendite kogumise seaduslikkust ning asendada tõkend vahistamine elektroonilise valvega. Ringkonnakohus määras lahendada süüdistatava taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega kohtuotsuses. Prokurör vaidles kaitsja ning süüdistatava apellatsioonidele ja taotlustele vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHEJNDUSED JA SEISUKOHT
  11. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja esitatud apellatsioonides toodud väidetega, leiab, et nendes esitatud argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  12. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks vastata süüdistatava apellatsiooni argumentidele ning taotlusele seoses jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavuse ning jälitustoimingute endi õiguspärasusega. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et esitatud apellatsioonis taotletakse üksnes jälitustoimingute lubade korduvat kontrollimist ning ei tooda välja, mis osas ei ole süüdistatav nõus maakohtu poolt antud jälitustoimingute õiguspärasusele antud hinnanguga. Nii maakohtu otsusest kui ka 13.09.2023 kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus on kontrollinud 11
(18)jälituslubade seaduslikkust ning asus seisukohale, et need on seaduslikud ja põhjendatud (Kd VII lk 85). Ringkonnakohus rahuldas süüdistatava taotluse kriminaalasjas nr 21231701631 03.08.2021 avatud jälitustoimiku nr 2123000124 korduvaks kontrollimiseks ning tuvastas järgmist. 14.
  1. Kriminaalasjas esimene E. Pärna suhtes jälitustoimingute loa taotlus nr JT5033/2021 on koostatud 05.08.2021 KarS § 137 lg 1 järgi tunnustel alusatud kriminaalasjas nr
  2. 06.08.2021 andis Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik oma määrusega KM11591/2021 loa E. Pärna suhtes taotletud jälitustoimingute teostamiseks. Samal kuupäeval ehk 06.08.2021 oli prokuröri poolt antud jälitustoimingu luba nr PL 11592/2021 E. Pärna varjatud jälgimiseks, tema asjade varjatud läbivaatuseks ning asendamiseks ja Tallinnas, XXX asuva maja ümbruse varjatud jälgimiseks. 19.11.2021 oli prokuröri poolt koostatud jälitustoimingu pikendamise luba nr PL 12045/2021, millest nähtub, et samuti on 19.10.2021 alustatud kriminaalmenetlus ka KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel sõiduautolt Ford Ranger lisatulede varguses, mille toimepanemist on objektiivselt alust seostada E. Pärnaga. Antud loaga sanktsioneeris prokurör lisaks Tallinnas asuva XXX maja (E. Pärna elukoht) ümbruse varjatud jälgimist. Olles tutvunud jälitustoimikuga, selles sisalduvate eeluurimiskohtuniku ning prokuröri poolt koostatud jälitustoimingute lubadega ning nende aluseks olevate taotlustega, samuti aga menetleja poolt läbiviidud toimingute osas koostatud kokkuvõtetega, asub kohtukolleegium seisukohale, et kõik kriminaalasjas jälitustoimingutega kogutud tõendid on kogutud lubades sanktsioneeritud tähtaegade sees ning jälitustoimingute lubamisel on jälgitud ultima ratio põhimõtet, seega jälitustoimingud on läbiviidud seaduslikult ning nendega kogutud tõendid on lubatavad. 14.
  3. Põhjendamatu on süüdistatava argument, et tema suhtes jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubamatud, kuna ta on maakohtu poolt KarS § 137 lg 1 järgi õigeks mõistetud. Kohtupraktika kohaselt on ühe kuriteo uurimiseks antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave kasutatav tõendina ka teise kuriteo uurimiseks (n-ö juhuleid) tingimusel, et selle kogumisel on järgitud seadusega sätestatud nõudeid ning jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu kuulub

§ 1262lg-s 2 nimetatud kataloogi. Kuritegu Kar

S § 199, mille toimepanemises E. Pärna süüdistatakse kuulub

§ 1262 lg 2 kataloogi.

