) § 423 lg 3 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.
lg 1 kohaselt, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 44 lg 1 kohaselt, pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Harju Maakohtu 27.08.2024 määrusega tsiviilasjas nr xxx kuulutati välja M.E pankrot. Määrus on jõustunud 17.09.2024. Lähtudes asjaolust, et kohus on välja kuulutanud kostja pankroti, tuleb tsiviilasjas nr 2-24-112682 kostja vastu esitatud hagi võla nõudes jätta PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (
S § 43 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab nõude käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleks põhjendatud menetluskulud jaotada teisiti.
lg 1 p 3 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. 2
lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu kokku summas 560 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 141,36 eurot ja hagimenetluses täiendavalt 418,64 eurot. Kohus tagastab hagejale riigilõivu vastava avalduse esitamisel. Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse (
). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.