Lisaks alates 19.11.2021 olid jälitustoimingud sanktsioneeritud lubadega, kus on toodud selged viited ning faktilised asjaolud, et E. Pärna on alust seostada ka kuritegude toimepanemisega KarS § 199 järgi. 15. Nii kaitsja kui ka süüdistatav toovad oma apellatsioonides välja, et kohtumenetluse käigus on prokurör mitmel korral muutnud E. Pärnale esitatud süüdistust, mis kujutas endast mitte etteheidetavate kuritegude faktiliste asjaolude täpsustamist, vaid hoopis teiste uute asjaolude väljatoomist. Kaitsja leiab, et uue süüdistusakti koostamisega on muudetud E. Pärnale esitatud süüdistust põhimõtteliselt. Uus muudetud süüdistus on muutnud kaitseõiguse teostamise ja asja menetlemise võimatuks ning ebamõistlikult raskeks. Ringkonnakohus apellantide sellise argumendiga ei nõustu ning sissejuhatavalt märgib, et süüdistuse muutmine ja/või täiendamine (sh isegi „põhimõtteliselt“) ongi prokuröri õigus ning ainupädevus. Süüdistuse muutmise sisu põhireegel seisneb selles, süüdistatav on süüdistuse muudatusest või täiendamisest kohasel viisil ja täielikult informeeritud ning talle tuleb tagada piisavalt aega ja võimalusi süüdistuses tehtud muudatustele või täiendustele reageerida ning korraldada oma kaitse uuest teabest või väidetest lähtudes (EIK 25.07.2000 Mattocia v. Itaalia, p 12

(18)61). Ringkonnakohus leiab, et praeguses kriminaalasjas on seda põhimõtet täielikult järgitud. Kohtukolleegium sedastab, et

§ 268

lg 2 kohaselt võib prokurör kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et prokurör muutis süüdistust kohtuliku arutamise käigus kahel korral ehk 21.11.2022 ning 29.11.

  1. Kohtukolleegium märgib, et tutvudes kriminaalasja materjalidega ning selles sisalduvate kohtuistungite protokollidega selgub, et kaitsja apellatsioonis viidatud 21.11.2022 muudetud süüdistust kriminaalasjast ega Kohtute Infosüsteemist (KIS) ei leidu. Märkida tuleb sedagi, et kaitsja poolt viidatud ajaperioodil üks kohtuistung lõppes 31.10.2022 ning sellest järgmine kohtuistung toimus 29.11.2022 ehk 21.11.2022 kriminaalasja arutamist ei toimunudki. Tutvudes 29.11.2022 toimunud kohtuistungi protokolliga selgub, et prokurör on saatnud nii kaitsjale kui ka süüdistatavale vanglasse 21.11.2022 muudetud terviksüüdistuse, kuid valmistudes 29.11.2022 toimuvaks istungiks leidis, et süüdistust võib mitme episoodi puhul veelgi täpsustada, mida tegigi 29.11.2022 istungil, esitades kohtuistungil süüdistusakti muudatuse. Prokurör selgitas, et parima jälgitavuse huvides on terve süüdistus esitatud uuesti. Kõik faktilised asjaolud, mis on muudetud võrreldes kohtule esitatud algse süüdistusaktiga, on tekstis märgistatud allajoonitult ning paksema šriftiga. Lisaks seletas prokurör suuliselt iga muudatuse ja täpsustuse põhjuseid ning sisu (Kd VII lk 118). Peale muudetud süüdistuse esitamist taotles kaitsja kohtuistungi edasilükkamist, et süüdistatavale oleks tagatud piisav võimalus muudetud süüdistusega tutvuda ning võimalus ennast kaitsta. Maakohus rahuldaski istungi edasilükkamise taotluse ning määras uueks istungi ajaks 13.12.
  2. Selliselt toimis kohus vastavalt

§ 268

lg 3 nõuetele, tagades süüdistatavale ning tema kaitsjale enam kui 2 nädalat selleks, et 3-l leheküljel muudetud süüdistuse terviktekstiga tutvuda ning kaitseks valmistada. Muudetud süüdistusega tutvumist ning kohtulikeks vaidlusteks ettevalmistamist kajastas kaitsja ka maakohtule esitatud RÕA tasutaotluses (Kd VII lk 135). Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et süüdistatava ja tema kaitsja etteheited süüdistuse muutmise protseduuri osas on alusetud. 16. Apellandid vaidlustavad E. Pärna süüditunnistamist kõigi 12 sissetungimisega ning süstemaatiliselt toimepanedud vargusepisoodide osas. Kohtukolleegium märgib, et esitatud apellatsioonides sisuliselt puuduvad argumendid, mis viitaksid maakohtu poolt tehtud vigadele kogumis tõendite hindamisel või materiaalõiguse kohaldamisel. Apellandid jätkuvalt eitavad E. Pärna seotust toimepandud vargustega. Apellatsioondes palutakse maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning põhitaotlusena süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi põhjusel, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mille kogumi alusel oleks võimalik E. Pärna süüdi tunnistada. Kohtukolleegium apellantide sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Kriminaalkolleegium osundab järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: tõendite esmase hindamise kohustus lasub kriminaalmenetluses esimese astme kohtul. Vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti hoolikalt põhjendama. Lisaks omapoolsele tõendite analüüsile peab ringkonnakohus ära näitama ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis tingisid kohtu järelduste lahknemise tuvastatud faktilistest asjaoludest. (Vt nt RKKKo nr3-1-1-107-12, p 7; 3-1-1-47-15, p 11). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. 13

(18)Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning tuli ainuvõimalikule järeldusele, et 12 varguse episoodi on toime pandud E. Pärna poolt. Väärib märkimist seegi, et E. Pärn on nii eel- kui kohtulikul uurimisel olnud aktiivsel kaitsepositsioonil, esitades erinevaid taotlusi, andes seletusi tema valdusest leitud kannatanutele kuuluvate esemete päritolu osas ning eitades kategooriliselt oma süüd kõigis temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Samas pole tema aga proovinudki olemasoleva süüstava tõendikogumi juures esitada süüdistusversiooniga mingisugustki konkureerivat versiooni ehk esitada eel- või kohtulikul uurimisel kontrollitavat alibit. E. Pärna kõigi varguste episoodide osas esitatud kaitsepositsioon, et tema ei tea nendest vargustest midagi, jääb seega edutuks, kuna tema süü 12 varguseepisoodis on kriminaalasjas uuritud tõendikogumiga täielikku tõendamist leidnud. 16.
  1. Kõigi episoodide osas leitakse apellatsioonides, et süüstava tõendina kasutatud videosalvestustel ei ole E. Pärn, vaid keegi teine isik. Kohtukolleegium sellise argumendiga ei nõustu ning märgib, et E. Pärna asuti varjatult jälgima alates 06.08.2021 ning tema elukohta Tallinnas, XXX (E. Pärna ema korter) alates 19.11.
  2. Maakohus on veenvalt ning põhjendatult argumenteerinud, miks ta leiab, et alates 29.11.2021 toimepandud varguste episoodides on asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud turvakaamerate ja varjatud jälgimise salvestustelt nähtavaks isikuks Erkki Pärn. Vaidlus puudub, et praeguses kriminaalasjas varjatult jälgiti Erkki Pärna ning tema elukohta. Järgnevalt erinevate turvkaamerate salvestustelt tuvastati sama isiku ehk E. Pärna teekondi erinevate vargusepisoodide sündmuspaika ning tagasi aadressile XXX. Sama kehaehitusega tumedates riietes või helkurvestiga isik, kes oli jälitusametnike poolt jälitustoimingu protokollides tuvastatud kui E. Pärn kasutas kuritegude sündmuspaika liikumiseks kas ühte ja sama jalgratast või tema kasutuses olnud sõidukit Škoda Octavia reg nr SSSSSS. Kohtukolleegium on seisukohal, et eeluurimisel on menetleja poolt tehtud tähelepanuväärselt suuremahuline töö, mille käigus on ühes asitõendi vaatluse protokollis jälgitavalt kõrvutatud jälitustoimingu protokollidega saadud salvestisi, millistel on tuvastatud E. Pärn, erinevate turvakaamerate salvestistega, kust nähtub sama isiku teekond, tema tegevused ning ilmnevad kindlad seosed konkreetsel ajal ja kohas toimepandud varguse episoodiga (Kd IV lk 27 – 172). Apellantide väide, et turvakaamerate salvestistel on fikseeritud keegi muu, kui E. Pärn, on seega alusetu ning põhjendamatu. Alusetu on apellatsioonimenetluses väita ka seda, et E. Pärna jälginud politseiametnikud ei ole üle kuulatud, seega on selgusetu, kuidas nad jõudsid järeldusele, et XXX majast väljuv ning sinna naasev isik on E. Pärn. Vastuseks sellele ainetule argumendile märgib kohus, et nähtuvalt jälitustoimingute protokollidest kasutas sama isik lisaks jalgrattale ka sõiduautot Škoda Octavia reg nr SSSSSS, mis vaieldamatult oli E. Pärna kasutuses ning kuulub tema emale, nagu ka korter aadressil XXX-X. 16.2 Mõlemad apellandid vaidlustavad E. Pärna poolt ka varguste episoodide toimepanemist ajal, kui E. Pärna suhtes ei teostatud veel jälitustoiminguna tema varjatud jälgimist. Kohtukolleegium leiab, et ka nende episoodide osas eksisteerib veenev maakohtu poolt õigesti hinnatud süüstav tõendikogum, mille alusel E. Pärn nende episoodide teoimepanemises süüdi tunnistada. 16.2.
  3. 28.02.2021 Tallinnas XXX S OÜ-le kuuluva ning J kasutuses olnud sõidukist Peugeot 508 Jle kuuluva mobiiltelefoni E-Star varguse episoodi osas lisaks maakohtu poolt viidatud asitõendina vaadeldud turvakaamerate salvestistele, millistest maakohus tegi järelduse, et isik, kes liigub J.Sütiste tee 20 Tallinna Saksa Gümnaasiumi territooriumil (kuriteo sündmuspaigal) jalgrattaga, sarnaneb kehaehituse poolest Erkki Pärnale, uuris maakohus veel mitut ümberlükkamatult süüstavat tõendit. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu põhjendustega selle episoodi osas, ei pea vajalikuks neid korrata, kuid vastuseks apellatsioonidele märgib järgmist. Vaidlus puudub, et S OÜ-le 14
(18)kuuluvast sõiduautost varastatud mobiiltelefon E-Star oli leitud XXX-X Erkki Pärna emale kuuluvast korterist selle läbiotsimisel. Vastuseks süüdistatava konkretiseerimata taotlusele kontrollida XXX-X läbiotsimise seaduslikkust, märgib kohtukolleegium, et nimetatud läbiotsimine oli teostatud ringkonnaprokuröri 26.01.2022 läbiotsimismääruse alusel süüdistatava juuresolekul ning tema kaitsja osavõtul. Kohtukolleegium ei tuvastanud menetlusnormide rikkumisi selle menetlustoimingu läbiviimisel ning nendele ei viita esitatud apellatsioonides ka apellandid. Seadusel mittepõhinev ning kehtiva kohtupraktikaga vastuolus olev on kaitsja argument, et tunnistaja DL ütlused telefoni E-Star E. Pärna kätte sattumise asjaolude osas on ebausaldusväärsed põhjusel, et tunnistaja DL on varasemalt mitmel korral kohtulikult karistatud isikuks. Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et ütluste ebausaldusväärsusest on eeskätt põhjust rääkida siis, kui isik on andnud erinevatel menetlusetappidel samade asjaolude kohta erinevaid ütlusi ehk on oma ütlusi muutnud või ei riimu tema antud ütlused ülejäänud objektiivse tõendikogumiga. Tunnistaja DL ütluste osas kummagi nimetatud variandiga tegemist ei ole. Asjaolu, et isik on varasemalt kohtulikult karistatud, ei ole iseseisvaks aluseks isiku ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ei taotlenud keegi menetlusosalistest tunnistaja DL eeluurimisel antud ütluste avaldamist nende kõrvutamise eesmärgil kohtlikul uurimisel antud ütlustega. Sellest järeldub, et tunnistaja DL ütlused olid ajas muutumatud. Lisaks riimuvad need ka ülejäänud süüstava tõendikogumiga, seega tuleb DL ütlusi, et tema ei ole mingit telefoni Erkki Pärnale andnud, lugeda usaldusväärseteks. 16.2.
  1. 25.10.2021 kell 22:00 kuni 26.10.2021 kell 09:25 Tallinnas XXX pargitud sõidukist Volvo XC90 riikliku registreerimisnumbriga FFFFFF I OÜ-le kuuluva sülearvuti „Apple Macbook PRO“ varguse osas märkisid apellandid, et prokuratuur ei ole esitanud ühtegi tõendit ning kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et antud vargus on seotud E. Pärnaga. Kohtukolleegium leiab, et selline apellantide väide on põhjendamatu. Maakohus viitas argumenteeritult, et süüdistatava versioon sellest, et ta elukohast läbiotsimisel leitud varastatud arvuti Apple MacBook PRO oli ostetud IL käest (kohtu märkus: surnud 17.03.2022) Facebooki kuulutuse peale, on ümber lükatud kannatanu O ütlustega. Viimane seletas kohtule, et juba 26.10.2021 kell 6 hommikul oli varasatud arvuti asukohaks programmiga find my MacBook tuvastatav XXX maja piirkond. Avalikest allikatest (maps.google.ee) on leitav, et XXX ja XX majad on sisuliselt naabermajad. Selliselt on tuvastatav, et juba varguse hommikul oli arvuti toimetatud süüdistatava elukohta aadressil XXX-X. 16.
  2. Süüdistatav palub ringkonnakohtul kontrollida, kas kõigi vargusepisoodide puhul on koostatud sündmuskoha vaatluse protokollid – eriti kannatanute Q, K, G, N. O, S OÜ osas. Kohtukolleegium selgitab, et sündmuskoha vaatluse protokolli puudumine/koostamata jätmine ei tähenda, et uurimine oleks olnud puudulik ning kuriteosündmuse toimumine tõendamata. Ringkonnakohus märgib, et

§ 61kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu.

Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Praeguses kriminaalasjas on vargusepisoodide toimumine kui ka E. Pärna süü nende toimepanemises täielikku tõendamist leidnud maakohtu poolt uuritud tõendikogumi alusel. 16.4. Väärib märkimist, et esitatud apellatsioonides mingilgi määral ei puudutata kuritegude sündmuskohtadelt võetud proovidest tuvastatud DNA profiili temaatikat, mille kohaselt 09.12.2021 toimepandud varguse puhul eksperdiarvamustest nähtuvalt ei saa välistada Erkki Pärnalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist sündmuskohalt leitud segaproovides. 04.01.2022 (Tallinnas, XXX 15

(18)ja XXX läheduses) ja 25.01.2022 vargusepisoodide puhul on aga sündmuskohalt leitud peamine või täisprofiil, mis on kokkulangev Erkki Pärna DNA-profiiliga. 09.12.2021 episoodi puhul saadi hüpoteeside tõepärasuhe
  1. See tähendab, et antud DNA- profiili saamine on 1018 korda tõenäolisem juhul, kui proovis A220020 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Erkki Pärn ja kolm tundmatut isikut võrreldes sellega, kui materjali allikaks on neli juhuslikult valitud tundmatut isikut. 04.01.2022 varguse episoodi puhul sündmuskohalt võetud DNA segaprofiilis on eristuv peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev Erkki Pärna DNA-profiiliga. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 1021, st, et antud peamise DNA-profiili saamine on 10 21 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Erkki Pärnalt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. 25.01.2022 varguse episoodi puhul sündmuskohalt võetud proovist on saadud DNA täisprofiil. Andmebaasiotsingu tulemuste alusel on see DNA- profiil kokkulangev Erkki Pärna DNA-profiiliga. Selle kokkulangevuse osas on DNA-profiili alusel arvutatud tõepärasuhe – 1021, st, et antud DNAprofiili saamine on 1021 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Erkki Pärnalt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Kohtukolleegium märgib, et varasemas kohtupraktikas on DNA ekspertarvamuste puhul põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt nt RKKKo nr 3-1-1-63-08, nr 3-1-1-121-97; Tallinna Ringkonnakohtu jõusutnud otsus asjas nr 1-12-6026). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Praeguses kriminaalasjas on erinevatelt sündmuskohtadelt (ehk sõiduaudest/-lt, millistest on toimepandud E. Pärnale süüks arvatud vargused) leitud bioloogiline materjal, milles ühe tõenäoliku ekspertarvamuse kohaselt ei saa välistada Erkki Pärnalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ning kahe ekspertarvamuse kohaselt sündmuskohalt leitud bioloogilises materjalis tuvastatud DNAprofiil on kokkulangev Erkki Pärna DNA-profiiliga, st et need ekspertarvamused on tehtud kategoorilises vormis. Süüdistatav Erkki Pärn ei seletanud kuidagi, kuidas tema bioloogiline materjal võis sattuda varguste sündmuskohtadele, milliste toimepanemisega ta eitab kategooriliselt igasugust seost. 16.5 Vargusepisoodidega seonduva lõpetamiseks sedastab kohtukolleegium, et olukorras, kus E. Pärn oli enamuse vargusepisoodide toimepanemise ajal varjatud jälgimise all, tema elukohast aadressil XXX-X olid leitud erinevatest sõiduautodest varastatud kannatanutele kuuluvad esemed, tema ütlused toimunu kohta on vastuolus objektiivse tõendikogumiga, tema DNA on tuvastatud erinevatelt sündmuskohtadelt võetud bioloogilise materjali proovidest, ei ole võimalik E. Pärna süüküsimuses tulla maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Maakohus on iga varguse episoodi osas teinud ammendava tõendikogumi analüüsi, millisega ringkonnakohus nõustub ning ei pea vajalikuks seda korrata.
  2. Erkki Pärnale süüks arvatud KarS §-s 4231 sätestatud kuriteo osas leitakse esitatud apellatsioonides, et kriminaalasjas puudub lahend, millega süüdistatavat on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Videosalvestustele jäänud isik ei ole tema. Tunnistaja IA ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ta ei osanud konkreetselt öelda, millal ta väidetavalt nägi süüdistatavat autot juhtimas. Kohtukolleegium nende argumentidega ei nõustu ning leiab, et ka selles osas on 16
(18)maakohtu otsus ammendavalt põhjendatud ning süüdistatava apellatsioonis toodud etteheidetele on maakohus juba oma otsuses vastanud. Kohtukolleegium märgib lisaks, et KarS § 423 1 objektiivse kuriteokoosseisu realiseerimise mõttes kriminaalasjas dokumendina väärteomenetluse lahendi puudumine, millega E. Pärnalt oli juhtimisõigus ära võetud, ei tähenda, et E. Pärn ei oleks karistatud Põhja Prefektuuri 19.10.
  1. a otsusega väärteoasjas nr 2317,21,007430/4 rahatrahviga 600 eurot LS § 201 lg 2 järgi, s.o juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest 28.09.
  2. a. Vaidlus puudub, et E. Pärnal puudus juhtimisõigus ning seda kinnitas kohtuistungil ka süüdistatav ise. Selliselt ei aktualiseeru praeguses kriminaalasjas subjektiivse kuriteokoosseisu realiseerumise küsimus sellest, kas süüdistatav oli teadlik autot juhtides temalt karistusena juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumisest. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks ta leiab, et Škoda Octaviat registreerimismärgiga SSSSSS juhtinud isikuks, kes sõitis
  3. ja
  4. detsembril
  5. a Olerexi tanklasse, mis on fikseeritud turvakaamerate videosalvestiste vaatlusprokolliga, on Erkki Pärn. Maakohus tõi veenvalt ning argumenteeritult välja, et 26.01.2021 kahtlustatavana kinni peetud Erkki Pärn kandis osaliselt samu riideid, mis on nähtavad isikul seljas Olerex tankla turvakaamerate 16 ja 25.12.2022 salvestistelt. Isik on ka sama kehaehituse, näo kuju ning soenguga, mis Erkki Pärn. Puudub vaidlus, et sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga SSSSSS kuulub süüdistatava emale. Tähelepanu väärib ka see, et end aktiivselt kaitsnud Erkki Pärn ei esitanud kohtule kontrollitavat alibit, et tema ei juhtinud nimetatud autot süüdistuses näidatud asjaoludel, kuigi ta seletas kohtule, et ta teab, kes see inimene võib olla. Selliselt leiab kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga, et E. Pärna süü kuriteo toimepanemises KarS § 4231 järgi on täielikku tõendamist leidnud ning E. Pärn on selle toimepanemises süüdi.
  6. Kriminaalasjas maakohtu poolt kannatanute tsiviilhagide rahuldamist vaidlustatakse esitatud apellatsioonides eeskätt E. Pärna õigeksmõistmise taotluse kontekstis. Teise argumendina palutakse üle kontrollida kannatanute omandiõigus nendelt varastatud esemete suhtes ning seda, kas kannatanud on tõendanud varastatud esemete väärtust. Kohtukolleegium leiab, et ka selles osas jäävad apellatsioonid tagajärjetuks. Tsiviilhagisid puudutavas osas ei viidanud apellandid maakohtu poolt tehtud konkreetsetele vigadele ning tõendite hindamisel või materiaalõiguse kohaldamisel tehtud vigu ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus on kannatanute omandiõigust varastatud esemete suhtes ning nende väärtuse küsimust põhjalikult kontrollinud ning leidiski otsuses, et S poolt esitatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna ta ei ole sõiduki omanik. Samuti leidis maakohus õigustatult, et B poolt esitatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna ta ei ole tööandja poolt väljastatud esemete omanik ja isiklike asjade osas ei ole välja toodud nende väärtust. Ülejäänud varguste episoodide kannatanute osas oli varastatud esemete suhtes omandõigus nõuetekohaselt tuvastatud. Kohtukolleegium selgitab lisaks, et vara tegelikuks väärtuseks ehk turuväärtuseks loetakse TsÜS § 65 kohaselt selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus omakorda on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega on harilik väärtus see hind, mille eest on konkreetset eset tavapäraselt võimalik müüa. Apellandid pole väitnud, et mõne varastatud eseme turuhind on mõne kannatanu poolt tsiviilhagis põhjendamatult kõrgeks nimetatud ning kannatanute poolt avaldatud vara turuväärtuse usaldusväärsuses pole põhjendatud alust kahelda ei maakohtul ega ringkonnakohtul.
  7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis Erkki Pärnale KarS § 199 lg 2 p 8, 9; § 423 1 järgi kuritegude toimepanemise eest KarS § 64 lg 1; 65 lg 2 kohaldamisega liitkaristuse, mis vastab nii materiaalõigusele kui ka kohtupraktikas kinnistunud karistuse mõistmise põhimõtetele. 17
(18)Argumente, mis viitaksid sellele, et maakohus oleks jätnud karistuse mõistmisel mõne tähtsust omava asjaolu tähelepanuta, esitatud apellatsioonidest ei leidu ning neid pole tuvastanud ka ringkonnakohus. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega E. Pärnale karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
  1. Süüdistatav taotles esitatud apellatsioonis tema suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamist elektroonilise valvega. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on süüdistatav sama taotlusega maakohtu poole pöördunud ka kohtumenetluse kestel ning maakohus on süüdistatava taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega oma 01.09.2022 põhistatud määrusega jätnud rahuldamata. 03.10.2022 jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 01.09.2022 määruse muutmata. Maakohtu määrus jõustus 17.10.2022 Riigikohtu määrusega. Selliselt on erinevad kohtuastmed eelnevalt juba lahendanud E. Pärna esitatud samasisulise taotluse. Praeguseks ajaks on võrreldes kohtute eelnevalt käsitletud olukorraga peamiseks erinevuseks see, et Erkki Pärn on maakohtu otsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9; § 423 1 järgi ning see otsus jääb ringkonnakohtu käesoleva otsusega muutmata. Selliselt kordamata maakohtu 01.09.2022 ning 03.10.2022 ringkonnakohtu määruste põhjendusi, jätab ringkonnakohus süüdistatava taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata.
  2. Et ringkonnakohus jätab maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata, jäävad apellantide poolt SKHS- i alusel esitatud taotlused rahuldamata.
  3. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonides nimetatud rikkumist ega

§ 338

ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 02.02.2023.

a otsuse Erkki Pärna suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. 23. Süüdistatav E. Pärnale õigusabi osutanud kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 607,20 eurot. Kaitsja tasu ja kulude hüvitamise taotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ja apellatsiooni koostamine, nõupidamine süüdistatavaga Tallinna vanglas, sõidukulud Tallinna Vangla ja advokaadibüroo vahel, ringkonnakohtu istungil osalemine ning ajakuluks on näidatud kokku 420 minutit ning taotletavaks summaks 607 eurot 20 senti. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasu ja kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatav E. Pärna kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. Allkirjastatud digitaalselt 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.